InfoHub Logo

Taqyryby: «Táýelsizdik tuǵyry – til»
Maqsaty: bilim alýshylardyń til týraly bilimderin ushtastyra otyryp, oı belsendiligin damytý, shyǵarmashylyq izdeniske baǵyttaý, izdenimpazdyq qasıetterin arttyrý, oı sheberligin, sóıleý mádenıetin jetildirý, oı bólise otyryp, sóz erkindigine baýlý.

Barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
İİ. Muǵalimniń kirispe sózi.
- Sálemetsizder me, búgingi «Altyn qaqpa» oıynyna qatysýshy bilim alýshylar men qadirli qonaqtar!
Sabaǵymyzdy elbasymyz Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń «Tilden artyq qazyna joq, tilden artyq qasıet joq» degen sózderinen bastap,
myna jumbaqty jasyraıyn:
- Dúnıede ne ashshy?
- Dúnıede ne tátti?
- Dúnıede ne qatty?
- Árıne, ol TİL

Endeshe, balalar, búgingi synyp saǵatymyzdyń taqyryby: «Táýelsizdik tuǵyry – til».
Oıynnyń sharty: Oıyn úsh kezeńnen turady. İ kezeń «Temir qaqpa», İİ kezeń «Kúmis qaqpa», İİİ kezeń - sheshýshi kezeń «Altyn qaqpa» dep atalady. Suraqtar salmaǵy ár kezeńiniń ataýyna baılanysty bolady. Mysaly, «Temir qaqpada» suraqtar sál jeńildeý bolsa, «Kúmis qaqpada» suraqtar aldyńǵy kezeńge qaraǵanda kúrdelene, qıyndaı túsedi. «Altyn qaqpanyń» suraqtary bolsa, aldyńǵy eki qaqpanyń da suraqtarynan salmaqty, altyndaı baǵaly bolady.
- Oıynnyń sharty túsinikti me? Túsinikti bolsa, oıynymyzdy bastadyq. İ kezeń - «Temir qaqpa».

Suraqtarǵa jaýap bereıik.
1. Qazaqstan óz táýelsizdigin qashan aldy? (1991 j)
2. Qazaqstannyń memlekettik tili qaı til? (qazaq tili)
3. Qazaqstannyń memlekettik rámizderine neler jatady jáne olardy qashan qabyldadyq? (tý, eltańba, ánuran 1992 jyly qabyldadyq).
4. Qazaqstannyń damý strategıasy jazylǵan baǵdarlama? (Qazaqstan - 2030)
5. Qazaqstannyń ulttyq valútasy qashan aınalymǵa endi? (15 qarasha, 1993 jyly)
6. Elimizde alǵashqy prezıdent saılaýy qashan boldy? (1991j. 1 jeltoqsanda)
7. Qazaq halqynyń úsh bıin atyńyzdar. (Tóle bı, Áıteke bı, Qazybek bı)
8. Qaı til bizdiń elde resmı til bolyp sanalady? (orys)
9. Qazaq tili qaı jyly memlekettik mártebe aldy? (1889 jyly)
10. QR Til týraly Zańy neshe taraýdan, neshe baptan turady? (Til týraly Zań Vİ taraý, 27 baptan turady).

- Balalar, úshinshi kezeńimiz «Altyn qaqpa» dep atalady. Bul qaqpanyń júgi aýyr, sebebi, alda – «Til» qazynasy bar. Olaı bolsa tapsyrma da kúrdeli.
1. Sózdiń kórki maqal. Til týraly maqal - mátel aıtý.
1.... – qylyshtan da... (Til, ótkir)
2.... – tas jarady, tas jarmasa da bas jarady. ( til)
3.... qorlaý – halyqty qorlaý (Tildi)
4. Basqa pále -.... (tilden)
5. Óner aldy qyzyl -... (til)
6.... – joq jerde, ult joq. (til)

2. Til týraly óleń joldarynan úzindi aıtý.
Abylaı: Týǵan tilim - babam tili - óz tilim,
Týǵan tilim - anam tili - óz tilim.
Týǵan tilim - dalam tili - óz tilim,
Týǵan tilim - adam tili - óz tilim.
Týǵan tilde syry tereń janym bar,
Týǵan tilim til bolýdan qalsa eger
Júregimdi sýyryp - aq alyńdar.

Qylyshbek: Ana tilim, júregisiń anamnyń,
Júrek ana, men ózińnen jaraldym.
Saǵat saıyn saýlyǵyńdy tileımin,
Sensiz maǵan keregi joq ǵalamnyń.

Seniń arqań qanyp ishsem tunyqtan,
Seniń arqań dúnıeden syr uqsam.
Anashymdy umytqanym emes pe?
Ana tilim eger seni umytsam.

Seniń árbir tynyshyńnan kún keshem,
Sen arqyly tirshilikpen tildesem.
El betine qalaı týra qaraımyn,
Ana tilim eger seni bilmesem.