InfoHub Logo

Pensıaǵa shyqqan shyqqan tórt-bes aıdyń arasynda Nurhannyń ózgerińkiregenin áıeli ishteı sezip júr. Burynǵydaı emes, kúrt jýasyǵandaı. Jıyrma bes jyldy áskerı qyzmette, odan beri ýaqytyn mılısıa salasynda ótkizgeni tap-tuınaq jınaqylyqqa, betiń, júziń bar demeıtin týrashyldyqqa daǵdylandyrǵan. Ótkir kózderi jalt ótkende, alǵash kórgen kisi de dereý boıyn jınap qypylyqtaıtyn. Nurhanǵa batyly jetip, jalǵan sóıleıtinder bul aımaqta kemde-kem. Sary motosıkline minip, sovhozdyń burysh-buryshyn aralaǵanda, «myqtysymǵan» buzaqylaryń onyń aldynaqurdaı jorǵalap shyǵatyn. Ury-qarynybir qaraǵannan aınaqatesiz shyramytyp, sońynan ergizip júre beretin-di. Engezerdeı túr-tulǵasyna órligi qosylyp, bylaıǵylardyń eńsesin basyńqyraıtyn ıyqtylyqqa erteden mashyqtanǵan. Sol ses pen sustylyqtyń qazir qaıda joǵalǵany belgisiz. Birtúrli pás, qabaǵy salyńqy.

— Budan da so jumysy jaqsy edi paqyrdyń, túnergen túri qurysyn, — Ǵanı qabaǵynyń astymen kúıeýiniń sál qımylyn qalt jibermeı, kesek-kesek et týrap jatyr. Shujyq daıyndaýǵa bólgen maıdy qaıda qoıǵany esine túspeı jan-jaǵyn abdyraı tintti.

— Senekte eken ǵoı.... áı, Nurhan, ákele Túrtinektep, manadan myltyǵyn tazalaǵan Nurhan jaqtyrmaǵandaı buryldyńqyraı, qaıtadan tómen shuqshıdy. Áıeliniń ótinishine qulaq aspaǵandaı. Qoldaryna pyshaqtyń jalańdaǵan júzindeı jáısiz tıgen sýyq ettiń maıyn jalma-jan tabaqqa tastaı saldy.

— Adyra qalǵyr, alaqanymdy qaryp jiberdi ǵoı... tek maǵan kerek pe, áı, osynyń bári...Jaýap bermek túgili moınyn da burmady Nurhan. Ynta-zeıin tizesindegi myltyqta. Shuǵyl qajetindeı-aq árli-berli aýdara aq matamen álsin-álsin súrtkilep álek. Daýsyn zildendirgenmen, bunysyna eshkim nazar aýdarmaǵasyn, Ǵanı kúıbiń sharýasyn jalǵastyryp, ishekterdi aınaldyra bastady.Aqpannyń shyńyltyr aıazy terezelerdiń qos áınegin qalyń qyraýmen órnektep, adýyn jeli syrtqyqaqpalardy tars-turs soǵady. Aıqara ashylǵan esikten qushaq-qushaq bý qabattasa kóship kirdi. Uzaqty kún bir-birine zer salmaǵan Nurhan men Ǵanıdyń kózderi jyly ushyraı endi ǵana júzdeskendeı, qar jabysqan jaǵasyn silikken Saıatqa taǵatsyzdana jalt burylysty.— Ne jańalyq?!

— Iá, ne jańalyq...Áke-sheshesiniń qoıǵan suraqtaryn elemegen Saıat tórge ozdy.— Aıtsańshy ... Ǵanıdyń tamaǵy qurǵady.

— Jolaı soǵýǵa úlgermedim, búgin habarlasqan joqpyn áli... telefon bar ǵoı, ózderiń bilseńdershi...Nurhandy ári kináli, ári asyqtyrǵandaı, telefonmen eki ortaǵa alma-kezek jaltaqtaǵan Ǵanıdyń tózimi taýsylaıyn dedi.

— Ózim-aq baryp qaıtaıynshy...búıtken bilimderiń de, jumystaryń da...

