Jańa jyl merekesi
Bilim berý bólimi: Shyǵarmashylyq.
Bólim: Sýret salý.
Taqyryby: Jańa jyl merekesi.
Maqsaty: Jańa jyl merekesi týraly túsinikterin tereńdetý. Qıaldaý, elestetý daǵdylaryn damytý.
Baýyrmaldyqqa, armandaı bilýge tárbıeleý.
Aldyn ala oryndalatyn jumys: áńgimelesý, tanystyrý, kórsetý.
Qos tildik: jańa jyl - novyı god, shyrsha - elka.
l etap
Motıvasıalyq - qozǵaýshylyq
Shattyq sheńberi.
Jańa jyldy qarsy alyp,
Barlyq bala án salyp.
Aqshaqar júr bı bılep,
Qol soǵady barsha jurt.
Shyrshamyz da keremet,
Oıynshyqtar taǵylǵan.
Alys jaqtan kelip tur,
Aıaz ata saǵynǵan.
ll etap
Uıymdastyrýshylyq - izdenistik
Áńgimelesý. Jumbaq jasyrý.
«Shanamen zyrǵyp jeletin,
Shańǵy, kónkı tebetin.
Aqqala jasap oınaıtyn,
Qaı mezgil dep oılaısyń?
Jańa jyldyq shyrshany jáne qysqy ormannyń sýretterin kórsetý.
- Balalar, shyrshany qandaı merekede bezendiredi?
- Jańa jyl merekesine kimder keledi?
- Shyrshaǵa neler iledi?
- Aıaz Ata bizge ne alyp keledi?
Tosyn sát: Esikti qaǵyp, shanasyn súırep Aqqala kiredi.(kóńilsiz)
- Aıaz Ata men Aqshaqar merekelik keshke ketti, shanaǵa barlyq syılyqtardy salyp, alyp kelersiń degen. Biraq syılyqtardyń barlyǵyn jalmaýyz kempir urlap ketti. Endi Aıaz Ata men Aqshaqarǵa ne aıtamyn, kóp balalar bizden syılyq kútip otyr.
- Balalar, Aqqalaǵa qalaı kómektessek eken?
- Durys, balalar, biz syılyqtar salatyn qorapshalar sýretin salyp bereıik. Al Aıaz Ata sıqyrly taıaǵymen túrtip qalǵanda, olar shyn syılyqqa toly qorapqa aınalyp ketedi.
Pedagog qorapshalardy salý joldaryn ózi kórsete otyryp túsindiredi.
- Syılyqtarǵa arnalǵan qorapshalar salý asa qıynshylyq týǵyzbaıdy, ol úshin aldymen ózimizge tanys pishinderden qorapshalar salamyz. Tikburysh pen sharshy pishinder qajet. Olardy salǵannan keıin, qylqalammen boıap, qoraptarda ádemi baılaýyshpen baılap qoıamyz. Ol úshin qaryndashty qoldanamyz.
Sergitý sáti.
Ońǵa, ońǵa túzý tur.
Solǵa, solǵa túzý tur.
Alǵa qaraı bir adym,
Artqa qaraı bir adym.
Joǵary - tómen qaraıyq,
Ornymyzdy tabaıyq.
Oqý is - áreketi barysynda qınalǵan balalarǵa baǵyt - baǵdar berip otyrý.
Óleń oqyp berý.
Jańa jyl, Jańa jyl!
Jańa jylda jańa jyr!
Jasyl shyrsha janynda,
Bılep barlyq bala júr.
lll etap
Refleksıalyq - túzetýshilik
Daıyn bolǵan syılyqtardy Aqqalaǵa beredi. Ol qýanyp, alǵysyn aıtady.
Balalardyń jumysyn madaqtaıdy. Qoshtasyp shyǵyp ketedi.
Kútiletin nátıje:
Biledi: Jańa jyldyq mereke týraly maǵlumatty biledi.
Igeredi: Jańa jyldyq, basqa da merekelik kóńil kúıdi jetkizetin tústerdi tańdaı bilýdi ıgeredi.
Meńgeredi: Bir - birine súıispenshilik qarym - qatynasta bolý, basqalarǵa qýanysh syılaı bilý qasıetteri qalyptasady.
