InfoHub Logo

Taqyryby: Jemister
Bilim berý salasy: Komýnıkasıa. Sóıleýdi damytý
Maqsaty: Balalarǵa jemister týraly túsinik berý, túster men pishinderin ajyratýǵa. Densaýlyqqa paıdasy týraly maǵlumat berý. Úsh ortalyqqa bólý arqyly berilgen tapsyrmany muqıat oryndaı bilýge úırete otyryp, «Densaýlyq - zor baılyq», «Deni saýdyń - jany saý» degen qaǵıdany balalar boıyna sińirýge úıretý.
Kerekti quraldar: slaıdtar, maqal - mátelder, kókónister men jemisterdiń sýreti, qylqalam, jemisterdiń taspasy, gýash boıaýy, súlgi, jemis - jıdekter, taqtaısha, salatqa ydys.
Uıymdastyrylǵan oqý qyzmetiniń ádisi: suraq - jaýap, áńgimeleý, kórsetý, túsinik berý, ınteraktıvti taqta.
Bılıngvaldyq komponent: Jemister – frýkty, alma - ıabloko, almurt - grýsha, banan - banan, órik - persık, dárýmender - vıtamıny.
Shattyq sheńber.
Úlkenge siz,
Kishige siz,
Barshańyzdy qurmettep,
Bas ıemiz biz.
Balalar qonaqtarmen amandasyp sheńber boıyna jınalyp, «Shattyq sheńberge» turyp, sózderin qaıtalap, qımyl - qozǵalystaryn jasaıdy.
Shattyq sheńberin qurý:
Aýadan qýat alaıyq,
Alaqanǵa salaıyq,
Jerden nár alaıyq,
Alaqanǵa salaıyq,
Kúnnen shýaq alaıyq.
Alaqanǵa salaıyq.
Kúnshýaǵyn apaılarǵa syılaıyq
(Alaqandaryn úrleıdi)
İzdený - uıymdastyrýshy.
Oqý is - áreketin suraq qoıýdan bastaımyn
- Qazir jyldyń qaı mezgili?
- Kúz mezgili.
- Kúzde neshe aı bar?
- Kúzde úsh aı bar
- Atańdarshy
- Qyrkúıek, qazan, qarasha
- Kúzdiń sońǵy aıyn ataıyqshy
- Qarasha aıy
- Kúzde neler pisedi?
- Kúzde jemis - jıdekter, kókónister pisedi.
- Búgin sendermen «Jemister» taqyrybynda uıymdastyrylǵan oqý is - áreketin ótemiz. Balalar tárbıeshiniń aıtqanyn muqıat tyńdaıdy.
«Eń basty baılyq - densaýlyq»
- Denimiz saý, aýyrmasaq qana baqytty ómir súremiz. Al, aýyrmaý úshin dárýmenderge baı taǵamdardy kóp jeýimiz kerek.
- Kóp dárýmender kezdesetin taǵamdardyń densaýlyqqa paıdasy kóp. Biz jemisterdi kóp jesek, aýyrmaı, úlken bolyp ósemiz.
Balalar ınteraktıvti slaıdty muqıat qaraıdy.
Bılıngvaldyq komponent: Jemister – frýkty, alma - ıabloko, almurt - grýsha, banan - banan, órik - persık, dárýmender - vıtamıny.
(Slaıd boıynsha kórsetip, túsindirý)
Balabaqsha medbıkesi - Jadyra apaı aıtyp túsindirip bersin.
A dárýmeni - aǵzanyń ósýine, kózdiń jaqsy, súıek, tis, shashty nyǵaıtady.
V1, V2, V 12 dárýmeni - dene jaraqatynyń tez jazylýyna septigin tıgizedi. Qan quramyna, qan azdyqqa áseretedi.
S dárýmeni – zat almasý úrdisine ımýnıtetti kórýge kómektesedi.
D dárýmeni – súıek, bulshyq ettiń durys damýyna áser etedi.
E dárýmen – júrek qyzmetin jaqsartady.
Sonymen qatar «S» dárýmenine baı jemister men kókónister (kókburysh, oramjapyraq, qyzanaq, shalqan. s. s) jáne «D» dárýmeni kezdesetin taǵamdar (balyq, irimshik, sút, aıran, ýyldyryq, maı) tis aýrýyna ushyramaýyna, qatty jáne saý bolyp ósýine kómektesedi.
Balalar jemis - jıdekter týraly taqpaq aıtady.
Balalar jemister týraly taqpaqtar mánerlep, jatqa aıtady.
Almurt – Aıdar: Men almurtpyn,
Aýzyndamyn bar jurttyń,
Júzim - Aısana: Men júzimmin, júzimmin,
Monshaq bolyp úzildim
Órik – Juldyz: Men órikpin, órikpin,
Tabıǵatqa kórikpin.
Alma - Ańsaǵan: Men almamyn, almamyn,
Tańdaı qalar bar dámim.

Daıyndaǵan: Nemzorova S. A.
Jemister. júkteý