Senekten áldekimniń tarsyldatqany estildi. Oqys túregelgende,beli kilt úzile shanshyǵan Ǵanıdemin ishine búkti. Kelinin perzenthanaǵa áketkeli, sál tarsylǵa júregi alyp ushatyn ádet taýypty. Mine, jetinshi táýlik, sabyrdyń da shegi bar, jańalyqty kúte-kúte tipti bir-birin jalyqtyrǵandaı. Tańerteńnen Nurhan ekeýiniń tunjyrap, sirkeleri sý kótermeı otyrǵandary da sondyqtan. Kúndiz-túni sybdyrǵa alańdaı-alańdaı qatty sharshapty. Ǵanıdyń tizeleri dirildeı jóneldi. Arjaqtan esiktiń tutqasy qashan tartylǵansha áreń shydady. — Súıinshi ... Núke, súıinshi... apaı... júzderi jaırań qaǵady. Kúıeý balalar da jymyńdap, qaıyn atalaryna batyńqyramaı momaqansyp júr.Kereýette teris qarap jatyp alǵan Nurhannyń qabaǵy ashylǵany búgin shyǵar sońǵy jumada. Jıenderin tizesine otyrǵyzyp, aınalyp-tolǵana qansha ıiskep-súıse de maýqy basylar emes. Renishin seıiltken balǵyndary janynan uzatpaıermek qyldy. Jelkildeı ósken japyraqtaryna-jıenderine emirene qarap, óziniń alpystan asqanyn tuńǵysh ret moıyndady.

— Az ba, kóp pe adam balasynyń alpys jyl jasaýy?! Kózimdi jumyp, ótkenime úńilsem, kóp sıaqty, kózimdi ashyp, aldymdy boljasam, az sıaqty. Mine, qaıda jatyr gáp... keshegi qyrǵyn soǵysta kári qurtań, qatyn-qalash, býyny bekimegen ózindeı tobanaqtarymen qosylyp, kolhozda kúni-túni damyl tappaı eńbek etti. Jasyn uzartyp, on jetige tolmaı maıdanǵa attandy. Qandy shaıqastyń shet jaǵasyn ǵana kórdi, bel sheshe endi-endi urysqa kirgende, jeńis te jetken. Sodan keıin Otannyń qıyr shyǵys shekarasynda qyzmet etti. Biraq týǵan jer qaıda júrse de tartty da turdy.

Uzaq merzimdi áskerı qyzmetke qalarda demalysqa aýylǵa kelgen. So joly qart ákesi Ǵaınıdy qosyp jiberdi. Bulardyń áýletinde úlkenniń, úı ıesiniń pikiri jaratqan ıeleriniń buıryǵyndaı qabyldanatyn. Qıyn-qystaý kezeńderi aǵaıyn-týǵandarynyń basy qosylyp, jarty dándi bóle jeıtin, «meniki», «seniki» demeı, dúnıe-múlkin ortada, qansha esin jıǵansha, jadaý bolǵanymen, tatý-tátti ortada júrgenin biledi. Azamat atanǵanda da qara shańyraqtarynyń qalyptasqan dástúrinen attamady, áke tileýimen Ǵaınımen qol ustasyp, mine, qyryq jyldan asty, ǵumyr keshiýde. Atadan taralǵan berik salttyń tamyry shirigen-aý, áıtpese ulynykine josyq, eshqaısymen aqyldaspaı, úılengeni óz aldyna, já, kóńiliniń qalaýy delik, myna sappastyǵyn qalaı sanasyna syıǵyzar? O zaman da, bu zaman, áke turǵanda, qatarlastary tuńǵyshtarynyń aty túgili zatyn ıemdenýge qymsynatyn edi ǵoı kúni keshe. Eki jastyń birin jasamaı búgingiler netken ózimshil, netken pysyq. Talaı jyldy shalǵaıda ótkizgenimen,ata-babanyń kókeıine qonǵan jón-joralǵysynan, ǵurpynan jańylǵan tusy kemde-kem. Jaryqta júrgenimen, aǵaıyn-týǵannan qol úzbedi, záýzatynyń aq saqaldysy aldynan kese-kóldeneńdemedi, kárıa sózin jerge tastamady...

