InfoHub Logo

          Burynǵy zamanda Nurym degen baıdyń Asan, Úsen degen er jetken eki  er balasy bolypty. Úshinshisi týǵanda atyn Ánýarbek qoıypty.

          Ánýarbek alty aılyq bolǵanda ákesi, jylǵa jete bergende sheshesi ólip, emshektegi kúninde jetim qalypty.

          Esepsiz mal-múlik Asan, Úsenniń erkine tıip bul ekeýi de sharap iship, qumar oınap, bardy ysyrap qylyp, shashyp-tógip, eki jyldyń ishinde barlyq mal-múlikten bútindeı aırylyp qalypty. Kıip júrgen kıimderinen basqa satýǵa túk taba almaı, birneshe kún ashtyq kórip, eriksiz bireýge malaı bolypty.

         Lajsyzdan  malaılyq   isteıtin bolǵan soń ekeýi ózara aqyldasyp:

         — Biz bul kúndi, óz basymyzǵa ózimiz izdep taptyq. Bútin elge belgili Nurym baıdyń balalary bolyp júrip, sonshalyq mal-múlikti ysyrap qylǵanymyz ólim boldy. Endi osy eldiń ishinde malaılyq istep jan baqqannan góri qańǵyryp ketkenimiz artyq emes pe? – desipti.

         Ekeýi sol jerdiń ishinde júrip, malaı bolýǵa namystanyp, basqa jaqqa ketýge aınalǵanda:

         — Úsh jasqa tolyq jetpegen Ánýarbekti qaıtemiz, – desti. Ary-beri aqyldasyp kelip:

         — Ánýarbekti qudaıym bir jasqa toltyrmaı jetim qaldyryp, zarlatty. Onyń ústine, ata-ana ornyna baǵatuǵyn bizdiń jaıymyz mynaý boldy. Ánýarbekti alyp ketkende qalaı áreket etemiz? Bizderdiń aldymyzda qandaı aýyrtpalyqtyń turǵanyn kim bilsin?

         Qaıda baryp, qaıda turarymyz belgisiz. Múmkin óltirip alarmyz. Jasqa tolmaı zarlap qalǵan Ánýarbek edi ǵoı. Qaıtelik, qudaıǵa tapsyrdyq. Ajaldy bolsa óler, ajalsyz bolsa júrer, nede bolsa el ishinde qala bersin, –desip, uıqtap jatqan balany ekeýi kezek-kezek súıedi. Jylap, týysqandyq mahabbat ishterin eljiretip, eki aınalyp kelip súıedi. Úshinshi kelgenderinde:

         — Obalyń ekeýmizge, qosh Ánýar, – dep, balany ıesiz tamǵa, oraǵan kúıinshe tastap, tún ortasy mólsherinde júrip ketipti.

         Olar sol betimen kete bersin. Eki aǵasy «túnde oıanyp qalyp, dalaǵa qańǵyryp ketpesin» dep, qoranyń qaqpasyn syrtynan tirep, bekitip ketken eken. Bala kún shyqqanda oıanyp, jalańaıaq, jalańbas jatqan jerinen túregelip, qoraǵa júgirip shyǵady. Qaqpany ashaıyn dese, qaqpa ashylmaıdy. Bala oıbaıdy salyp, aǵalap, ary-beri júgiredi. Eki kózi bulaýdaı bolyp isip ketedi. Kún túske jaqyndaıdy. Tús mólsheri bolǵanda, ózderimen kórshiles otyrǵan bir kedeı-kembaǵal kempir shyr-shyr etip jylaǵan jas balanyń daýsyn estip, jetim sorlyǵa ne boldy eken dep, júgirip keledi. Jylaı-jylaı silesi qatyp, ózi ábden qoryqqan bala, kempirdi kórgende apalap baryp bas salady. Kempirdiń balaǵa jany ashyp, kóńili bosap:

         — Alda sorly balam-aı. Aǵalaryń jumys isteýge ketken eken ǵoı. Aǵalary keshke qaıtyp kelgenshe, sorly balany úıime apara turaıyn,– dep, balany jetelep óz úıine aparady, balanyń kóz jasyn súrtip aldandyrady. Kún batyp, ymyrt bolady. Balanyń úıine kempir qaıta-qaıta júgirip baryp, tún bolǵannan keıin: «Erteń bir-aq keletin boldy ǵoı», – dep oılaıdy. «Aǵalap» jylaı bergen balany jubatyp, jatqyzyp qoıypty. Erteńinde keler dese, aǵalarynan bir jumaǵa sheıin habar bolmapty. «Bular uzańqyrap ketken eken, kóp júrse bir aı júrer» dep kempir Ánýarbekti jylatpaı baǵyp tura beripti. Ánýarbektiń aǵalaryn kempir kúte-kúte bir jyl ótipti. Bulardyń kelmesine kózi jetip: «Ózim janymdy zorǵa baǵyp júrgende, bul jetim beısharany qaıtyp asyraımyn», – dep,  sol  jerde bala oqytatyn Omar degen moldaǵa Ánýarbekti jetelep alyp baryp:

         — Moldeke, myna bala keshegi Nurym baıdyń balasy edi, áke-shesheden bir jasynda aırylyp, zarlap qalǵan bir sorly edi. Onyń ústine eki aǵasy aqymaq bolyp, barlyk mal-múlikterin qurtty. Aqyry myna balany tastap ózderi qashyp ketkenine bir jyldan asyp  ketti. Men kórshilik qaqy úshin bul sorlyny jyldan   artyq baqtym. Budan ári baǵýga ál-shamam joq, ózim jesir adammyn. Joqtyqtyń saldarynan bul balamen birge jan baǵýym óte aýyrǵa soǵyp, qalim nasharlap ketti. Qudaı úshin bul jetim sorlyny siz baǵar ma eken dep, sizge ákelip otyrmyn. Moldeke, jetimdi baqqannyń saýabyn ózińiz bilesiz. Raqym etip, bul sorlyny cizge alyp kelip edim, – depti.

