- 05 naý. 2024 02:50
- 168
Qonaqtardy kútemiz. Býynǵa bólý
Top: «Baldyrǵan».
Bilim berý salasy: Qatynas.
Bólim: Til damytý.
Taqyryby: Qonaqtardy kútemiz. Býynǵa bólý.
Maqsaty: Zattardy toptastyra sýretteýge úıretý (ydystar: as úılik, ashanalyq).
Sózdik qordy jańa sózdermen baıytý, olardyń atqarý qyzmettik uǵyndyrý.
Qonaqjaılylyqqa tárbıeleý.
Sózdik jumysy: kóne, qazirgi zamandaǵy ydystar.
Qos tildik: ydystar - posýda.
Motıvasıalyq - qozǵaýshylyq
Shattyq sheńberi.
Biz baldyrǵan teń basqan,
Dos qushaǵyn keń ashqan.
Tilegimiz ádildik,
Ashyq bolsyn kók aspan!
Uıymdastyrýshylyq - izdenistik
Kirispe áńgime.
- Balalar, men búgin tańerteń balabaqshaǵa kelsem, bireý esik aldynda sandyq tastap ketipti.
- Olaı bolsa, myna sandyqty ashyp kóreıik pe?
- Balalar, mynaý neler dep oılaısyńdar?
- Durys aıtasyńdar, biraq bul ydystary biz kúndelikti turmysta kóremiz be? Bul - Qazaq halqynyń ydystary.
Olar: ojaý, torsyq, tostaǵan, kese.
Olar kóbinese aǵashtan, teriden jasalǵan ydystar.
«Ojaý, torsyq, kese, tostaǵan» sózderdi býynǵa bólý.
(Qazirgi zamanda paıdalanatyn ydystar sýretterin kórsetý)
- Al, mynaý qandaı ydystar?
- Qazirgi zamanda paıdalanatyn ydystar neden jasalǵan?
Sózderdi býynǵa bólý.
Sózdik jumysy: kóne, qazirgi zamandaǵy ydystar.
Qos tildik: ydystar - posýda.
Oıyn: «Bul qaı ydys?»
Maqsaty: Balalardy kóne jáne qazirgi zamanǵy ydystardy ajyratyp, olardyń erekshelikterin sıpattaýǵa úıretý
Til ustartý jattyǵýy.
Ys - ys - ys
Bolsyn mol yr - ys,
Bolyp qapty q - ys
Aman bolsyn tý - ys,
Ydystardy jý - ys.
Oıyn: «Kóńildi dop».
Maqsaty: Ydystardyń attaryn durys ataýǵa úıretý.
Sharty: balalar sheńber boıymen turady, pedagog ortaǵa turyp, balalarǵa dopty aqyryn laqtyrady. Ony qaǵyp alǵan bala kez kelgen ydystyń atyn aıtý kerek.
Eskertý: biriniń aıtqanyn biri qaıtalamaıdy.
Sergitý jattyǵýy.
Saǵattyń tilindeı,
Iilip ońǵa buryl.
Saǵattyń tilińdeı,
Iilip solǵa buryl.
Alǵa qaraı bir adym,
Artqa qaraı bir adym.
D/o: «Aıgýl qýyrshaqqa qonaqqa baramyz»
Maqsaty: Qonaq jaılylyqqa tárbıeleý, ydystardy durys paıdalanýǵa daǵdylandyrý
- Balalar, ydysty qalaı paıdalaný kerek?
- Ydystardy syndyrýǵa bola ma?
- Nelikten bolmaıdy?
Úlestermeli materıalmen jumys.
D/oıyn: «Ydystardy toptastyr»
(asúılik, ashanalyq).
Refleksıalyq - túzetýshilik
Suraq - jaýap ádisi arqyly oqý is - áreketin qorytyndylaıdy.
Kútiletin nátıje:
Biledi: ydystardy jáne olardyń atqaratyn qyzmetin bilýi;
Igeredi: jańa sózderdi;
Meńgeredi: «Y» dybysyn ajyrata biledi.