— Nurhannyń oıyn qyzdary bóldi, qonaqtardyń jınalǵanyn eskertti.Ortadaǵy stoldyń aınalasy kisilerge lyq toly. Dóńgelek eki tabaqqa úıeme salynǵan ettiń býy burqyrap, qazy qartanyń ısi tanaý jarǵandaı.Nurhan tórdegi oryndyqqa jaıǵasty. Bákisin tazalap, asyqpaı et týrady. Eń aldymen jıenderin jarylqap, sodan soń basqalaryna et múshelerin bóle taratty.

— Al, dámnen aýyz tıińder, — dedi maılanǵan qoldaryn aq súlgimen súrtip jatyp, — alystan balalar kep qalǵaneken, solardyń qurmetine sender de birge bolsyn dep shaqyrdyq... bular ózi kóp mazalamaıdy, anda-sanda soǵady jáne búgingideı birigip kelmeıtin... osylaı áke-sheshelerińdi syılap ótseńder, endigi shaqta ne kerek bizge, eshteńe de kerek emes... aman júrińder, jasy úlkendi tyńdańdar, erteń báriń de qartaıasyńdar, «ózi bolǵan qyz tórkinin tanymastyń» kebin kımeńder...

Tilekter legi jalǵasyp, ara-tura án shyrqaldy, dombyra tartyldy. Birte-birte Nurhannyń mańdaıy jipsidi. As bólmesi men eki arada júrgen Saıat áke qabaǵyndaǵy ózgeristi baıqaǵan saıyn qımyly shıraqtanyp, júzi jadyrady. Sóz kezegi úlken jezdesine tıgende, shetki oryndyqqa mańǵazdana asyqpaı jaıǵasqan.

— Nemerelerińizdiń baýy berik bolsyn! Biz de estı sala dereý asyqtyq osylaı qaraı... Mynaý kórimdigińiz... — Tós qaltasynan sýyryp, tórge usyna berdi kók konvertti jezdesi.

— Qajet joq maǵan eshteńeniń de, ber, áne, ózderine... — Nurhan qolyn da sozbady. Otyrǵandar birtúrli yńaısyzdanyp, bólmeni tynyshtyq bıledi.

— E, oǵan emes, ákelshi maǵan, o, nesi-aı, — Ǵaını zaıybynyń oqystaý estilgen sózderin jýyp-shaıǵanymen, munysy shashyrańqy, kúızelińki shyqty. Joǵaryda qalqı turyp qalǵan konverttiń ıesin kúıeý balasyn aıap, jalma-jan ornynan qozǵalǵan. Beli qurǵyr qaıtadan sylq etkizip, soza bergen bilegin de kórsetpedi. Áldekim konvertti aldyna tastady-aý áıteýir.

— Sender tamaq alyńdar. — Demderin ishine búkken qyzdaryna burylǵan Nurhan eshteńe de bolmaǵandaı, áńgimeni múldem bólek arnaǵa burdy.

— Anaý qaǵazdarymdy jańartyp, baspahanaǵa bastyryp berińdershi, ábden sarǵaıypty. Otyrǵandar qabyrǵanyń joǵarǵy tusyna moınyn sozdy. Ramalanǵan áınektiń astyndaǵy gazettiń qıyndylary sarǵaıǵan, eskiripti. Sonaý elýinshi jyldary elimizdiń joǵarǵy Sovetine depýtat bop usynylǵan, saılanǵany jóninde ózniń ómirinen jazylǵan maqalalary yjdahattylyqpen ilingen. Ataqty qoǵam qaıratkerlerimen túsken sýretter de bar ishinde. Taǵdyrynyń eń mazmundy, eń mándi shaǵynan habardar etkendeı anaý gazet betindegi kómeski tartqan jazýlar.

— Sonda qalaısha... — dep qaldy kishi kúıeý, kitap qylyp pa, álde..

— Joq, myna gazettiń dál ózindeı etip jańartsańdar jetkilikti... já, retine qaraı kórersińder ony... neǵyp úndemeısińder, astan nege almaısyńdar, án aıtyńdar... dúnıede ne jańalyq bolyp jatyr osy...