         Omar molda ári-beri oılanyp qarap: «Bul ıesiz balanyń maǵan qansha zıany bar? Endi tórt-bes jyldan soń malaı ornynda istemeı me? Esi kirgende biraz oqytyp qoısa da bolar. Balanyń qylyǵyna qararmyn» dep, Ánýarbekti alyp qalmaqshy bolady. Ánýarbek shyryldap jylap, kempirden aıyrylmaı, tizerlep, jabysyp alypty. Sonda kempir: «Alda qaraǵym-aı, shamam joq, qaıteıin», – dep qosa jylapty. Omar moldanyń áıeli de jylap:

         — Qudaı aıamaǵan, sorly-aı! Men tiri bolsam jalǵyzym Kúlándadan kem qylyp baqpaspyn, – dep, balanyń kóziniń jasyn súrtip, tátti berip, aldap-sýlap alyp qalypty. Bala qansha aınalyp úıirilse de, bir kún keshke deıin jylapty. Bara-bara moldanyń áıeline úıir bolyp, birde jylasa, bir mezgil Kúlándamen oınap, aqyry biraz kúnde kempirdi umytyp ketipti. Ánýarbek moldanyń úıinde tórt jyl turyp, segiz jasqa shyqqanda Omar molda óziniń qyzy Kúlándamen birge oqyta bastapty. Ánýarbek segiz jasqa jetkende áke-sheshesine qolǵanat bolyp, malǵa qarap, sý ákelip, ot jaǵýǵa jaraı bastapty. Balanyń minezi men uǵymdylyǵy Omar moldaǵa qatty unap, Omar molda balany jeti jyl oqytypty. Ánýarbek on beske shyqqan jyly Omardyń óz bilgenin bilip alyp, endi bir oıǵa ketipti.

         «Meni bular tórt jasymnan beri asyrap, er jetkizdi, ózimdi oqytyp, adam qataryna qosty. Sol úshin qaryzdarmyn. Dám-tuzdaryn aqtaıtyn mindetim bar emes pe?» – degen oıǵa kelipti. Ánýarbek on beske shykqanda, bala sıaqty emes, úlken adam sekildi, kelbeti de adam tańqalarlyqtaı symbatty bolyp ósipti.

         Bir kúni ákesine:

         — Maǵan ruqsat etińiz, men sizderdi asyraý úshin bir áreket etsem deımin. Soǵan qandaı aqyl beresiz,– depti. Buǵan Omar molda rıza bolyp:

         — Balam, óziń bil,– depti. Ánýarbek bir kúni sol eldin patshasyna kelip, óziniń jaǵdaıyn aıtyp:

         — Maǵan laıyqty bir qyzmet berseńiz,– depti patshaǵa.

         Patsha balanyń sózi ótimdi kóringen soń qyzmetke alynsyn dep buıyrypty. Ánýarbek aryz alatyn bólimge kirip, qyzmet isteı bastapty. Aryz ákelýshilerdiń aryzdaryn patshaǵa jibermeı, daýly isterdiń eki jaǵyn da óz aldyna shaqyryp alyp, daýgerdi de, jaýapkerdi de rıza qylyp turypty. Málik patshanyń burynnan kele jatqan jeti suraqshy moldasy bar eken. Olar endi Ánýarbekke dushpan bola bastapty.

         Málik patsha aldyna kóp ýaqyttan beri is kelmegen soń: «Meniń halqym osyndaı-aq tynyshtalyp ketti me», – dep, bir kúni Ánýarbek otyrǵan jerge kelipti. Kelse, birneshe aryzshylar otyr eken. Patsha turyp:

         — Áı, Ánýarbeq, aryz etýshilerdiń toqtaǵanyna birneshe aı ótip edi, búgin aryzshylar kóp qoı, bul qalaı? – dep surapty. Sonda Ánýarbek:

         — Taqsyr, el bolǵan soń halyqtyń daýly isteri toqtaı ma? Sizderdiń bastaryńyzdy qatyrmaı, bitire bereıin dep, osy aradan-aq jóneltip júr edim, – depti.   Málik patsha:

         — Ondaı bolsa, mynalardy surap bitirshi,– dep, ózi qarap otyrypty. Ánýarbek burynǵy ádetinshe eki jaǵyn kózbe-kóz otyrǵyzyp suraı bastaıdy. Málik patsha Ánýarbektiń eki jaqty da renjitpeı, rıza qylyp, ádil úkimin aıtqanyna qaıran qalypty. Ánýarbek eldiń daý-sharyn bitire bastaǵanǵa keı-bireýler: «Balańyzǵa aıtyp, isimdi bitirip berińiz»,– dep, Omar moldaǵa kele bastapty. Olar molda balasynyń halyqqa munshalyq qadirli bolǵanyna jáne de maldyń tógilip kele bastaǵanyna súıinip, bir kúni qatynyna:

         — Qatyn baıǵús-aý, bizge myna Ánýarjandy qudaı aıdap ońynan kez keltirgen eken. Ázir bizdiń Ánýardyń abyroıy patshadan da artyq boldy. Bútin halyq Ánýarǵa berilip ketti. Endi bizder baqytymyzǵa dýshar bolǵan Ánýardan aırylmalyq. Jat jurtqa jaralǵan bala aqyrda bireýdiń adamy bolady ǵoı. Kúlánimizdi osy balaǵa qosyp, bútindeı ózimizdiki etip alalyq, – depti. Sonda qatyny turyp:

         — E, sen qyzyl shaı men maı toqashqa dándegen kezde ǵana esińe kelgen  eken  ǵoı,  meniń oılanyp júrgenime bes jyl bolǵan, – depti.

