- 05 naý. 2024 00:54
- 287
Ybyraı Altynsarın «Óner bilim bar jurttar», «Jaz»
Sabaqtyń taqyryby: Ybyraı Altynsarın «Óner bilim bar jurttar», «Jaz»
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Bilim alýshylarǵa Y. Altynsarınniń ómiri men shyǵarmashylyǵyn tanystyra otyryp, óleńderine toqtalyp, maǵynasyn ashyp, negizgi ıdeıasyn túsindirý;
Damytýshylyq: Bilim alýshylardy bir - birimen aýyzeki tilde sóılesýge, qazaq tilinde saýatty jaza bilýge, tildik qorlaryn damytýǵa, negizgi oıdy tabýǵa daǵdylandyrý;
Tárbıelik: Bilim alýshylardy Ybyraı Altynsarınniń óleńderi, áńgimeleri arqyly adamgershilikke, eńbeksúıgishtikke tárbıeleý.
Ádis - tásilderi: Oza oqytý, STO tehnologıasynyń strategıasyn, AKT elementterin paıdalaný arqyly túsindirý
Pánaralyq baılanys: qazaq tili, orys tili, qoǵamtaný, Qazaqstan tarıhy
Sabaqtyń barysy
İ. Uıymdastyrý kezeńi. Sálemdesý. Túgendeý. Sabaqtyń maqsatymen tanystyrý.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý
2. 1 Shoqan Ýálıhanov kim?
2. 2 Sh. Ýálıhanov qaı jerde týǵan?
2. 3 Shoqannyń shyn aty.
2. 4 Shoqannyń kadet korpýsynda qandaı orys dostary bolǵan?
2. 5 Shoqannyń qandaı eńbekteri bar?
İİİ Jańa sabaqty túsindirý
3. 2 Jańa sózdermen jumys
Tilmash - perevodchık
Daryndy – talantlıvyı
Joǵary baǵalaıdy - vysoko senát
Tabıǵat – prıroda
Eskertkish – památnık
Ǵylymı – zertteý – naýchno – ıssledovatelskıı
Jańashyl - novator
Ataqty – vydaıýshıısá
Qyzmet - deıatelnost
Aǵartýshy – prosvetıtel
3. 3 Ybyraı Altynsarınniń ómiri men shyǵarmashylyǵyn baıandaý.
Ybyraı Altynsarın 1841 jyly 20 qazanda qazirgi Qostanaı oblysynyń Zatobol aýdanynda dúnıege kelgen. Ákesi Altynsary erte ólip, atasy Balqojanyń tárbıesinde bolǵan. Atasy óz zamanynyń bedeldi adamdarynyń biri bolǵan, oqý - ónerdiń mańyzyn jaqsy túsingen Balqoja bı 5 jasar Ybyraıdy Orynborda ashylmaq bolǵan, bolashaq orys - qazaq mektebine jazdyryp qoıdy. 1850 jyly sol mektep ashylǵanda túsken 30 qazaq balasynyń biri - Ybyraı bolǵan. Ybyraı sabaqty erekshe yntamen oqıdy. Sóıtip, mektepti 1957 jyly “óte jaqsy” degen baǵamen bitiredi.
1859 jyly Ybyraı Altynsarın Orynbordaǵy Shekaralyq komısıaǵa tilmash bolyp aýysady. Ol kezde ol Shekaralyq komısıanyń tóraǵasy, shyǵysty zertteýshi belgili ǵalym, profesor V. V Grıgorevpen jaqsy tanysady. Atasy Balqojany jaqsy syılatyn Grıgorev Ybyraıǵa asa jaqsy ќarap, óziniń baı kitaphanasyn paıdalanýǵa ruqsat bergen. Osy kitaphanada Ybyraı Grıgorevtiń kómegimen orys jazýshylarynyń shyǵarmalarynyń, orys jáne dúnıe júzi aǵartýshylarynyń eńbekterin uly adamdardyń ómiri jaıly kitaptardy kóp oqyǵan. 1860 qazaqtar úshin 4 bastaýysh mektep ashylǵan kezde, Torǵaı mektebine muǵalim bolýǵa suranyp ruqsat alady. Biraq mektep birden ashyla qoımaıdy, sol sebepten Ybyraı biraz balalardy óz úıine ákelip, oqytady. Torǵaı mektebi 1864 jyly ǵana ashylady.