Álgi ázirdegi jáısizdikti Nurhannyń ózi seıiltip,otyrǵandar qaıtadan kóńildene bastady. Tek qana úlken kúıeýdiń óńi túnerińki, qaıyn atasynyń qolyn qaqqany namysyna tıgendeı, miz baqpastan otyr, jóndep as ta ishpedi. Sháıdiń sońyn ala «keteıikke» basty, mashına rýlindegi sol bolatyn. İstiń nasyrǵa shappaýyn tilegen qyzdar tilderin tistep, únsiz kelisti. Áýelde qonýǵa uıǵarǵan. Túnniń bir ýaǵynda motordy qyzdyrýǵa ájeptáýir ýaqyt ketti. Kishkentaılaryn orap-qymtap, shesheleri bergen túıinshekterin kúıeýlerine ustatqan eki qyz súlesoq attady tabaldyryqtan.

Mashınaǵa bettegen kúıeý balasyn Ǵaını ońasha shaqyryp, Nurhandy aqtaı sóıledi.

— Aınalaıyn, bul arada saǵan qatysy dáneńe joq, o shaldyń ashýy áli basylmaı júrgeni... qalaı túsindireıin... álgi balanyń esimin ózi qoıǵan, sóıtse kelin men ul basqasha jazdyrypty kýálikke, qyrsyq sodan bastalǵan... kerek deseń, nemeresine áli úńilip qaraǵan da emes... qaıta sender kelgesin jibigeni, áıtpese múldem qyryn ketken...bilesińder ǵoı qyrsyqtyǵyn... Ǵaınıdyń betinen súıip, qushaqtaı qoshtasqan qyzdary, kúıeý balalary basqalarynyń qolynan qysyp, muńaıa kete berdi. Tósekke shalqasynan túsip, tóbege tesilgen Nurhannyń aıaq jaǵyna jantaıǵan áıeli birazǵa sheıin únsiz jatty.

— Áı, — dedi birazdan soń óktem únmen, — osy seniń ne oılaǵanyń bar, qartaıǵanyńdy nege moıyndamaısyń, nege tilińdi tyımaısyń, balalardyń kóńiline nege qaramaısyń, ákireńdeýińdi doǵart, mılısıalyǵyńdy kórsetpe budan bylaı... Jón-josyqty saqta, ornyńdy bil...

— Óı, sorly-aý sol, tynysh jat, — Nurhan irgege aýnap tústi, — meni báribir jumsarta almaısyń, áýrelenbe, jibıdi dep mıyńa kirmesin... qolyma da ustamaımyn, keýdeme de qyspaımyn... Ákesi ekenin sezdirdi ǵoı, óbektesin ózderi... maǵan endi eshteńeniń de qajeti shamaly... tek qulaǵyma tynyshtyq berińder... balalardyń kóńili... qaraı gór... meniń kóńilim she, meniń kóńilime nege qaramaıdy olar... óı, sorly-aý, úlkenge de kishige ıilip-búgilgen sorly...

* * *

— Bala emes, pále týǵandaı boldym ǵoı. — Kóz jasyna býlyqqan Baıan tunshyǵa qystyqty, — bárine kináli sen, papamnyń tilegin jetkizbediń, qaıdan bileıin... Saıat, Samat dep oılaǵamyn áýelde... Jarty aıdan asty, bizdi kórse, teris burylady... basqasyn sanamaǵanda, kelimdi-ketimdi kisilerden uıat...

— Endi ne isteıik? — Saıattyń óńinen sharasyzdyq ańǵaryldy. Eki ottyń ortasynda janushyrǵandaı sońǵy kezde. Úıdegilerdiń qas-qabaǵynyń qulyna aınalsa da, munysyn elep-eskerer eshqaısysy joq. Ákesi tastúıin, kelinshegi berekesiz áńgimemen kúni-túni mıyn jeıdi, sheshesi búk túsip jatyp alatyndy shyǵarypty. Apalary da renjip ketti. Shynynda, bárine kináli ózi.

— Bar da kýálikti qaıtadan jazdyrt, basqa esh amal joq, — dedi Baıan. Jańaǵydaı emes, úni shıraq. Qundaqtaýly sábıi qyńqyldp jylaı bergesin omyraýyn tosty. Bors-bors emgen náreste kózin tars jumyp, rahattanyp jatyr.

— Bir seniń tóńiregińde qansha shý, al budan óziń habarsyzsyń, áı, botaqan-aı, jaryq dúnıege kózińdi ashyp úlgermeı apshymyzdy qýyrdyń, óse kele qaıtesiń, á...