         Sonda Omar qarq-qarq kúlip:

         — Qatyn, baıǵus-aý! Menen kóri sen sezimtal ekensiń ǵoı,–dep áıeliniń arqasynan qaǵyp-qaǵyp qoıypty.

         Omar moldanyn Kúlánda degen jalǵyz qyzy Ánýarbekpen jasty. Ánýarbekpen birge oqyp, birge ósken. Kúlánda, bir kórgen kisi taǵy bir kórsem-aý dep, ańsatyp turatyn ólsheýsiz sulý eken. Kúlánda men Ánýarbek birin-biri jaratyp, bir saǵat kórispese, tura almaıtyn bolypty. Biraq ta áke-sheshelerinen bata almaı, syrlaryn ishterine  saqtap, amalsyzdan júredi eken. Dúnıe malǵa qaryq bola bastaǵan Omar molda qatynymen aqyldasyp, toıyn keıin jasarmyz dep, ekeýin ońasha úıge shyǵarypty.

         — Balam, Ánýarjan! Sen meniń kúıeý balam boldyń,– dep syryn ashyp aıtypty. Sonymen birge qanshama kúnder ótipti. Aldaryna eldiń daýly isi barmaı paradan qaǵylyp, qaryndary asha bastaǵan jeti molda bir kúni otyryp, ózara keńesti:

         — Iapyrym-aý, osy bir qý balany qudaı qalaı keziktirdi. Osy neme kelgeli aldymyzǵa is kelýden qaldy. Eldiń bári sol qýǵa aýdarylyp ketken joq pa?  Ózin barǵan saıyn patsha da jaqsy kórip barady. Osy nemeni qurtýǵa aqyldy qalaı tabar ekenbiz,– desipti. Sonda aralarynan bireýi otyryp:

         — Onyń aqylyn taptym, – depti.

         Basqalary:

         — E, káni, amalyn qalaı tabasyń,– desipti.

         Sonda álgi molda aıtypty:

         — Osynda bala oqytatyn Omar degen molda bar. Sol moldanyń adam balasy teń kelmeıtin óte bir sulý qyzy bar. Omar molda sol sulý qyzyn osy qýǵa nekeleıtin bolypty. Onyń sulýlyǵyn patsha bilgen joq. Eger, patsha ol qyzdy bir kórse, bul qýdyń jany shyrqyrap ushyp ketýi op-ońaı, – depti. Buǵan basqalary qýanyp ketip:

         — Oıbaı-aý, ondaı bolsa ony Marıam deıtin qatynǵa aıtalyq, ol kórip kelip patshaǵa aıtsa, istiń ońalǵany, – desti.

         Bireýi baryp Marıamǵa:

         — Siz patshaǵa laıyqty bir qyzdy kórmeı júr ekensiz. Osynda pálen jerde bala oqytatyn Omar degen bir molda bar. Onyń teńdesi joq bir sulý qyzy bar. Sony aldymen óziń bir kórip alyp patshaǵa aıtsańyz, sizdiń mártebeńiz kóterilgeli tur,– depti. Marıam muny estisimen toqtalmastan júgirip otyryp, Omar moldanyń úıine kelipti. Qyzdy kórip tańdanyp, biraz qarap turyp, asyǵys qaıta júgirip, alqynǵan kúıinde Málik patshanyń aldyna kelipti. Málik patsha: «Qaıtse de bir sulý taýyp kelgen eken» dep, qasyna otyrǵyzyp:

         — E, asyǵys keldińiz ǵoı! – depti. Sonda Marıam:

         — Oıbaı, taqsyr, aýyzben aıtyp nur sıpatyn jetkize almaıtyn bireýdi taptym,– depti.

         Buǵan patsha da súıinip:

         — E, ol qyz kimniń qyzy, qaı jerde?– dep surapty.

         Marıam:

         — Álgi bala oqytatyn Omar moldanyń qyzy,– depti.

         Málik patsha:

         — Ondaı bolsa, ol qyzdy ózim baryp kóreıin,– dep, sol saǵatynda toqtalmaı atqa minip, dereý Omar moldanyń úıine kelipti. Kúndeı balqyp otyrǵan bir qyz.

         Patsha Kúlándanyń nuryna qaıran qalyp, «Mundaı da adam balasy bolady eken-aý» dep, jan-tánimen ǵashyq bolypty. Qaıta aınalyp dereý taǵyna kelip otyryp, sol saǵatynda Omar moldaǵa úsh kisi jiberipti.

         — Omar moldanyń qyzy maǵan ómirlik áıel bolýǵa laıyqty eken, jaýabyn tez alyp kelińder, – dep buıyrypty. Jibergen elshileri Omar moldanikine kelse, Omar úıinde eken. Elshiler kelip, amandasyp otyryp:

         — Moldeke, sizder bir baqytty adam ekensizder. Balańyz patshaǵa laıyq týypty. Balańyzdy patsha óz kózimen kórgen eken, ómirlik joldas etemin, jaýabyn alyp kelińder dep bizdi jiberdi, káne ne deısiz? – depti.

