InfoHub Logo

Kóp kitap oqý kerek. Kitap oqý adamnyń bilimin, oı-órisin, til baılyǵyn damytady. Sóılemderdi jaqsy qura alýdy, dilmarlyq qabiletin jetildiredi. Kóp oqý, kóp nárse bilý mańyzdy, sonymen qatar biletin nárselerińizdi oryndy, durys qoldaný, qaı málimetti qaı jerde qoldanýdy biletin adam jetistikti bola alady. (Áıtpese orynsyz kóp sóıleý  — máre emes). Bul jumys barysynda, tájirıbe arqyly úıreniletin nárse. Sondyqtan kúnine kem degende eki betten bolsa da, kitap oqý daǵdysyn qalyptastyrý qajet.

Alǵa úlken maqsat qoıý kerek jáne sol maqsatqa qaraı talpyný kerek. Osy taqyryptaǵy semınarda ustaz shákirtterdiń birinen: «Óskende kim bolǵyń keledi?» dep suraıdy. Shákirt «Dáriger bolǵym keledi» degeninde «Dáriger bolsań aınalańdaǵylarǵa ózińdeı ǵana paıdań bolady. Alaıda aýrýhana meńgerýshisi bolsań nemese aýrýhana ıesi bolsań, qaramaǵyńda júzdegen dárigerler bolady. Kóptegen adamdarǵa paıdań tıedi» deıdi. Basqa bir shákirt ushqysh bolamyn deıdi. Sonda ustazy «Nege ushqyshpen shektelesiń, maqsatyńdy joǵary tut. Maqsatyń avıasıalyq kompanıa qurý bolsyn. Qaramaǵyńda kóptegen ushqyshtar bolady, kóp adamdarǵa, elińniń órkendeýine paıdań tıedi» deıdi. Sondaı-aq tańdaǵan mamandyǵyńda jetik bilimdi bolý kerek, kózdegen maqsatyńa qajetti barlyq nárseni jaqsy bilý kerek.

«Eshteńe bilmeımin, meńgermeımin de, biraq bastyq bolamyn» deý bos sóz. Eger bir maqsat qoıǵan bolsań, sol isti jaqsy kóretin bolsań, onsyz da soǵan qajetti nárselerdi bar yntańmen jaqsy kórip úırenesiń. Biraq maqsatyń joq bolsa, qandaı is bolmasyn ony oryndaý qıynǵa soǵady.

Bul zamanda óz salańda jaqsy, bilikti maman bolý ózekti másele. Sol saladaǵy eń qajetti adam bolýǵa tyrysý kerek. Siz týraly «muny tek pálenshe ǵana biledi» dep aıtatyndaı bolý kerek. Aınalańyzdaǵy adamdardan da óz salasynda bilikti osyndaı tulǵalardyń kóp bolýy jaqsy. Bul da oqý, úırený, tájirıbe, eren eńbekpen keletin dúnıe. Bir profesor aspırantyna bylaı degen eken: «Eshkimge múmkindik berilmeıdi, múmkindik alynady. Sen munda meniń birdeńe úıretýimdi kútpe, sen óziń kelip menen surap alýyń kerek» degen eken. Iaǵnı eshkim daıyn nárseni aldyńa ákep qoımaıdy. Ol nárselerdi alý úshin ózimiz talpynýymyz, áreket etýimiz qajet.

Berilgen mindetti atqara bilý, jaýapkershilikti bolý jáne adamdarmen jaqsy qarym-qatynas qura alý óte mańyzdy. Tabysty adamdarda kóp kórinetin qasıet  — adamdarmen jaqsy qarym-qatynas jáne adamdardy jaqsy basqarý. Bıznes jolynda jetistikke jetkenderdiń barlyǵynda derlik osy qasıet bar.

Álemge áıgili «General electric» kompanıasyn 20 jyl basqaryp, úlken jetistikterge jetkizgen Djek Ýelch-ten jumysqa adam alǵanda qandaı erekshelikterine qarap alasyz dep suraǵan eken. Ol: «Men 4 qasıetine qaraımyn:

Birinshisi, jigerlilik, qaırattylyq (energıaǵa toly bolý). (Bıl Geıst te bir bólim basshysyn taǵaıyndaıtyn kezinde onyń jigerlilik qasıetine qaraıtynyn aıtqan. Onyń rezúmesi men dıplomyna onshalyqty mán bermegen eken.)

Ekinshisi, osy jigerlilikti ózgelerge ótkize alatyn, aınalasyndaǵylardy yntalandyra alatyn, kúsh-qýat, motıvasıa bere alatyn bolýy.

Úshinshisi, biri salada, bir nársede ústemdigi bolýy.

Tórtinshisi, berilgen mindetti bitire alatyn bolýy, bir iste maǵan keleńsizdik emes onyń sheshimin ákeletin adam bolýy qajet» degen eken.