Myna bosaǵadan attaǵaly ata-ene tarapynan ıneniń jasýyndaı qaǵajý kórmep edim, qyzdaryndaı aıalap, mápelegende, tekten-tek qarashy, kúnáǵa belshemizden batqanymyzdy... Ásirese mamamyzdy qatty júdettik-aý, balapan... ishinen tynyp áreń júr, beıne-bir ózi kinálideı-aq bárimizge quraq ushqanymen, ıyǵyndaǵy júgin jeńildeter qaýqar bizde bolmaı tur-aý... áı, botaqan, botaqan... jalǵyz uldyń kelinshegi bolýdyń qıyndyǵyn kim sezipti, buǵan mán de bermeppin ǵoı... Sóıtse uqpaıtyn jáıtteri áli de shash etekten eken... ıemdenip nem bar edi sen jamandy...

Saıattyń jýastyǵy-aı, tym qurysa aıtpaı ma, papamnyń «Sáken» dep ataǵanyn... kózine qubyjyqtaı elesteıtin shyǵarmyn papamnyń, kelgennen beri seni baýyryna basyp, bir de ıiskemedi ǵoı, balapan... sirá, endi jýymas ta, mineziniń qattylyǵyn eldiń ańyz qylýyna qaraǵanda..— Baıan óz oıynan ózi shoshydy.

Beıkúná mynaý dármensiz beıbaqty atasynyń jek kórýi múmkin-aý degen kúdikten záresi ushty. Jıyrmaǵa tolǵan Saıatty da syrt kózden qysylmaı aımalaıtyny, kishkentaı baladaı aınalyp tolǵanatyny kezdesetin, sondaıda Baıan kúlip jiberýge shaq qalatyn. Eńgezerdeı jigitti ákesiniń erkeletýi tym-tym qyzyq kórinetin. Soǵan qarap, atasynyń jurt ańyz qylatyn «qısyqtyǵyn, qyńyrlyǵyn, birbetkeıligin» kóre almaı talaı tańǵalǵan. Biraq mańaıyndaǵylardy tilsiz baǵyndyrarlyqtaı qasıetin túıgen zerdesine. Aldynan attap basýǵa, tipti daýsyn qattyraq shyǵarýǵa da batyly jetpeıtin. Osynyń bárinde ádemi úılesim, ishteı uǵynysyp, syılasý qylań beretin. Sóıtken jarasymdylyq usaq-túıektiń kesirinen astań-kesteń. Jergilikti selolyq sovetke Saıatty áldeneshe ret jibergenimen, túk te mandytpady. Birese «eshkim joq», birese «keıin kel dedi», birese «aýdanǵa ketipti» degen tárizdi syltaýmen oralady úıge. Álde soqpaı ma, barǵany ótirik pe, Baıan keıingi kezde sekemdene bastady.

— Já, qoıshy endi, — dep tıyp tastaǵan kelinsheginiń kezekti suraǵyn aıaqtatpaı, — qaǵazǵa jazyldy, bitti, túzetýdiń de qajeti joq, basymdy qatyrma.

Qosylǵaly jarynan mundaı turpaıylyqty ańǵarmaǵan. «Basymdy qatyrma» degeni mańdaıynan taspen soqqandaı áser etti. Al kep jylasyn ońashada. Onsyz da qamyqqan kóńili odan ármen bosap, uzaq solqyldady. Urysý tabıǵatyna jat, tipti áldekimniń jábirlegenine jaýap berýge qymsynatyn. Saıattan dóreki sóz estigeni sanasyna syısashy, súıkimdi sábıi de aldandyryp, renishin tarqatpady. Nemeresin kún aralatyp, tuzdy sýǵa shomyldyrýǵa, bolbyraǵan denesin qoıdyń maıymen sylap-sıpaýǵa ábden kóndikken enesiniń is-áreketin samarqaý baqylap, óz úıiniń tirligine ózi jatyrqaı beredi. Bóten kisideı oqshaýlanyp, bólmesinen shyqpaıdy. Atasy da báz-baıaǵydaı tomaǵa-tuıyq. Saıat jumysqa erte ketip, kesh qaıtady, eshteńemen sharýasy joq. Qystyń yzǵary da so qalpy, jýyrmańda betiniń ári qaıtar shyraıy ańǵarylmaıdy. Ortalyq jylý júıesine qosylǵan tórt bólmeli úıdiń ishi qońyr salqyn, kishkentaıǵa salqyn tımesin dep, elektr peshin qosqan. Ótkendegi oıyn júzege tezirek asyrýǵa tyrysqan Baıan kýálikti ózi aýystyryp alýǵa uıǵardy.