         Sonda Omar molda kúlimsirep, ishinen:

         — Men patshanyń atasy bolsam, onan artyq qudaıdan ne tileımin. Dúnıe degen óz-ózinen tógilmeı me? Endi saraıdy altynnan salyp, bir jas toqal alsam, onan erkek bala týmaı ma? Patsha maǵan kúıeý bolǵan soń, maǵan teńdesetin kim bar? Munan artyq qudaı bizdi qaıtyp ońdaıdy? – dep oılap:

         — Oıbaı-aý, patshaǵa bizdiń bala unaǵan bolsa, men de yrzamyn ǵoı! – depti. Sonda áıeli bezektep tura kelip:

         — Oıbaı-aý, balamyzdy Ánýarǵa atastyryp qoıǵanbyz, bul kisi baıqamaı sóılep otyr, – dep betin shymshyp, — patshaǵa aıtyńyzdar, úıdegi balamyz emes, obal qylmasyn, – depti. Sonda Omar molda:

         — Oı, naısap, kelgen dáýletti tebemin degeniń qandaı aqymaqshylyǵyń? Balam úıde bolmaǵanda qaıda ketipti? Ottamaı otyr! Sen meni bıleı almaısyn, – dep qatynyn urarmanǵa keledi. Sonda elshiler:

         — Moldeke, ashýlanbańyz, qatyn degen ne bilýshi edi. Óz sózińiz sóz-aq qoı. Endi biz qaıtalyq, – desipti. Sonda:

         — Meni qatyn bıleı almaıdy ǵoı, endigisin patshanyń ózi  bilsin. Patshaǵa menen úsh qaıtara sálem deńizder, – dep, Omar molda qaqyrynyp, túkirinip elshilerdi attandyrýǵa shyǵyp ketipti. Elshiler kelip, ákesimen sóılesip otyrǵanda Kúlánda esiktiń syrtynan tyńdap turǵan eken. Omar men elshiler úıden shyǵyp ketisimen Kúlánda sheshesine jylap:

         — Apataı-aı, bul ne degen sumdyq boldy? Meniń qý ákem qudaıdan qoryqpaı, qaıtyp zar qaqsatyp aıyrmaqshy. Báribir men ol zálimge barmaımyn. Men Ánýardan aırylyp, bir kún de tiri júre almaımyn, – depti. Sonda sheshesi qyzynan da qatty jylap:

         — Oı, sorly balalarym-aı, qudaı kózderińdi ashpaıyn degen eken. Ánýardy bir jasynan qaqsatyp, zarlatqan jasaǵan beısharanyń kóz jasyna qaramaı-aq qoıǵan eken. Men sorly qyzymdy «óz teńine qosyldy ǵoı» dep, ishimdi qýanysh kernep júrgeni beker eken. Sen ázirshe sabyr et. Ánýar ne aıtar eken. Ánýarmen aqyldasyp kór, – depti. Elshiler moldanikinen shyǵysymen patshaǵa kelip, Omar moldanyń jaýabyn túgel aıtyp beripti. Málik patsha qýanyp ketip, dereý qazynashyǵa buıyryp:

         — Qazynadan aqsha alyp, bazardaǵy ne túrli asyldardan jyrtys alyńdar! Ustalar Kúlándaǵa laıyqty altyn, gaýhardan alqa soqsyn, – dep buıyrypty. Bul isterdiń barlyǵynpatshanyń Japar degen hatshysy Ánýarbekke bastan-aıaq uqtyryp:

         — Meniń qolymnan keletin shara joq, is jamanǵa aınaldy, óziń oılanyp kórersiń,– depti. Ánýarbek bul sózdi esitkende qany qashyp, óńi buzylyp, júregi loblyǵyp, únsiz biraz otyrypty. Senerin de, senbesin de bilmeı keshqurym úıine qaıtyp kelse, Kúlánda áke-sheshesi otyratyn bólmede, bir buryshta búk túsip jatyr eken.

         Ánýarbek buryn sener-senbesin bilmese, endi bul ahýaldy kórip, estigen sóziniń shynǵa aınalǵanyna kózi jete bastaıdy. Bir kezde enesi kelip «tamaq  ish» dep shaqyrǵan soń, Ánýarbek ata-enesi otyrǵan úıge kiripti. Kelse, atasy qabaǵyn túsirip, Ánýarbekke shytynaı bir qarap, únsiz otyra beripti. Kúlánda buryshta sol kúıi jata beripti.

         Enesi qatty ýaıymǵa túsip ketken eken. Úsheýi únsiz otyryp, tamaq ishipti. Ánýarbektiń tamaǵynan as ótpeı ózi jatatyn úıge barypty. Qasiretpen qaraıyp, uıqy kelmeı túnimen sendelip, ary-beri júredi. Sonymenen tań atqyzypty. Kúlándamen aýyzsha jolyǵaıyn dese, Omar molda da uıyqtamaı qyzyn baǵyp, tań atqyzypty. Tań atqan soń Ánýarbek kóńilindegi zaryn, Kúlándadan aırylsa, tiri júre almaıtynyn aıtyp: «Kúlán-jan, óziń ne oılaısyń»,– dep hat jazyp, atqa qaraıtyn on jastaǵy bir balaǵa berip ketipti. Sol kúni ózi qyzmetine barmady. Shetirek jerde bir tanysy bar edi, sonda baryp jatyp aldy. Ánýarbek qyzmetke kelmegen kúni jeti moldanyń bireýi Málik patshaǵa kelip:

         — Taqsyr, qaýipsiz júrsiz. Qadirlep-qasterlep júrgen Ánýarbek sizdiń dám-tuzyńyzdy tatyp júrip, sizge dushpan boldy. Sizdiń ǵashyq adal jaryńyzdy alyp, qashyp ketkeli jatyr,– deıdi. Ózi: «Meniń abyroıym patshadan asyp ketti»,– dep, kólbeńdep ketkenin sezbeı júrsiz,– depti. Patsha eleń etip qarap:

         — E, oǵan ondaı kúsh qaıdan bite qaldy. Ol ózi Japarmenen bir júretin edi, anyǵyn sol biletin shyǵar,– dedi. Japardy shaqyrtyp alyp: — Sen ne bilesiń? – dep surapty. Japar:

         — Men ondaı sózdi estimedim, keshe basym aýyryp tur dep júrgen, jazylsa erteń keletin shyǵar,– depti.          Ánýarbek shette, tanys úıinde kún batqansha jatyp, kún batqanda Japardyń úıine kelipti.

