InfoHub Logo

Qazaq ádebıeti
Sabaqtyń taqyryby: Jambyl – aıtys aqyny
Sabaqtyń tıpi: Bilim, bilik, daǵdyny qalyptastyrý
Sabaqtyń túri: praktıkalyq
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylarǵa Jambyl óleńderiniń, aıtystarynyń mánin ashyp meńgertý, jatqa aıtý, óleńdi taldaý mashyǵyn jetildirý, teorıalyq uǵymdaryn ıgertý.
Tárbıelik: Patrıotızmge, ózin qadirleýge, tabıǵatty súıýge, qorǵaýǵa, adam men tabıǵat birligin saqtaý, erlikke, otansúıgishtikke, eńbeksúıgishtikke, meıirimdilikke, elin, jerin súıýge tárbıeleý, gýmandyq, patrıottyq tárbıe berý;
Damytýshylyq: Oqýshylardyń oı erkindigin, estetıkalyq sezimin oıatý, ózdiginen bilim alyp damı alatyn tulǵa qalyptastyrý, shyǵarmalardaǵy kórkem sóz aıshyqtaryn taldap, júıeli mazmundaý arqyly til damytý, sóıleý mádenıetin qalyptastyrý, ózdiginen bilim alýǵa daǵdylandyryp, óz oıyn júıeli jetkize bilý sheberligin damytý;
Kásibılik
Oqýshylardyń bolashaq mamandyǵyna saı kásibı sheberlik daǵdylaryn qalyptastyrý, pedagogıkalyq tehnologıa ádisterimen tanystyrý, qoldanylý retin, tásilderin túsindirý.
Kútiletin nátıjeler:
Bazalyq: - Jambyl óleńderin, aıtystarynyń mánin meńgeredi;
- Jambyldyń aıtys sheberligin meńgeredi;
Kásiptik:
- Sabaq barysynda paıdalanylǵan ádis - tásilderdi, tájirıbe jınaqtaýda qoldana alady;
Pánaralyq baılanys: Qazaq ádebıeti, tarıh, mánerlep oqý, halyq aýyz ádebıeti, mýzyka
İİ BLOK «Sabaqtyń jabdyqtalýy»
Kórneki quraldar
Qosymsha aqparat materıaldary, slaıd, vıdeo, kitaptar, jýrnaldar, portfolıo
Taratpa materıaldar Suraqtar tizbesi, deńgeılik tapsyrmalar, alty qalpaq t. b.
Slaıd, ınterbelsendi taqta
Aqparattyq qor:
Negizgi: (ádebıetter) 1. S. Qırabaev 10 synyp, Qazaq ádebıeti «Mektep» baspasy 2010 j.
2. B. Árinova Qazaq ádebıeti 10 synyp, Dıdaktıkalyq materıaldar «Mektep» baspasy 2010 j.
3. G. S. Ýmarova Qazaq ádebıetiniń tarıhy «Folıant» baspasy, Astana 2007j
4. N. Aldabek Qazaq ádebıeti «Qazaq ýnıversıteti» 2013 j.
5. S. Maqpyruly Qazaq ádebıeti «Folıant» baspasy, Astana 2007j

Qosymsha: (ádebıetter)
Qazaq tili men ádebıeti №5 2010, Qazaq tili men ádebıeti № 11 2010.
Ulaǵat №5 2014 jyl, Ańyz adam №20 tamyz 2014 jyl, Ańyz adam №19 tamyz 2014 j
Negizgi termınder men uǵymdar Jambyl, «Alǵadaı týraly árbir oı», aıtys, sheber, sýyryp salma aqyn, «Ádildik kerek halyqqa», Qulmanbetpen aıtys, Aıkúmispen aıtys
Sabaqtyń tehnologıasy men ádisteri: «Blým taksonomıasy» ádisi, suraq - jaýap, «RAFT» ádisi, toptastyrý, syzyqtyq dıktant

Sabaq barysy: Oqytýshy is - áreketi
İ. Uıymdastyrý kezeńi (10 mınýt)
İ. Qyzyǵýshylyqty oıatý.
Qyzyl tildiń sheberi
Ol - qazaqtyń «Gomeri
Shaıyrlardyń shaıyry»
Aqyndardyń atasy, -
Q. Altynbaev

«Toptastyrý» matematıkalyq oıyn.
1000+800+23*2=Aqynnyń dúnıege kelýi; (1846 j)
600*3+61=Súıinbaı aqynnan bata alýy; 1861 j
100*10+(1000 - 59)= «Lenıngradtyq órenim» óleńi; 1941j
500*2+936= «Týǵan elim» tolǵaýynyń jarıalanýy; 1936 j
900*2+138=Jetpis bes jyldyq mereıtoıy. 1938 j
Baǵalaý paraqtaryn taratý;

İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý (10 mınýt)
Úıge berilgen tapsyrma Jambyldyń ómiri men shyǵarmashylyǵy.
Syzyqtyq dıktant
1. J. Jabaev Han, Jambyl taýlarynyń bókterinde dúnıege kelgen +
2. «Jalǵyzbyn dep júrmesin» atty óleńi Burym qyzǵa arnalǵan ─
(A. Qunanbaevtyń Ábdirahman degen uly qaıtys bolǵanda aıtqan kóńil aıtýy)
3. Satıranyń túrli ádisteri sheber qoldanylǵan óleńi – «Kádirbaıdyń tóbeti» +
4. «Patsha ámiri taryldy», «Zildi buıryq» óleńderi 1916j. shyǵaryldy +
5. «Dombyrań – beren, jyryń - oq» degen óleń jolynda epıtet pen teńeý bar ─
(Metafora)
6. Kenen Ázirbaev, Úmbetáli Káribaev, Nartaı Bekejanov, Orynbaı Taımanovtar - J. Jabaevtyń shákirtteri.+
7. Qaqaǵan qar aralas soǵyp boran,
El úreı, kók naızaly jaý toryǵan.
Baıǵara,... – degen óleń joldary «Ákeme» óleńinde kezdesedi. ─
(«Meniń ómirim» óleńinde)
8. Ábdilda Tájibaev, Qalmaqan Ábdiqadyrov, Taıyr Jarokov, Ǵalı Ormanovtar J. Jabaevtyń ádebı hatshylary bolǵan. +
9. J. Jabaev «Kóruǵly» degen dastan shyǵarǵan. ─
10. J. Jabaev synshyldyqpen shyndyqty aıtý aqynnyń paryzy dep sanaıdy. +

İİİ. Jańa sabaqqa daıyndyq kezeńi (5 mınýt)
Oqýshylarǵa búgingi jańa sabaq «Blým taksonomıasy» ádisi arqyly ótetindigin aıtyp, ádis týraly maǵlumat berý;
Bendjamın Blým – amerıkalyq oqytý ádistemesiniń psıhologi, Blým taksonomıasynyń avtory.
Taksonomıa – (gr. ornalasý, qatar, tártip, zań) – nysandardy belgili bir krıterııler men ustanymdar arqyly júıeleý jáne naqty qurylym boıynsha rettilikpen ornalastyrý.
Blým taksonomıasy – jeke tulǵa shyǵarmashylyǵyn damytýshy ádis. Blým aǵylshyn
«Oqý men jazý arqyly jeke dara pikir týǵyzý, ol mynadaı qurylym: shyńdalǵan oılaý, kez kelgen taný deńgeıine baılanysty máselelerge pikir qosý; kúrdeli máselelerdi sheshýge, asa mańyzdy jaýapty sheshimder qabyldaýǵa ákeltý, úıretý men úırený birliginen, úırenýdiń qyzyǵýynan turatyn, úırenýshiniń senimine negizdelgen qurylym.
Blým taksonomıasy alty kezeńnen turady.
1. Bilý
2. Túsiný
3. Qoldaný
4. Taldaý 5. Jınaqtaý (sıntez)
6. Baǵalaý.
Búgingi sabaǵymyzda Jambyldyń aıtystaryna toqtalamyz.

İV. Jańa sabaqty túsindirý (15 mınýt)
Bilý kezeńi:
Asosıasıa arqyly J. Jabaev týraly bilgenderin jazý; Beınetaspa arqyly Jambyl týraly bilimderin tolyqtyrý.

Túsiný kezeńi: Jambyl – aıtys aqyny. Aıtys – sýyrypsalma aqyndyq óneriniń erekshe bir janry, óte qıyn túri. Aqynnyń XX ǵasyrdyń basyna deıingi shyǵarmashylyq ómirbaıany týraly derekter az, óleńnen aýyz jappaǵan kisiniń ushan - teńiz jyr - tolǵaý, aıtystary da túgel saqtalmaǵan. Áıtse de bala Jambyldyń dúmshe moldany mysqyldap shyǵarǵan "Shaǵym", aqyndyq jolyna ruqsat suraǵan "Ákeme", "Meniń pirim Súıinbaı" degen óleńderi, bozbala keziniń muńdy da shýaqty kórkem jyry – "Aıkúmispen aıtysy", sylqym boıjetken Kámshat sulýǵa shyǵarǵan qurbylyq naz óleńi sıaqty dúnıeler saqtalǵan. Odan bertindegi Jetisýdy, Qarataý, Syr óńirin ónerine tánti etken, qyrǵyzdyń shalqar "Manasyn", Shyǵystyń áıgili qıssalaryn jyrlaǵan aqyn murasynan birtalaıynyń aty ǵana belgili. "Kedeı kúıi", "Pushyqtyń uryǵa aıtqany", "Ádildik kerek halyqqa", "Káribaıdyń tóbeti", "Jylqyshy", "Máńke bolys" tárizdi tegeýrindi de ójet aqyndyk minezden, halyqtyq danalyqtan týǵan óleńderi, áıgili Qulmambet, Sarbas, Nurmaǵanbet, t. b. aqyndarmen aıtysy, Ótegen, Suranshy batyrlar týraly uzaq dastandary – dańqty shaıyrdyń tóńkeriske deıingi shyǵarmashylyǵynan saqtalǵan qomaqty murasy.