Kúnniń ashyq raıyn paıdalanyp, dalaǵa shyqqan. Bulardyń sovhozy etek-jeńi keń alqapqa ornalasqan, kósheleri uzyn, ekinshi shetine jetip bolmaısyń. Kópten jaıaý júrmegen, ári kúrtik qarǵa túse berip, ábden tıtyqtady. Biren-saran qarsy ushyrasqandar bas ızesip ótti. Kóbin tanymaıdy bu jerdiń, áli jumysqa da ornalaspaǵan.

— Buıymtaıyńyzdy aıtyńyz...

— Mynany ózgertip berseńiz... Baıan kýálikti stoldyń ústine tastaı saldy. Sháshin aq seleý shalǵan baısaldy áıeldiń ınabatty júzi aptyqqan ishki tolqynysyn basqandaı, erkin sóıledi. — Ózgertip bermeseńiz, jaǵdaı qıyn, óte qıyn, túsinesiz be... biz qatelesip...

— Túsinbeımin... ne sonsha... báribir emes pe?

— Jo-joq, báribir emes, kómektesińizshi, apataı...

— Keshiktińder... tirkelip ketkeli qaı zaman kýáliktiń... úkimettiń móri men qaǵazy oıynshyq emes qoı...

— Siz atamdy tanısyz ba? O kisige unamaıdy bul esim... o kisiniń kóńilin qaldyrýǵa haqymyz joq... kómektesińizshi qudaı úshin...

— Nege unamaıdy, «Samat... qandaı jaqsy... búgin qabyldamasy erteń unatar... renjime, qyzym, qolymnan kelmeıdi... tý-ý, nege sonsha qapalanasyń... keıin Sáken de týar dúnıege, jas emessiń be? Al, mynany ýmajdamaı jóndep ustańdar.

Balasynyń kýáligin aq qaǵazǵa orap, tósine tyqty. Manaǵydaı emes, jel uryp, syrma borańdatyp tur. Aqsha qar -appaq álemniń ústinde myńdaǵan jylan ıreleńdeıdi, ysyldaǵan demderine sheıin sańlaýyn tese úrkitedi. Paltosynyń etegin artqa ysyra naq aldynan soqqan sýyq jel des berer emes. Qoıny-qonyshynan sýmańdaı kirip, ónboıyn diril bıleı jóneldi. Túbit shálisin mańdaıyna túsirińkireı orap, jaǵasyn qymtady.

Bu ne degen uzaq jol, úıi kózushynda áreń buldyrap, jaqynarada jetkizer emes. Týǵan aýylyndaǵydaı jan-jaǵynda qalyń jynysy joq, jalań tóskeıde oryn tepken jańa meken jaıynyń ystyq-sýyǵyna áli kóndige qoımaǵanynan ba, azynaǵan jel sonshalyqty meıirimsiz kórindi. Tóńiregi de qatigezdenip jer-kókti alasapyran jaılap barady.

— Áttegen-aı, — dedi ishteı ózi ókinip, — munshalyqty kúrdeli ekenin kim bilipti, op-ońaı sheshiletin jáıttiń áýre-sarsańǵa salǵanyn... jańalyqty toǵyz aı tosqanda, ul týyp, ózin tirshiliktiń ámirshisindeı sezingende, bolymsyz nárseden osynsha qınalarmyn dep pe sirá... Moıyndaǵany durys, atasy oqys minez tanytpasa, anaý sábıine basqa da enshilik eter jandar bar ekenin áli de uqpaýy neǵaıbyl, tipti uqqany da shamaly... tek qana ónboıynan qahar tógilgen anaý atasynyń aldyndaǵy aıybyn óteýge qulshynǵany anyq. Atanyń aıbatynda ózine júkteler kóptegen talap-tilektiń jasyrynǵanyn túısingen saıyn Saıatqa yzalandy.