Batyl, tabandy bolý kerek. «Adamdar ne deıdi» degen kedergilerge, keritartpa pikirlerge alańdamaý kerek. Tehnologıada, ǵylymda úlken jetistikterge jetken kóp adamdar osy prınsıp arqyly tabysqa jetken.

Tomas Edıson elektrli shamdy ashý úshin adamdardyń «munyńnan túk shyqpaıdy» degenine qaramastan 10 000 ret tájirıbe jasaǵan.

Mark Sýkerberg feısbýkty bastaǵan kezinde ıdeıasynyń osynshalyqty tabysty bolatynyna eshkim senbegen bolatyn.

«Jas bolǵanymda ister edim, qazir bolsa jasym kelip qaldy» degen sıaqty sebeptermen ózińdi shekteý de durys emes. Jasy kelip shashtary aǵarǵan adamdardyń da bir iske áýestenip, sonyń shyńyna jetken mysaldary kóptep kezdesedi. Báriniń ortaq qasıeti «men osy tirlikti bastaǵanymda adamdar ne deıdi?» dep alańdaǵan emes. Árıne bul jaýapkershiliksiz bolý, shekten shyǵý, eshkimniń aıtqanyn, keńesin tyńdamaý kerek degen maǵynaǵa kelmeıdi. Jaýapkershilikti júktene otyryp, keńesterge qulaq túre, mádenıetti bola otyryp batyl bolý degen sóz. Batyldyq óte mańyzdy. Ómirdegi, otbasyndaǵy keleńsizdikter, adamdardyń sóz aıtýy, sátsizdikter, jalpy birshama nárseler batyldyǵymyzdy tejeýi, kóńilimizdi túsirýi múmkin. Biraq keshke jatqan kezimizde basymyzdan shyǵaryp tastaý, kelesi kúndi tynyq mımen bastaý kerek. Eshqandaı jetistik ońaı kelmeıdi. Basymyzǵa túsken jaǵdaılar arıne manyzdy, biraq osy jaǵdaılar qarsańynda qalaı mámile etetinińiz odan da mańyzdyraq. Keleńsizdikke qıyndyqqa tap bolǵanda ustamdy bolý, sabyrly bolý sol keleńsizdikti jeńip shyǵý kerek. Aldymyzdan shyqqan árbir kedergi sizdi shyńdap, kúsheıte túsedi. Mańyzdysy úmitsiz bolmaý, sabyrsyz bolmaý qajet. 

Eshqashan «boldy, jetildim» nemese «bittim, toqyradym» demeý kerek. Babalarymyz «Besikten mazarǵa deıin ilim úırenińder!» degen. Ár kúnimiz, ár kórgen-bilgenimiz, bastan ótkizgen oqıǵalar da negizi biz úshin sabaq, tájirıbe. Utqanymyzdan tájirıbe alǵanymyzdaı, utylǵanymyzdan da tájirıbe, sabaq alamyz. İzdenis ishinde bolý kerek. Tájirıbedegi qoldanymdaǵy amaldardy jaqsy bilý men qatar aınalada bolyp jatqan ózgeristerdi de jaqsy baqylaý kerek. Adamdardy tyńdaı bilý kerek.

Djek Ýelch dırektorlardan bastap qarapaıym jumysshylarǵa deıingi barlyq qyzmetkerlerdiń jumysqa qatysty pikirin, usynysyn tyńdap, osy arqyly keleńsizdikterdi sheshý jáne jumys barysyn jaqsartýdy kózdegenin, osy arqyly jetistikterge jetkenin aıtady. 

Otbasy ishindegi jylýlyq, otbasy baqyty da jetistikke bastar jol. Jubaıymen jaqsy mámilede bolý, bala-shaǵaǵa kóńil bólýdi nazardan tys qaldyrmaý kerek. Eger úıde tynyshtyq bolmasa, jumysta jetistikti bolýyńyz óte qıyn.

Adal, ádil bolý kerek. Jumys, tabys – tirshiliktiń quraly. Tek qana aqsha, mansap, ataq qýalap ketý durys emes. Osy atalǵandar úshin materıaldyq jáne rýhanı qundylyqtardy sarp etýshilerden bolmaý kerek. Qaı iste, qaı jaǵdaıda bolmasyn, kóshede, jumys ornynda ne isteseńiz de osy qaǵıda boıynsha áreket etseńiz, ózińizge de, otbasyńyzǵa da, qoǵamǵa da paıdańyz tıeri aqıqat.  

Oqýǵa keńes beremiz:

Arman-maqsatqa jáne árbir iste sheberlikke jetýdiń joldary qandaı?

Maqsatyńa jetý úshin ózińe qalaı kedergi keltirmeýge bolady

Jetistikke jetý adam jasyna baılanysty ma: ǵalymdar pikiri

Baqytqa bólenýdiń jáne árdaıym baqytty bolýdyń joldary

Nege kóptegen adamdar esh ýaqytta jettistikke jete almaıdy?

Bir kúndelikten úzindi

---