         — Káne, dostym! Bizdiń ahýalymyz qalaı bolatyn boldy?– dep surapty. Japar esitken sózin túgel aıtyp berip:

         — Bul buzyqtar senen Kúlándi qaıtse de ajyratyp alatyn sıaqty. Senderdiń qaıǵy-zarlaryń meniń de janyma batyp barady. Amal ne? Qoldan keler túk jok, endi óziń oılanyp kórersiń,– depti. Sonda Ánýarbek qasiretpen qan jutyp turyp:

         — Dostym, men Kúlándadan tirideı aırylǵannan, ólip aırylǵanym kóp jaqsy. Kúlánda úshin janymdy qıdym. Ázir Kúlándadan habar alamyn. Múmkin ol da óz janynan úmit úzgen shyǵar. Kúlándany osy aradan bir alyp shyǵyp, qaramdy joǵaltsam deımin. Qaıteıin dostyq aqyń úshin maǵan qanshalyq janyń ashyǵanmen lajyń joq. Dostyq qaryzyńdy kesh,– depti. Ekeýi qol ustasyp, jylap turyp, qosh aıtysypty. Ánýarbek ymyrt jabyla baǵanaǵy balaǵa jolyǵypty. Bala:

         — Kúlánda tátem aǵańdy qaıdan bolsa da taýyp myna hatty ber dep edi, ózi aýyrǵan ba, bilmeımin. Tamaq ishpeı keshke deıin jylap jatty,– dep, Kúlánda jazǵan hatty beripti. Ánýarbek «Kúlánjan ne dedi eken?» – dep, asyp-sasyp, hatty alyp, oqyp kórse, bylaı dep jazǵan eken:

Aınalaıyn Ánýar,

Birge ósip edim jasymnan,

Tel qozydaı teń óstim,

Bir saǵat ketpeı qasyńnan.

Jetem be dep em muratqa,

Baqytym qaısy ashylǵan?

Shybyn jan jetpeı keýdemnen.

Tirideı sizden aırylman.

Endigi ómir ne kerek.

Ne deseń sonda men turam.

Men de qıdym janymdy.

Ánýar, óziń shydasań.

Es bilgeli birge ósip,

On beske kámil kep edim.

Óz janymnan táttirek

Ǵashyǵym, sáýlem sen ediń.

Zulymnyń tústik qolyna,

Ketirip turǵan kemelin,

Aınalaıyn, Ánýar,

Bir kórinip jol kórset,

Degeniń bolsyn, degeniń!

         Ánýarbek Kúlándanyń jazǵan hatyn oqyp kórip qatty súıinip, qasyndaǵy balaǵa:

         — İnim, sen úıge baryp, apamdy men shaqyrady dep aıta ǵoı,– depti. Bala quldyraqtaı júgirip otyryp, Ánýarbektiń enesine:

         — Apa, sizdi balalar oqıtyn jerde Ánýar aǵam shaqyrady,– depti. Enesi estisimen júgirip, Ánýarǵa kelip:

         — Baqtaryń janbaǵan sorly, balalarym-aı! Endigi kúnderiń ne bolar eken?– dep, eńirep-eńirep jiberipti.        Ánýarbek enesimen qosyla jylap:

         — Apataı-aı, Kúlánjannyń haly qalaı bolyp jatyr? Bizge aıtar aqylyńyz ne?– dep surapty. Sonda enesi turyp:

         — Oı, sorly balam-aı, Kúlándadan qandaı hal suraısyń? Kúlán janynan úmit úzdi. Bar armany seni tirligimde bir kórsem bolǵany, onan keıin maǵan endigi jaryq dúnıeniń keregi joq dep, qasiretpen qan qusyp jatyr,– depti. Kúlándanyń zaryn estigende Ánýar ishi eljirep, shydap tura almaı, jylap jiberip:

         — Apataı-aı, bizge aıtar aqylyńyz bar ma?– dep, qaıtalap suraı beripti. Enesi turyp:

         — Mende ne es qaldy dep tursyń? Senderdiń qaıǵy-qasiretterińmen meni adam bolyp júre alady dep turmysyń? Meniń qýraǵan qý mańdaıyma syımaǵan ekeýiń, endi ózderiń bilińder? – dep, enesi jylaı beripti. Ánýarbek enesine:

         — Apataı-aı, eger ómirim bolsa, tóbeme kótergendeı etip baǵarmyn-aý deýshi edim, qudaı ol tilegime jetkizbedi. Bizdegi analyq qaryzyńyzdy keshińiz, endi Kúlánda ekeýimiz tirlikte sizge joqpyz. Degenime jete almaı bul dúnıeden ótetin boldym. Jany basqa adamnyń ólip ketýi de ońaı bolmas, ózińizdi-ózińiz myqty ustańyz, – depti. Sóıtip jylap turyp:

