InfoHub Logo

Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq UÝ
t.ǵ.q., profesor G.B. Qozǵambaeva
1-kýrs magıstranty I.Q. Týzelbaeva

Bıyl Qazaqstan tarıhyndaǵy asa qaıǵyly oqıǵa — Jeltoqsan kóterilisine 37 jyl toldy. Jeltoqsan kóterilisi talaı bozdaqtyń taǵdyryna balta shaýyp, qazaq tarıhynda qandy áriptermen jazyldy. 70 jyl boıy Qazaqstandy bılegen totalıtarlyq júıe ult tarıhyn aıaqqa taptap, qazaq jastyryn qandy qyrǵynǵa ushyratty.

1986 jyly 16 jeltoqsanda nebári 18 mınýtta ótken Qazaqstan KP OK besinshi plenýmy Dinmuhamed Ahmetuly Qonaevty atqarǵan qyzmetinen bosatyp, onyń ornyna G. Kolbındi Qazaqstan KP OK birinshi hatshysy etip taǵaıyndady.Qazaqstanda buryn-sońdy jumys istemegen, qazaq halqy týraly eshqandaı bilimi joq , qazaqqa múldem belgisiz adamnyń bılikke kelýi kóterilistiń negizgi sebebi edi. Alaıda, odan basqa da sebepteri bolǵany jasyryn emes. Atap aıtqanda, qazaq jastary ulttyq damý deńgeıiniń baıaýlaýyna, keńestik ádet-ǵuryptardyń keń taralýyna, komandalyq-ákimshilik júıeniń kúshtep ústemdigine shydamady. Oqıǵalardyń saldary qazaq jastar qozǵalysyna túrtki boldy.

1986 jyly 16-17 jeltoqsan kúnderi qazaq jastary qazirgi respýblıka alańyna Ortalyqtyń kadr saıasatyn durys júrgizbeýine qarsy beıbit sherýge shyqty. Qazaqqa qazaq basshy Ár halyqqa — óz kósemi degen uranmen qazaq jastary ult saıasatyn durys júrgizýdi, Odaqtaǵy barlyq ulttyń tili, mádenıeti,tarıhyna qurmet kórsetilýin talap etti. Biraq, beıbit túrde, eshqandaı qarýsyz sherýge shyqqan jastar kóterilis sońy qandy qyrǵynǵa ulasatynyn bilmedi.Kóterilisti basý úshin Burqasyn-86 operasıasy uıymdastyrylyp, qarýsyz qazaq jastaryna sýyq sý shashyp,saper kúregimen uryp-soǵyp, kóterilis aıaýsyz basyldy. Máskeýde Almatyda alańǵa shyqqandardy "buzaqy", "ekstremıst", "maskúnem" jáne "nashaqor" dep atap, olarǵa "ultshyl" degen aıdar taǵady. Jeltoqsan oqıǵasynda qansha adamnyń qaza tapqany áli kúnge deıin naqty emes. Resmı derekterde qaıtys bolǵan tórt adamnyń ǵana aty aıtylsa, beıresmı derekkózder marqum bolǵandar sanynyń budan áldeqaıda kóp ekenin málimdep keledi. Sondaı-aq, osy kóteriliske qatysqan 99 jas azamat sottalyp, 264 stýdent oqýdan shyǵarylǵan.Qazaqstan tarıhy turǵysynan bul kóterilis Qazaqstanmen tanys emes sheteldik Gennadıı Kolbındi bılikten ketirip, qazaqqa tek qazaq ǵana basshy bolýy kerek degen ustanymǵa negizdeldi. Shyndyǵyna kelgende, Gorbachev  qazaq halqyn mádenıeti jáne tarıhy joq keńestik halyqqa aınaldyrǵysy keldi, onyń saıasaty Qonaevtyń basshylyqta bolsa iske asyrylmaýy múmkin ekenin, Máskeý bıligi qazaq halqynyń saıasattaǵy, ǵylymdaǵy jáne basqa da salalardaǵy ulttyq jetistikterin joıýy tıis ekenin túsindi. Ol úshin ol Reseıden Qazaqstandy bilmeıtin jáne tipti qazaqtardy aıamaıtyn qatygez saıasatkerdi basshy etip taǵaıyndady. Alaıda, Máskeý ulttyq sanasy kúshti qazaq jastary  men olardyń keıingi zıalylary buǵan jol bermeıtin batyl áreketter jasaı alady dep oılamady.

Qoryta aıtqanda, jeltoqsan oqıǵalary Táýelsiz Qazaqstan tarıhynda erekshe oryn alady.Totalıtarlyq júıeniń myzǵymas bolyp kóringen 70 jyldyq tońyn jibitken oqıǵa osy — Jeltoqsan kóterilisi edi. Eger sol jyly qazaq jastary alańǵa shyǵyp, Kolbındi bılikten alyp tastamaǵanda Otanymyzdyń ary qaraıǵy taǵdyry qalaı bolar edi? Bul suraqqa jaýap berý qıyn. Biraq Jeltoqsan oqıǵasy bolmaǵanda Qazaqstannyń birtutas ulttyq jáne birtutas memlekettik qurylymyna súıene otyryp, búginde adam súısinetin tamasha jetistikter bolmaıdy dep boljaýǵa bolady. Osylaısha, jeltoqsandaǵy oqıǵalardy keńestik komandalyq-ákimshilik júıeniń 70 jyldyǵynan keıin Qazaqstannyń qaıta jandanýynyń bastalýy retinde atap ótýge bolady.

---