InfoHub Logo

Jaımashýaq kúnder artta qalyp, ornyn sýyq, ylǵaldy ári jańbyrly aýa-raıy basty. Jyly kıimderdi shyǵaryp,  asymyzǵa jylytatyn ónimderdi qosatyn kez keldi.

Salqyn jáne ylǵaldy kúzdiń kelýimen qalyń kıimge orana bastaımyz. Biraq jyly kıim — jylynýdyń eń tıimdi joly emes. Eger aǵzańyz jylý energıasyn jetkiliksiz mólsherde bóletin bolsa, siz jyly kıingenińizben jaýraıtyn bolasyz. Endeshe, aǵzaǵa qalaı kómektesýge bolady? Eń ońaı ádis — durys tamaqtaný.

Tamaqtaný kezinde aǵzada termogenez iske qosylady — taǵamnan túsetin kalorıa totyǵady da, jylý bólinedi. Bul prosesti kúsheıte alatyn birqatar ónim bar. Ol qandaı ónimder ekenin osy maqalada atap ótemiz.

Quramynda janýar aqýyzy joǵary ónimder

Ispanıanyń Navarr ýnıversıteti qyzmetkerleriniń zertteýlerine súıensek quramynda janýar proteıni bar ónimder termogenezdi kómirtegi joǵary jáne maıy joǵary taǵamnan góri jaqsy kúsheıtedi eken. Qyzyl jáne aq et, qus, balyq, baýyr, jumyrtqa, irimshik jáne súzbe — munyń bári aqýyzǵa baı jáne kúzgi dastarhan úshin óte úılesimdi azyqtar. Sonymen qatar, et pen qustarda aǵzanyń termoretteýine belsendi qatysatyn temir kóp.

 
Burshaqtar

Makaronǵa qaraǵana taǵamǵa úrmeburshaq, noqat, jasymyq, asburshaqtan garnır jasaǵan áldeqaıda paıdaly bolmaq. Aǵzany ósimdik aqýyzymen jáne kómirsýmen qamtamasyz ete otyryp, olar uzaq ýaqyt boıy toqtyq sezimin beredi jáne baıaý sińip, jylý bólýge yqpal etedi.

Tutas dándi botqalar

Kúzde jáne qysta kúnińizdi suly, qaraqumyq, tary, júgeri, arpadan jasalǵan dámi til úıirer tutas dándi botqadan bastaý mańyzdy. Sebebi, tańerteń deneniń temperatýrasy óte tómen bolady, sondyqtan sýyqqa shyǵar aldynda jaqsylap jylynyp alý kerek. Mundaıda jasunyqqa baı jarmalar kómekke keledi, ony qorytýǵa kóp energıa shyǵyny qajet bolǵandyqtan aǵza qarqyndy túrde jylý bóle bastaıdy. Mundaı tańǵy as tek jylytyp qana qoımaı, birneshe saǵatqa toqtyqty qamtamasyz etedi.

Maýsymdyq kókónister jáne tamyrjemistiler

Kúz bizge ár túrli kókónister men tamyrjemistilerden ónim syılaıdy. Asqabaq, sábiz, qyzylsha, qyryqqabat, shalǵam, baldyrkók, qyzanaq, úrme burshaq, bolgar buryshy, baıaldy, jóke, tarna, kádi, kartop — bulardyń barlyǵy tek dárýmenderge ǵana emes, sonymen qatar kúrdeli kómirsýlarǵa baı, ásirese buqtyrylǵan jáne pisirilgen kúıinde óte jaqsy jylytý áserin beredi. Sondaı-aq kartop — qan tamyrlarynyń jaǵdaıyn jaqsartatyn jáne jylýdy saqtaý úshin mańyzdy qan aınalymyn qalypqa keltiretin baǵaly kalıı kózi.

Oqýǵa keńes beremiz: Jemis-jıdek jáne kókónis

Sorpalar

Dala salqyn ári dymqyl bolǵanda, bir tárelke qaınatylǵan ystyq sorpa ishýdi janyń qalaıtyny ras. Bul beker emes: sorpanyń quramynda kóptegen jylytqysh zattar bar. Birinshiden, et sorpasy jáne et (balyq, qus) — aqýyz kózi. Ekinshiden, kartop, qyryqqabat jáne tamyr jemisteri (sábiz, qyzylsha, baldyrkók) baıaý kómirsýlarǵa baı. Úshinshiden, sorpada qan aınalymyn kúsheıtetin dámdeýishter bar. Tórtinshiden, jarma nemese burshaq ta — kúrdeli kómirsýlardyń qaınar kózi. Sorpa — bul kóp komponentti taǵam, sondyqtan ony qorytýǵa kóp ýaqyt pen energıa qajet, demek, aǵzaǵa kóp mólsherde jylý bólýge týra keledi.