         — Apataı, Kúlándany shyǵaryp jiberińiz, Kúlánda ekeýmiz de ómirden úmit úzgen adambyz ǵoı, ázirshe osy aradan bir shyǵyp ketip, ne bolsa da bir-aq kórelik,– depti. Enesi de eńirep, jylaýmen turyp:

         — Birińe-birińdi laıyqtap qosqaı eki qaraǵym-aı! Mende keshpeıtin ne qaryz bar? Ajalsyz janǵa aıla bar deýshi edi ǵoı. Qaraqtarym, joldaryń bolsyn. Qashan jaman attaryńdy estigenshe, úmit dúnıesi ǵoı, tilekterińdi tilep turaıyn. Kúlánda ázir-aq keledi, Qosh, qosh, qosh, qaraǵym! – dep úsh aıtyp, óksip jylap, úıine qaraı júrip ketipti. Enesi ketkennen kóp keshikpeı-aq Kúlánda júgirip, jetip keldi. Ekeýi jylap kórisip, shettegi tanysynyń úıine qaraı júrip ketti. Jolaı kele jatyp, ekeýi aqyldasty.           Sonda Ánýarbek aıtypty:

         — Bizder bir jaqqa uzap qashqanmen qutyla almaımyz. Jandy qınap qashqanymyzben aqyry ustalýymyz anyq. Sondyqtan osy mańaıǵa eki-úsh kún aınalyp, bitetin ómirdi tezirek bitirip jibergennen tıistisi joq. Ekeýmiz tirideı ajyrap ketsek qusamenen qatyp baryp, aqyrynda báribir ólemiz. Óıtip jandy qınap ólgennen góri, nede bolsa, zálimderdiń ózderimen qarsylasyp, halyq aldynda ólip ketkenimiz jaqsy emes pe? – depti.

         Sonda Kúlánda turyp:

         — Meniń oıym da osy edi. Men mahabbatsyz tirshilikpen-aq ómir keshe turaıyn desem, allanyń jazǵanyna kóndim dep, búgin úıimnen shyqpaıtyn edim. Maǵan da endigi ómirdiń keregi joq, qalaı deseń de óziń bil, – depti.          Bular ózara keńesip alyp, túndeletip, shettegi tanys úıge keldi. Sol jerde eki-úsh kún bolsa da ómir súre turalyq dep, jata beripti. Ánýarbek pen Kúlánda ketken túnniń erteńinde:

         — Ánýarbek Kúlándany alyp ketipti, – degen sóz el ishine dúr ete túsipti. Málik patsha muny estigende qaharmen terisine syımaı jarylyp kete jazdady.

         — Qaıdan bolsa da taýyp kelińder! – dep buıyrdy. El ishine kóptegen adam shyǵaryp, úı-úıge kirip, astan-kesteńin shyǵaryp, tintý júrgizipti. Halyq:

         — A, qudaı, myna buzyqtarǵa tabylmaı qutylsa edi, – dep Ánýarlardyń tilegin tilep shýlasypty. Tintýshiler qanshalyk izdese de taba almapty. Endi uzap izdeýge aınalypty. Arada úsh kún ótipti. Tórtinshi kúni Ánýarbek erte turyp, Kúlándamen qol ustasyp, qoshtasyp turyp:

         — Súıikti, adal jarym Kúlánjan. Úsh kúnnen beri el arasyn izdep bolyp, endi qyrǵa shyǵyp izdeıdi deıdi. Bizdiń dúnıeden kóretin jaryǵymyz taýsylyp, bitetin baqyty bolsa kerek. Men qazirden bastap, sol zálimderdiń aldyna baryp, kóńildegi sózimdi aıtyp qalaıyn. Seni ózderi de taýyp alar, ázirshe sabyr etip, osy úıde jata tur, – depti. Sonda Kúlánda:

         — Ánýarjan, seniń ne degeniń? Men bul jerde qalyp, jeke ólgenimshe, seniń ólimińdi kórip turyp, sol jerde ólgenim jaqsy emes pe? – depti.

         Sonda Ánýarbek:

         — Sen sabyr et, kim bilsin qalaı bolatynyn. Meniń jaqsy-jaman ahýalymdy esti, – depti. Buǵan Kúlánda amalsyzdan kónip, sol jerde qalatyn bolypty. Ekeýi qoshtasyp jylap turyp, Ánýarbek bylaı depti:

Tórt jasymnan birge ósken,

Aınalaıyn Kúlánjan.

Minsiz bolyp týylyp,

Symdaı beliń buralǵan.

Sorymyzǵa kez bopty,

Buzyq bir zaman qýarǵan

Tuıyqsyz torǵa oralyp,

Shyǵa almaı qaldyq qumardan.

Qylmysty isim joq edi,

Kópke isim synalǵan.

San ǵashyq jetpeı muratqa

Biz qusap ketken jylaýmen.

Qosh, Kúlánjan, qosh endi,

Emespiz artyq solardan.

 

Sonda qyz:

 

Aınalaıyn Ánýar,

Súıikti syndy baǵlanym.

Men úshin qıyp janyńdy,

Bir baǵyttan tanbadyń,

Birge ólsem dep ózińmen,

Tilenip men de zarladym.

Amalym qansha qaıteıin,

Qyzyǵyńa qanbadym.

İsh-baýyrym eljirep,

Qaıtsem de ot bop janbadyń,

Jetkende jelkem qıylyp,

Jazýǵa amal bizde joq,

Zulymńyń qandy qarmaǵyń.

Qosh-qosh, sáýlem, qosh endi,

Qaıyrly bolsyn barǵanyń,– depti.