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Bilim alýshylarǵa Y. Altynsarınniń ómiri men shyǵarmashylyǵyn tanystyra otyryp, óleńderine toqtalyp, maǵynasyn ashyp, negizgi ıdeıasyn túsindirý;
Damytýshylyq: Bilim alýshylardy bir - birimen aýyzeki tilde sóılesýge, qazaq tilinde saýatty jaza bilýge, tildik qorlaryn damytýǵa, negizgi oıdy tabýǵa daǵdylandyrý;
Tárbıelik: Bilim alýshylardy Ybyraı Altynsarınniń óleńderi, áńgimeleri arqyly adamgershilikke, eńbeksúıgishtikke tárbıeleý.
Ádis - tásilderi: Oza oqytý, STO tehnologıasynyń strategıasyn, AKT elementterin paıdalaný arqyly túsindirý
Pánaralyq baılanys: qazaq tili, orys tili, qoǵamtaný, Qazaqstan tarıhy
Sabaqtyń barysy
İ. Uıymdastyrý kezeńi. Sálemdesý. Túgendeý. Sabaqtyń maqsatymen tanystyrý.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý
2. 1 Shoqan Ýálıhanov kim?
2. 2 Sh. Ýálıhanov qaı jerde týǵan?
2. 3 Shoqannyń shyn aty.
2. 4 Shoqannyń kadet korpýsynda qandaı orys dostary bolǵan?
2. 5 Shoqannyń qandaı eńbekteri bar?
İİİ Jańa sabaqty túsindirý
3. 2 Jańa sózdermen jumys
Tilmash - perevodchık
Daryndy – talantlıvyı
Joǵary baǵalaıdy - vysoko senát
Tabıǵat – prıroda
Eskertkish – památnık
Ǵylymı – zertteý – naýchno – ıssledovatelskıı
Jańashyl - novator
Ataqty – vydaıýshıısá
Qyzmet - deıatelnost
Aǵartýshy – prosvetıtel
3. 3 Ybyraı Altynsarınniń ómiri men shyǵarmashylyǵyn baıandaý.
Ybyraı Altynsarın 1841 jyly 20 qazanda qazirgi Qostanaı oblysynyń Zatobol aýdanynda dúnıege kelgen. Ákesi Altynsary erte ólip, atasy Balqojanyń tárbıesinde bolǵan. Atasy óz zamanynyń bedeldi adamdarynyń biri bolǵan, oqý - ónerdiń mańyzyn jaqsy túsingen Balqoja bı 5 jasar Ybyraıdy Orynborda ashylmaq bolǵan, bolashaq orys - qazaq mektebine jazdyryp qoıdy. 1850 jyly sol mektep ashylǵanda túsken 30 qazaq balasynyń biri - Ybyraı bolǵan. Ybyraı sabaqty erekshe yntamen oqıdy. Sóıtip, mektepti 1957 jyly “óte jaqsy” degen baǵamen bitiredi.
1859 jyly Ybyraı Altynsarın Orynbordaǵy Shekaralyq komısıaǵa tilmash bolyp aýysady. Ol kezde ol Shekaralyq komısıanyń tóraǵasy, shyǵysty zertteýshi belgili ǵalym, profesor V. V Grıgorevpen jaqsy tanysady. Atasy Balqojany jaqsy syılatyn Grıgorev Ybyraıǵa asa jaqsy ќarap, óziniń baı kitaphanasyn paıdalanýǵa ruqsat bergen. Osy kitaphanada Ybyraı Grıgorevtiń kómegimen orys jazýshylarynyń shyǵarmalarynyń, orys jáne dúnıe júzi aǵartýshylarynyń eńbekterin uly adamdardyń ómiri jaıly kitaptardy kóp oqyǵan. 1860 qazaqtar úshin 4 bastaýysh mektep ashylǵan kezde, Torǵaı mektebine muǵalim bolýǵa suranyp ruqsat alady. Biraq mektep birden ashyla qoımaıdy, sol sebepten Ybyraı biraz balalardy óz úıine ákelip, oqytady. Torǵaı mektebi 1864 jyly ǵana ashylady.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.