InfoHub Logo

Jan jarasy janartaý bop atylǵan...

(Shákirtter úshin jazylǵan. 1996 jyly Jeltoqsannyń 10 jyldyǵyna baılanysty jazylǵan).

Tońdyrdy meni,
Tońdyrdy seni
Jeltoqsan jeli yzǵarly...

Osy bir án joldaryn san márte estigen saıyn, jyp-jyly kóńil shýaǵyn bir yzǵar qarıtyny nesi?! Álde bul aqyn daryndylyǵy men sazger talanttylyǵynyń astasqan qudirettiliginde ǵana jatyr ma?! Tek onda ǵana emes sekildi. Áıteýir, qaıtkende de ózge túgili ózińe de beımálim bir sezimniń keýde saraıyńa kelip ornyǵyp alary sózsiz.

Jeltoqsan. Osy bir jalǵyz aýyz qazaq sózi sol bir dúrbeleń oqıǵadan beri aýyzdan túspes qasıetti sózge aınalyp júre bergeni ras. Jasyp, jasqana otyryp, sybyrlaı aıttyq, ekilenip, býyrqanyp jan saraıymyzdy ashqan sátterimiz de boldy. Bul kúnde sharyqtap, shattanyp, maqtanyp ta aıta alamyz. Qalaı desek te, ult taǵdyryn tarazy basyna bir-aq jetkizgen jeltoqsan ol.

Biz Jeltoqsandy kórgen joqpyz. Kórmek túgili, eń áýeli, bizdiń bala kóńilimiz sonaý astana tórinde ult taǵdyrynyń bezbenge salynyp jatqandyǵyn sezdi me eken deseńizshi?! Biz biraq Jeltoqsan jyryn jattap ósken urpaqpyz. Biz Jeltoqsan ánin aıta otyryp, sol alanda qany tógilgen aǵalarymyz ben apalarymyzdyń boıyndaǵy qasıetti rýhty jan-dúnıemizge sińirip ósken urpaqpyz. Biz shyndyq pen aıarlyqtyń, ultjandylyq pen mansapqorlyqtyń, ádildik pen ádiletsizdiktiń teketireser sátteri az bolmaıtynyn sezip ósken urpaqpyz. Biz ulttyq rýhanı ósý men azattyqtyń dámin tattyq jáne osynaý bostandyq úshin tushshy etke ashshy taıaqtyń san márte tıgenin, ımperıalyq ozbyr qol ustaǵan dyraý qamshynyń ultymyzdyń jon arqasynda qanshama ret oınap, osqylaǵanyn da jaqsy bilemiz. Sondyqtan da biz táýelsizdik dep atalatyn uly da kıeli uǵymnyń qadirin tereń sezimmen túsine otyryp, osy qasterli uǵymǵa jetý jolyndaǵy ult ǵumyrynda erekshe iz qaldyrǵan oqıǵalardyń biri retinde, dál 10 jyl tolyp otyrǵan sátinde Jeltoqsan oqıǵasyn da eske almaı otyra almaımyz.

Qysqa ǵana oqıǵadan bastalǵan edi. Dál osyǵan deıin qazaq elin basqaryp kelgen belgili adamdy sanaýly mınýttardyń ishinde ornynan túsirip, qazaq eline múlde jat, belgisiz jandy basshy qylýy sebepshi boldy. Al, shyndyǵyna kelgende, bul oqıǵanyń ózi ábden pisip-jetilgen ult jarasynyń bir-aq kúnde janartaý bop atylýyna sebepshi bolǵan edi. Únemi taptalǵan ult namysy qazaq jastaryn alańǵa alyp bardy.

Bálkim, olardy keshegi Mahambet, Kenesary rýhtary jebedi me, álde endi ǵana oıanyp kele jatqan demokratıa rýhy demedi me, qaıtken kúnde de qazaq ultynyń jaýqazyndaı kók órim jastary alańǵa baryp aqıqatty aıtqany anyq.

Qaı zamanda da aqıqatty aıtý jeńil bolmaq emes. Shyryldaǵan shyndyqtyń betine týra qaraýdan jasqanǵan ımperıa ejelden qoldanar eski ádisi - bilek kúshin taǵy da kórsetti. Jaýqazyn jastardyń beıbit jıyny osylaı qara kúsh arqyly taptaldy. Sońǵy sátteri taıanyp kele jatqan azýly ımperıa eshkimdi de aıaǵan joq. Dál sol kúni jer betindegi barlyq adamǵa aıamaı nuryn tóger altyn Kún-ana sumdyq kórinisterdiń kýási boldy. Arman kógine endi ǵana úmit artyp kele jatqan balaýsa boıjetken men kók órim bozbalanyń óz jerinde, óz elinde taıaqqa jyǵylyp, ary taptalyp jatýyn kórip turǵan meıirimdi Anamyzdyń ózi sumdyq kóriniske shydamaı betin bultpen jasyrǵan bolar? Sabaý, qorqytý, qýǵyndaý, jazyqsyz sottalý... Onsyz da "myń ólip, myń tirilgen" joq pa edik?!

Joq, táýbe, ulttyń da kórer jaryǵy taýsylmaǵan eken. Arada 5 jyl ýaqyt ótken soń, Qazaq eli álemge óz táýelsizdigin pash etti. Taǵy da jeltoqsan aıynda. Osy emes pe keshegi Jeltoqsan qarlyǵashtarynyń da ańsaǵany.

Endi bıyl ǵana azattyq alǵanymyzǵa 5 jyl, al qasiretti de qasıetti Jeltoqsan oqıǵasyna 10 jyl tolyp otyr. Munyń ózi - biz úshin aıtýly kún. Ultymyzdyń jan jarasy janartaý bop atylǵan sol kún qazaq jastarynyń máńgi esinde qalmaq. Esinde ǵana qalyp qoımaı, jandarynda máńgilik erlik rýhyn jaǵady.

Laýla, laýla
Jeltoqsannyń muzǵa jaqqan alaýy!

Aqyn qıaly osylaı dedi. Jeltoqsan alaýynyń máńgi laýlaryna biz de senemiz. Júrekke túsken Jeltoqsan jarasyn ýaqyt-emshi emdep jazyp keledi. Tek árbir jyldyń Jeltoqsan aıynda ýaqyt salǵan jaranyń orny syzdaıtyny bolmasa. Syzdaǵan jara burqasyn kúndi taǵy da bir eske túsirer, eske túsirer de júrekterge senim otyn jaǵar.

Shúkir, táýelsizdik tańy atty. El bolyp, es jıdyq. Ótkenimizge úńilip, bolashaqqa baılam jasadyq. Keshegi alań tórinde jastarymyzdyń aýzynan jalyndap shyqqan órshil án bul kúnde keń baıtaq Qazaqstan aspanynda qalyqtap júr.

Meniń elim,
Meniń elim,
Gúliń bolyp egilemin.
Jyryń bolyp tógilemin, elim...

Al Jeltoqsan oqıǵasynyń 10 jyldyǵy jaqyndaǵan saıyn, bul án burynǵydan da kúsheıip, álem aspanyn sharlap kele jatqan sıaqty.

---