         Ekeýi birin-biri qımaı, kópke deıin aırylysa almady. Jylap turyp, úı ıesine Kúlándany tapsyrdy. Qaıta-qaıta qoshtasyp, amalsyzdan Ánýarbek Kúlándanyń qushaqtaǵan qolyn bosatyp, Málik patshaǵa qaraı júrip ketti. Ánýarbek sol betimen toqtamastan Málik patshanyń aldyna kirip kelgende, Málik patsha tútigip qap-qara bolyp ketti.

         — Eı, buzyq! Seniń meniń qatynymda neń bar edi! – dep, zirkildeı jóneldi. Ánýarbek munan tiri qalmasyn bilgen soń:

         — Men buzyq emes, sen buzyq. Myna otyrǵan jeti qý men saǵan jaryq dúnıe aram. Kúlánda qashan seniń qatynyń edi? Sen bizdi jylatsań, seni qudaı jylatsyn, – dep, qasqıyp turyp aldy. Málik patsha qaharlanyp, jendetterine:

         — Myna buzyqtyń eki qolyn baılap aparyp, zyndanǵa salyńdar! – dep aqyrypty. Jendetter Ánýarbektiń qolyn baılaıyn dep jetip kelgende. Ánýarbek jendetterdi qoıyp-qoıyp jiberip:

         — Aparatyn jerlerińe ózim-aq baramyn, júrińder! – depti. Jeti moldaǵa qarap:

         — Jerleriń endi keńir, senderdiń qandaryń da meniń qanym sıaqty shashylsyn, – dep, jendetterdiń aldyna túsip, júre beripti.

         — Bul buzyqtyń ólim aldynda turyp aıtqan sózin qarashy, – dep, jeti molda murttarynan kúlip qala beripti. Málik patsha hatshylaryn shaqyryp alyp:

         — Ánýarbek buzyq erteń darǵa tartylady. Dereý halyqqa jar shaqyryp taratyńdar! – dep buıryq beripti. Bul habar Kúlándaǵa estilip, Kúlánda Ánýardyń tapsyryp ketken adamynan jasyrynyp, dalaǵa shyqty. Qolyna bir qulashtaı jip alyp Ánýarbek óldi degen habardan buryn men óleıin dep oılady. Jipti ilmektep, moınyna salyp, bir ushyn aǵashqa baılap ózin tastap jiberdi. Býynyp, endi jany shyǵyp bara jatqan kezinde úı ıesi kórip qalyp, jipti kesip jiberipti. Kúlánda sylk etip jerge tústi. Betine sý búrikti. Azdan keıin Kúlánda esin jıyp, sý búrkip otyrǵan adamǵa:

         — Aǵataı-aı, maǵan beker obal ettińiz-aý! Sizdiń shynymen maǵan janyńyz ashysa, meniń Ánýardan buryn ólgenim jaqsy edi ǵoı. Báribir, men endi tiri qalatyn adam emes edim ǵoı, – dep, eńirep jylap jiberdi. Kúlándanyń zaryna ishteri eljirep, erli-zaıypty ekeýi qosyla jylady.

         — Qaraǵym-aı, sabyr etshi! – dep, Kúlándany jubatty, sonan keıin ekeýi eshqaıda barmaı, uıyqtamaı Kúlándany kezek-kezek kúzetip turdy.

*  *  *

         Endigi áńgime Asan men Úsennen bastalsyn. Ánýarbektiń joǵalyp ketken eki aǵasy namystanyp, óz elinen shyǵyp ketkennen keıin, alys bir elge kelip, malaı bolyp istedi. Áldene bastaǵanda sol jerde turyp saýda qyldy. Burynǵy buzyqtyqtaryn tastap, ábden baıydy. Qatyn alyp, balaly boldy. Elden uıalmastaı bolǵan kezinde óz  eline kóshti. Kóshteriniń betin elge túzep, ózderi úsh jasynda tastap ketken inisin kórýge asyqty. «Ánýarbek tiri bolsa, jyldamyraq kórelik» dep, kóshterine qaramaı ilgeri ozdy. Ánýarbek qamaýǵa alynǵan kúni óz eliniń shetine kelip kirdi. Elge kire-aq qaısybiri mal atap soıyp, qaısybiri jeti nan taratyp: «A, qudaı! Ánýarbekti saqtaı kór!» – dep, jylap-shýlap júrgen eldi kórdi. Asan men Úsen: «Iapyrym-aý, bul adam kópshilikke osynshalyq jaǵymdy, qadirli bolǵanda patshaǵa, neǵyp qylmysty boldy eken? Óziniń jaıyn bileıikshi», – dep oılady. Bir adamdy shaqyryp alyp:

         — Bul ólimge buıyrylǵan adam kim? Patshaǵa sonsha qylmysty bolǵan adamnyń tileýin osynsha kópshilik neǵyp tilep júr? Ólimge buıyrylǵan kisiniń bul elge qandaı jaqsylyǵy ótken edi? – dep surapty. Sonda álgi adam turyp:

         — Bizdiń elde Nurym degen bir baı bar edi. Sol adam áıelimen ekeýi bir jylda ólip, er jetken eki balasy men bir jastaǵy Ánýarbek degen uly jetim qalǵan edi. Erjetken balalary buzyq bolyp, bar maldy taýysyp, qashyp ketti. Jetim qalǵan Ánýarbek oqyp, er jetip, osy eldi ábden túzep edi. Patshamyz sol Ánýarbektiń áıelin tartyp alyp, ózin darǵa asyp óltiretin bolyp tur. Myna shýlap júrgen halyq sol jas úshin jylap-shýlap júr, – dep, júrip ketipti. Asan men Úsen bul sózdi esitkende esterinen tanyp, jylap-jylap aldy. «Endi qaıtemiz?» dep, birinen-biri aqyl suraǵanda, Úsen turyp aıtypty:

         — Men ázir Ánýardyń jatqan jerine baryp, qaıtsem de Ánýardyń betinen súıip, birge jatyp, erteń Ánýarmen birge ólemin,– depti. Sonda Asan turyp:

         — Bizderdiń burynǵy aqymaqtyǵymyz da jetip jatyr. Endi bizderge Ánýardan aıyrylyp jasaǵan ómirdiń keregi de joq. Biz bekerden-beker ólgenshe, búgin ekeýimiz eki aq balta taýyp alyp erteń dar túbinde Ánýardy óltirýshilerdiń bir-ekeýin óltirip, ózimiz Ánýarmen  birge ólelik,– depti.