Sary maı

Janýar tektes maılar aǵzaǵa jylýdy saqtaý úshin kóp qýat beredi, sonymen qatar óte kalorıaly bolyp keledi. Olardy mólsherden tys paıdalaný durys emes, biraq óte sýyq aýa-raıy kezinde kishigirim sary maı tutyný aǵza úshin paıdaly bolady.

Banan

Pisken banan — kúzgi aýa raıy úshin tamasha taǵam. Birinshiden, jemis quramynda qalqansha bezi men búırek ústi beziniń (aǵzanyń jylýyn retteıdi) jumysyn qalypqa keltiretin magnıı bar. Ekinshiden, banandar qanmen qamtamasyz etý jáne qalypty dene temperatýrasyn saqtaý úshin mańyzdy temirge baı. Al úshinshiden, banannyń jarqyn sary túsi jyly áser etip jáne kóńil-kúıdi kótereri anyq.

Zimbir

Zimbir tamyrynyń negizinde jasalǵan jylytatyn jáne qýattandyratyn sýsyndar jyldyń sýyq mezgilinde óte kóp tutynylady. Zimbir quramynda belsendi qan aınalymyn kúsheıtetin jáne deneden jylý bóldiretin zat — gıngerol bar. Zimbir shaıyn daıyndaý qıyn emes,  qalasańyz, oǵan jıdekter, sıtrýs jáne basqa da jemister, nemese bal qosyp ishýge bolady. Sonymen qatar, sýsyn vırýstar men ınfeksıalarmen kúresýge tamasha kómektesedi.

Oqýǵa keńes beremiz: Kúndelikti zimbirmen aýqattanýdyń 5 sebebi

Dámdeýishter

Bir shymshym hosh ıisti dámdeýish sizdiń taǵamdaryńyzǵa keremet dám men hosh ıis berip qana qoımaı, jylynýyńyzǵa da kómektesedi. Ashshy burysh túrleri, sarymsaq, pıaz, raıhan, darshyn, zere, qyzyl burysh, kýrkýma, zapyrangúl, qalampyr, qysha, gúlsheten, askók jáne aqjelken — bulardyń barlyǵy qan aınalymyn jaqsartady jáne zat almasýyn retteıdi, sol arqyly deneniń jylýy kóteriledi. Sonymen qatar, dámdeýishter sýyq tıý men maýsymdyq depressıadan qorǵaıdy, aǵzanyń zıandy shlaktan tazarýyna kómektesedi.

Bal

Tabıǵı baldyń jylytý qasıetteri týraly bári de biledi. Ony jazdyń ystyq kúnderi paıdalanýdyń asa qajeti joq, al kúzde sýyqtan qorǵanýǵa tamtyrmas kómekshi bola alady. Bal qan aınalymyn jyldamdatady, sol arqyly dene temperatýrasyn arttyryp, zat almasýdy jaqsartady. Tez jylynǵyńyz kelse — bir qasyq bal qosylǵan ystyq shaı ishińiz. Sonymen qatar, tátti bal — dárýmender men mıkroelementterdiń naǵyz qoımasy.

Oqýǵa keńes beremiz:

Bal – barlyq dertke daýa

Ara, bal jáne ara súti

Kofe

Aıazdy kúni bir shynyaıaq ystyq kofe ishkenge ne jetsin. Biraq sýsynnyń jylytý áseri onyń joǵary temperatýrasyna ǵana baılanysty emes. Kofeın zat almasýdy tezdetedi jáne aǵzanyń maıly tinderinen maı qyshqyldaryn bosatady. Osynyń nátıjesinde dene jylynady. Tipti sýyq kofeni isheseńiz de, onyń áseri týra osyndaı bolady. Tańqalarlyq, solaı emes pe?

Kók shaı

Dál kofe sıaqty kók shaıda da denede jylýdyń bólinýin yntalandyratyn kofeın bar. Jylytý áserin sýsynnyń quramynda kóptep kezdesetin flavonoıdtar men katehınder kúsheıtedi. Sondaı-aq kók shaı — kalorıa jaǵýdan naǵyz chempıon.

Jylynýǵa neniń kómegi tımeıdi

Kóptegen adamdar áli kúnge deıin alkogól sýyq kúnderi jylynýǵa kómektesedi dep senedi. Alaıda, bul alypqashpa sóz baıaǵydan-aq áshkere bolǵan. Spırttik ónim shyn máninde tamyrlardy keńeıtedi jáne jylýdyń taralýyna kómektesedi. Alaıda, qysqa ýaqyttan keıin organızm jylý energıasyn qaıtadan joǵalta bastaıdy jáne dene tez salqyndatylady. Tipti keı jaǵdaılarda bul gıpotermıa men úsikke ákelip soǵýy múmkin.

Oqýǵa keńes beremiz:

Araqtyń zıandary

Araqtyń aǵzaǵa beretin áserleri

---