Jýastyqtyń da shegi bar emes pe, qursyn mundaı momaqandyǵy... dúnıede bala tapqan jalǵyz sonyń áıelindeı-aq yrjyńdaǵan túri jaman edi so joly... seniń aıtqanyń zań dep qıpyqtaǵany qursyn... qýanyshtan ne aıtyp-ne qoıǵanyn eseptemedi me eken álde... óziniń de tańǵajaıyp erlik jasaǵandaıkúıge bólengeni ras edi ǵoı... sol áserdiń kúshimen aldy-artyn baǵdarlamapty...

Baıannyń keýdesi syzdady. Shamadan tys keshikkenin boljap, adymyn tezdetti. Taǵy da oppylaı maltyǵyp, pımasynyń qonshyn toltyra erigen qardan baltyry, aıaǵy jipsip, denesi titirkendi. Tulaboıy muzdap, qashan úıge jetkenshe asyqqanymen, qys boıy attap baspaǵanynan ba, júrisi ónbeı qoıdy. Beli tómen tartyp, ýdaı ashyǵasyn sál tynystaǵan. Syrma boran ústemeleı úrlep, keńistik ataýlyny áldeqaıda kóshirip jiberetindeı tym ashýly, tym adýyndy.

Tóbe-tóbe qar úıindileri ár tusta qalqıyp, anadaıdan kózge shalynady. Syrǵanaq tepken balalardyń borandy da aıazdy da eleıtin shamalary joq, shanalaryn árli-berli súırep, joǵarydan tómenge zyr-zyr. Qardyń ústinde qustaı samǵaıdy qaı-qaısy da. Solarǵa nazar aýdarǵan Baıannyń qaltyraǵany basylaıyn dedi.

— Uzaq aıaldadyń ǵoı... — Enesi dereý qolyna sypyrǵysh ustatty, — qulaǵynnan saýmysyń, tez shesh pımańdy, paltońdy... shyraǵym-aý, qarǵa aýnaǵasyń ba, ne...

— Eshteńe...Baıan esiktiń túbindegi oryndyqqa otyra ketti, — eshteńe de bitirmedim, tekke baryppyn, jasamaı qoıdy...

— Táıiri-aı, qyńq etpe, -Ǵaınıdyń daýsy jarqyn-jarqyn shyǵady, — anaý jańalyqty qarasańshy sen... aq túıeniń qarny aqtaryldy... báse, neshe jerden tas bolsa da, qalaı tózer eken dep oılaǵanmyn... qudaı-aý, tiri jan jas balaǵa shydar ma áste...

Baıan ortańǵy bólmege shapshańdaı basyp, áreń toqtady. Esiktiń áıneginen kórip tur, atasy Samatty qushaqtap, áýendetip júr ersili-qarsyly. Emirene ıiskep qoıady.

— Patsha bala ǵoı bizdiń, dana bala ǵoı bizdiń... aldanyshym, jubanyshym... meıli Samat-aq bolshy, qudaı jolyn ońǵarsa, Sáken de keler kúni erteń... aınalaıyn patshadan, aınalaıyn Samattan... aınalaıyn...

Úıdiń ishine sáýle júgirip, Baıannyń eńsesi bıiktedi. Mereıi tasyp, bal-bul janǵan júzinen lezde shattyq lebi esti. Manaǵy beıtanys áıel men atasynyń aqyldasqandaı-aq «Sáken de keler»... degen sózderiniń biregeı shyqqanyn jaqsylyqqa jorydy. Tuńǵysh ret kelin ekenin jáne kimniń, el-jurtyna bedeldi, jerlesteriniń maqtanyshyna aınalǵanymen tentekteý atanyń kelini ekenin kókeıine túıdi. Kólgósir meıirimdi de endi oıanyp, jasap úlgergenine sengen keremet erligin de endi tyndyrǵan sıaqty. Óziniń ana ekenin de qazir ǵana sezip -bildirgendeı. Qaıyn enesine únsiz jymyńdaıdy. Qalaısha qasyna jaqyndap, kókiregine basyp súıegenin ańǵarmaıdy. Jip-jińishke, súıekteri arbıǵan salaly saýsaqtar shashynan syıpady, ıyǵynan aýyr júk túsip, tulaboıy jeńildep sala berdi Baıannyń.

---