         Bul sózdi Úsen de týra kórip, ekeýi eki balta satyp aldy, ony uzynyraq saptap, ótkirlep, qaırady. Ekeýi de týysy úshin óz jandaryn ólimge qıyp, daıarlyq ete berdi.

         Qaharly Málik patsha yzamenen erte turyp:

         — Barlyq halyq dar túbine jınalsyn! – dep, buıryq etti. Ánýar úshin shýlap, júrekteri lúpildep, uıyqtamaǵan kópshilik ertemenen top-top bolyp, darǵa qaraı aǵylyp júrip berdi. Jendetter Ánýarbekti zyndannan shyǵaryp, eki qolyn artyna baılady. Aldy-artynan qamap darǵa asýǵa aıdap shyqty. Darǵa qaraı aǵylyp kele jatqan kópshilik qoldary baılaýly aıdalyp kele jatqap Ánýarbekti kórgende:

         — Qaıran, Ánýar-aı, shynymen-aq ólgeniń be? Aq ıilip synbaıdy degen beker eken ǵoı! – dep qoıdaı shýlady, jylaǵan daýystar jer jańǵyryqtyrdy. Biraq patshanyń ámirine qarsy turar shara joq, shýlap jylaǵannan basqa esh qaırat qyla almaı, azan-qazan bolyp, júre berdi. Sonda Ánýarbektiń baılaýda aıdalyp kele jatyp, halyqpen qoshtasyp aıtqan sózi:

Bilesińder, el-jurtym,

Bir jastan jetim sherli edim.

Eki aǵam tastap ketkenmen,

Týyp-ósken jerde edim.

Ata-ana men týystyń,

Tárbıesin kórmedim.

Rıza bol, el-jurtym.

Degendeı qylyp kóbińe

Qyzmet etip bermedim.

Tiri bolsa aǵalar,

Munan keıin kep qalar.

Bir arman sol sálem de,

Tirlikte birin kórmedim.

Qany qara zulymdar,

Erte aıyrdy elimnen.

Kindik kesip, kir jýyp

Týyp-ósken jerimnen.

Jemeńger, qanzut jeti qý,

Qý qulqynǵa berilgen.

Tilekteriń qabyl bop,

Oılaǵan shyqty jerińnen.

On beske jańa jetkende,

Opyrdy sumdar belimnen.

Yzaly halyq antalap.

Tesemen, shotpen, baltalap,

Ýaqyt kezi kelgende,

Shuqysyn kózge kóringen,

Senderge jaýyz, oq bolsyn,

Bir tamshy qanym tógilgen.

 

*   *   *

Sory qaınaǵan eneme,

Kóz qyryn sal, aǵaıyn.

Ánýar, Kúlán dep júrip,

Aǵartyp edi samaıyn.

Keýdemde janym turǵanda,

Kelgende qysym qý janǵa,

Kórinse enem dep edim,

Aryzdasyp qalaıyn.

Joq sıaqty bul jerde,

Jan-jaǵyma qaraımyn.

Sálem de, jurtym, sálem

Ǵaryp bolǵan eneme.

Baǵyp edi tórt jastan,

Kótergendeı tóbege.

 Meni esińe alsańdar.

Júrińder jelep-jebede.

Ketetin boldym kórmesten,

Kúlándaǵa sálem de!

Aman da bol, el-jurtym,

Jany birge kemede!

         Ánýarbektiń bul zaryn estigender onan ári shýlap, Ánýardy aıdaǵan jendetter alańǵa jaqyndap qaldy. Ánýarbektiń eki aǵasy Asan men Úsen eki aq baltany qoıyndaryna tyǵyp alyp, olar da jendetterdiń artynda taıaý júrip eńirep-jylap kele jatty.

         Jendetter Ánýarbekti qamalap, aıdap kelgende, Málik patsha men jeti molda buryn kelip, alańda tur eken. Ánýarbek dar túbine jetisimen-aq Málik patsha jendetterge:

         — Tartyńdar! – dep aqyrdy. Jendettiń biri arqan ilmektep Ánýarbektin, moınyna tastap jiberip, tartyp qalǵanda, Úsen qarǵyp kelip, Ánýarbektiń moınyna arqan tastaǵandy qaq basqa aq baltamen salyp ótipti. Jendetterdiń endi bireýin Asan jáne de perip jiberipti. Sol kezde Ánýarbek úshin jylap, shýlap turǵan kópshilik:

         — Oıbaı, jabylyńdar! – dep, shý etip qaptap, aldymen Málik patshany, sonan keıin jeti moldany tabanymen taptap, basyp-janshyp ketti.

         Sóıtip, Ánýarbek ólim aýzynan aman qalypty.

         Eki aǵasymen tabysyp, Kúlándasymen qosylyp, Máliktiń ornyna patsha bolypty, sóıtip, barsha muratyna jetipti.

---