Bilim berý salasy: Qatynas.
Bólim: Til damytý.
Taqyryby: Qonaqtardy kútemiz. Býynǵa bólý.
Maqsaty: Zattardy toptastyra sýretteýge úıretý (ydystar: as úılik, ashanalyq).
Sózdik qordy jańa sózdermen baıytý, olardyń atqarý qyzmettik uǵyndyrý.
Qonaqjaılylyqqa tárbıeleý.
Sózdik jumysy: kóne, qazirgi zamandaǵy ydystar.
Qos tildik: ydystar - posýda.
Motıvasıalyq - qozǵaýshylyq
Shattyq sheńberi.
Biz baldyrǵan teń basqan,
Dos qushaǵyn keń ashqan.
Tilegimiz ádildik,
Ashyq bolsyn kók aspan!
Uıymdastyrýshylyq - izdenistik
Kirispe áńgime.
- Balalar, men búgin tańerteń balabaqshaǵa kelsem, bireý esik aldynda sandyq tastap ketipti.
- Olaı bolsa, myna sandyqty ashyp kóreıik pe?
- Balalar, mynaý neler dep oılaısyńdar?
- Durys aıtasyńdar, biraq bul ydystary biz kúndelikti turmysta kóremiz be? Bul - Qazaq halqynyń ydystary.
Olar: ojaý, torsyq, tostaǵan, kese.
Olar kóbinese aǵashtan, teriden jasalǵan ydystar.
«Ojaý, torsyq, kese, tostaǵan» sózderdi býynǵa bólý.
(Qazirgi zamanda paıdalanatyn ydystar sýretterin kórsetý)
- Al, mynaý qandaı ydystar?
- Qazirgi zamanda paıdalanatyn ydystar neden jasalǵan?
Sózderdi býynǵa bólý.
Sózdik jumysy: kóne, qazirgi zamandaǵy ydystar.
Qos tildik: ydystar - posýda.
Oıyn: «Bul qaı ydys?»
Maqsaty: Balalardy kóne jáne qazirgi zamanǵy ydystardy ajyratyp, olardyń erekshelikterin sıpattaýǵa úıretý
Til ustartý jattyǵýy.
Ys - ys - ys
Bolsyn mol yr - ys,
Bolyp qapty q - ys
Aman bolsyn tý - ys,
Ydystardy jý - ys.
Oıyn: «Kóńildi dop».
Maqsaty: Ydystardyń attaryn durys ataýǵa úıretý.
Sharty: balalar sheńber boıymen turady, pedagog ortaǵa turyp, balalarǵa dopty aqyryn laqtyrady. Ony qaǵyp alǵan bala kez kelgen ydystyń atyn aıtý kerek.
Eskertý: biriniń aıtqanyn biri qaıtalamaıdy.
Sergitý jattyǵýy.
Saǵattyń tilindeı,
Iilip ońǵa buryl.
Saǵattyń tilińdeı,
Iilip solǵa buryl.
Alǵa qaraı bir adym,
Artqa qaraı bir adym.
D/o: «Aıgýl qýyrshaqqa qonaqqa baramyz»
Maqsaty: Qonaq jaılylyqqa tárbıeleý, ydystardy durys paıdalanýǵa daǵdylandyrý
- Balalar, ydysty qalaı paıdalaný kerek?
- Ydystardy syndyrýǵa bola ma?
- Nelikten bolmaıdy?
Úlestermeli materıalmen jumys.
D/oıyn: «Ydystardy toptastyr»
(asúılik, ashanalyq).
Refleksıalyq - túzetýshilik
Suraq - jaýap ádisi arqyly oqý is - áreketin qorytyndylaıdy.
Kútiletin nátıje:
Biledi: ydystardy jáne olardyń atqaratyn qyzmetin bilýi;
Igeredi: jańa sózderdi;
Meńgeredi: «Y» dybysyn ajyrata biledi.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
-
Sabaqtyń taqyryby: Mýtasıalardy eksperımentaldyq jolmen alý. Adamnyń tuqym qýalaıtyn ózgergishtigi