InfoHub Logo

Jánibek batyrdyń Altaı, Tarbaǵataı, Erenqabyrǵa, Qumyl qatarly kindik kesip, kir jýǵan baıyrǵy mekenine eliniń irgesin qaıta jáıip, kúlin tógýi — óz ómirindegi asa uly, izgi armany edi. Bul tek Jánibektiń ǵana emes, han Abylaıdyń, Qabanbaı, Bógenbaı bastaǵan qazaq qolbasylarynyń, búkil qazaq halqynyń ortaq tilegi edi.

Ol tusta Abaq eli Shyńǵystaýy, Kóksala, Baqanas degen jerlerdi mekendep, arǵyn rýlarymen qanattas otyrady. Ósip kele jatqan rýlardyń jerge, qonysqa talasýynan shyqqan ishki baqastyq — kereı eliniń shyǵysqa qaraı kóshýine tikeleı sebep bolady.

Jánibek batyr Abaq elin bastap, qonys aýdaryp ketýge talpyna bastaǵan kezde qanattas otyrǵan rýlarmen sóz saıysyna túsedi:

— Kúlteli kúreń turǵanda,
Tulparyńa jalynbaımyn.
Er azamatym turǵanda,
Kóptigińe baǵynbaımyn.

Atanym saı, atym saı,
Baltam saı da, tesem saı.
Uly Ertisten kópir salsam da ótem,
Keýdemnen janym shyqpasa,
Ejelgi jerge jetem, —

deıdi. Batyrdyń bul sózinde ókpe-nazy da, kókeıtesti armany da jatyr edi. Sol kezde qartaıyp qalǵan naǵashysy Qazybek bıge de Jánibek ókpeli eken. Jánibek batyr elin bastap kóshetin bolǵanda, jasynan qasynda ósken jaqsy kóretin jıenin qımaı: «Jıen nazary qıyn deýshi edi, úıimnen dám ta- tyryp, batamdy berip jibereıin», — dep oılaǵan Qazybek bı shaqyrýshylaryna:

— Jánibektiń minezi qatty, men shaqyrady demeńder, naǵashyńnyń úıinde dám-tuz shaqyrady deńder, — dep uqtyrady, — bir oralsa, sonda oralar, eger asty syılamasa, joly da bola qoımas, — deıdi. Jánibekke barǵan shaqyrýshylar bul sózdi buljytpaı jetkizedi. Jánibek batyr:

— Naǵashym bolsa qaıteıin, barmaı-aq keteıin dep edim, dám-tuz depti ǵoı barmasam, jolym bolmas, — dep joldas-joralarymen attanyp, naǵashysynyń aýylyna kelgende, Qazybek bı altyn tonyn jamylyp, esik aldyda kútip tur eken. Jánibek naǵashysymen sálemdesip úıge kirerde:

— Kireıin, kireıin, kúldireýishi qısyq bolsa da, tútini túzý ushyp tur eken, — dep naǵashysyn qurmettep úıge kirgizip, sońynan ózi kiredi.

Batyrdyń kelgenine razy bolǵan qart bı jaılanyp otyryp:

— Jaýǵa jaraqty qolmen shyǵýshy ediń, búkil qazaq bolyp tileýińdi tilep turǵanda jaýdan jasqanyp kórgen joq ediń. Endi el basqaryp, bı bolyp, el kóshirip, er bolyp, el shetine shyǵyp barasyń. Jurt kóńilin qaldyrma, duspanyńnyń oıyn asyrma! — deıdi.

Sonda Jánibek naǵashysynyń sózine rızalyq bildirip, ja-ýap qaıyrady:

— Tilge kelse, elý beste bolyp,
Tildesýge shydaımyn.
Daýǵa kelse, qyryq beste bolyp,
Beldesýge shydaımyn.
Jaýǵa kelse, jıyrma beste bolyp,
Jaýlasýǵa shydaımyn, —

dep naǵashysyn súıindiredi. Táýekelge belin býyp, betin sýyqqa buryp, turǵan jıenine bı taǵy búı deıdi:

— Jerge talasyp irgeli monǵolmen qandaspa, el ishinde qonys tańdaspa. Ádildikti oılasań, halqyń qadyr tutady.

Naǵashysynyń aqylıa sózin aldyǵa ustaı sóılegen batyr:

— Syılasqanǵa bez berip,
Shyndasqanǵa sóz berip,
Qońyraýly naıza qolǵa alyp,
Qońyr salqyn tósti alyp,
Eseli isti terisip,
Esesi ketse berisip,

Kelgen ózińizden qalǵan
Ata saltymyz ǵoı, naǵashy, —

deıdi. Sonymen Qazybek bı shyn yqylasyn berip, aq jol tilep attandyrady. Jánibek batyr elin bastap, Qalba taýyna jetip turaqtaıdy, Altaı, Tarbaǵataı, Erenqabyrǵa sekildi baıyrǵy mekenine ótý úshin alda kóp kedergi jatady. Altaıdy ıelep alǵan jeti taıpa uranqaı men dórbitterdiń, Tarbaǵataı aýmaǵyna jańadan kelip oryn tebe bastaǵan torǵaýyttardyń kúshi óte myǵym edi.

El Qalba taýyn birneshe jyl mekendeıdi. Bul kezde Jánibek batyr ór Altaı, Tarbaǵataı jáne Erenqabyrǵa taýlaryna deıin baryp, ondaǵy halyqtarmen bitimge kelip, tynyshtyq ornatady. Qalbada mekendep turǵan kezinde Jánibek batyr Altaıdyń Aqtaý tóńiregindegi bir asýdan jol salyp asyp, bergi betin sholyp qaıtady. Keıin osy mańdy naımannyń qarataı rý- lary mekendegendikten, ol «Qarataı jaılaýy» dep atalady da, álgi asý «Jánibek batyrdyń asýy» delinedi.

Qazaq halqy bul batyrdy aıryqsha qasterlep, «Aqyr Jánibek» dep ataǵan. Budan bylaı bundaı júrekti, arýaqty adam bolmaıdy degen sóz eken ol. Sondyqtan halyq Jánibek batyrdyń týyn bertinge deıin saqtap, jaýgershilikte kóterip shyǵyp otyrǵan. Shymyraq torǵynnan jasalǵan bul tý — qazaq batyrlarynyń eń sońǵy týy edi.

Jánibek batyr 1792 jyly seksenniń ústine shyǵyp qaıtys bolady. Qaıtys bolǵan habary úsh jylǵa deıin qupıa saqtalady. úsh jyldan keıin úsh júzdiń balasyna saýyn aıtylyp, as berilip, zıraty turǵyzylady. Jánibek batyrdyń beıiti sol Qalba taýynyń Jalama, Qyzyl Sý-shár degen jerinde.

Oqýǵa keńes beremiz:

Abylaı hannyń Jánibekti synaýy

Jánibektiń qartaıǵan kezinde keshirmelerin eske alýy

Jánibek batyrdyń Abylaıdyń oń tizesinen oryn alýy

---