Tolyq nusqasyn júkteý
Bólim: Sýret salý.
Taqyryby: Jańa jyl merekesi.
Maqsaty: Jańa jyl merekesi týraly túsinikterin tereńdetý. Qıaldaý, elestetý daǵdylaryn damytý.
Baýyrmaldyqqa, armandaı bilýge tárbıeleý.
Aldyn ala oryndalatyn jumys: áńgimelesý, tanystyrý, kórsetý.
Qos tildik: jańa jyl - novyı god, shyrsha - elka.
l etap
Motıvasıalyq - qozǵaýshylyq
Shattyq sheńberi.
Jańa jyldy qarsy alyp,
Barlyq bala án salyp.
Aqshaqar júr bı bılep,
Qol soǵady barsha jurt.
Shyrshamyz da keremet,
Oıynshyqtar taǵylǵan.
Alys jaqtan kelip tur,
Aıaz ata saǵynǵan.
ll etap
Uıymdastyrýshylyq - izdenistik
Áńgimelesý. Jumbaq jasyrý.
«Shanamen zyrǵyp jeletin,
Shańǵy, kónkı tebetin.
Aqqala jasap oınaıtyn,
Qaı mezgil dep oılaısyń?
Jańa jyldyq shyrshany jáne qysqy ormannyń sýretterin kórsetý.
- Balalar, shyrshany qandaı merekede bezendiredi?
- Jańa jyl merekesine kimder keledi?
- Shyrshaǵa neler iledi?
- Aıaz Ata bizge ne alyp keledi?
Tosyn sát: Esikti qaǵyp, shanasyn súırep Aqqala kiredi.(kóńilsiz)
- Aıaz Ata men Aqshaqar merekelik keshke ketti, shanaǵa barlyq syılyqtardy salyp, alyp kelersiń degen. Biraq syılyqtardyń barlyǵyn jalmaýyz kempir urlap ketti. Endi Aıaz Ata men Aqshaqarǵa ne aıtamyn, kóp balalar bizden syılyq kútip otyr.
- Balalar, Aqqalaǵa qalaı kómektessek eken?
- Durys, balalar, biz syılyqtar salatyn qorapshalar sýretin salyp bereıik. Al Aıaz Ata sıqyrly taıaǵymen túrtip qalǵanda, olar shyn syılyqqa toly qorapqa aınalyp ketedi.
Pedagog qorapshalardy salý joldaryn ózi kórsete otyryp túsindiredi.
- Syılyqtarǵa arnalǵan qorapshalar salý asa qıynshylyq týǵyzbaıdy, ol úshin aldymen ózimizge tanys pishinderden qorapshalar salamyz. Tikburysh pen sharshy pishinder qajet. Olardy salǵannan keıin, qylqalammen boıap, qoraptarda ádemi baılaýyshpen baılap qoıamyz. Ol úshin qaryndashty qoldanamyz.
Sergitý sáti.
Ońǵa, ońǵa túzý tur.
Solǵa, solǵa túzý tur.
Alǵa qaraı bir adym,
Artqa qaraı bir adym.
Joǵary - tómen qaraıyq,
Ornymyzdy tabaıyq.
Oqý is - áreketi barysynda qınalǵan balalarǵa baǵyt - baǵdar berip otyrý.
Óleń oqyp berý.
Jańa jyl, Jańa jyl!
Jańa jylda jańa jyr!
Jasyl shyrsha janynda,
Bılep barlyq bala júr.
lll etap
Refleksıalyq - túzetýshilik
Daıyn bolǵan syılyqtardy Aqqalaǵa beredi. Ol qýanyp, alǵysyn aıtady.
Balalardyń jumysyn madaqtaıdy. Qoshtasyp shyǵyp ketedi.
Kútiletin nátıje:
Biledi: Jańa jyldyq mereke týraly maǵlumatty biledi.
Igeredi: Jańa jyldyq, basqa da merekelik kóńil kúıdi jetkizetin tústerdi tańdaı bilýdi ıgeredi.
Meńgeredi: Bir - birine súıispenshilik qarym - qatynasta bolý, basqalarǵa qýanysh syılaı bilý qasıetteri qalyptasady.
Tolyq nusqasyn júkteý
You Might Also Like
