InfoHub Logo

Jolaýshy atyń semiz jeletuǵyn,
Kóz bar ma men baıǵusta kóretuǵyn.

Halyq áninen

Men osy bir sýretti kórgen saıyn, seni esime alatynmyn, nemese seni esime alǵan saıyn, osy sýretti kóretinmin. Qazir qaıda, ne istep júrgenińdi bilmeımin. Múmkin... Aýzym barmaıdy ondaı jamandyqqa... Múmkin, bul dúnıelik emes shyǵarsyń. Oǵan ókinishim joq, sen báribir qashanda meniń qasymda júrer ediń; jalǵyz-aq ókinishim — myna óziń týraly novelany óz betińmen oqı almaıtynyń. Sen qý meken dalada ósken aq qaıyń eń, jelikken jel jup-juqa qabyǵyńdy sydyryp, qaltyrap tursyń-aý, jazǵan; qaltyrap turyp syńsyp án salasyń-aý, jazǵan; sol muńly ún meniń qulaǵyma emis-emis estilgendeı bolady; sol saı súıegińdi syrqyratar jetim áýen tym jalǵyzdyǵyńnyń—tym jarymjandyǵyńnyń bebeý qaqqan jarshysy, adamdar tipti búkil álem aldyndaǵy appaq ar-ojdanynyń arashashysy syqyldanatyn.

Men osy bir sýretti kórgen saıyn, tirshiliktiń mánin budan áldeqaıda tereń túsinip, adam ómiriniń shyn qýanyshyn, shyn qaıǵysyn jyrlaý, sıpattaý ekiniń biriniń qolynan kelmeıtindigine ılana túsetinmin. Bul sýretke uzaq únsiz qarap turyp baqyt, kúlki toqtyq degenniń bárin sanamnan sylyp tastap, ózim de bile bermeıtin máńgi sheksizdikke, máńgi tumandy saparǵa attanyp ketýdi kókser edim. Qaraǵan saıyn júrek soǵysym báseńdep, endi az-maz sátten keıin barlyǵymen — seni men sýretten basqasynyń barlyǵymen qoshtasyp, áni-mine, arǵy arǵy álemge aparar arbaǵa minip, attanyp bara jatar edim. Talaı ret óz-ózimnen qysylyp, óz-ózimnen býlyǵyp aǵyl-tegil jyladym da. Nege ekenin bilmeımin, osynaý sýret pen seniń beıneńnen uqsastyq taýyp, ekeýińdi jahandaǵy jaqsy ataýlynyń bári-bárinen joǵary qoıatynmyn. Esińde bolar, men saǵan osy sýrette ne salynǵanyn ári mazmunyn san qaıtara aıtyp, sharshatyp ta alýshy edim. Sen bir núktege qadalǵan qalpyńda jalyqpaı tyńdaı berer ediń, sosyn qabyrǵada qaǵýly turǵan sýretti jup-jumsaq alaqanyńmen sıpalap, aýyr kúrsiner ediń. Bilem, aıtpasań da sezetinmin, tym bolmaǵanda jalqy ret jaryq álemdi kórip, jan tapsyrýdy armandaǵansyń talaı ret.

Men osy bir sýretti alǵash kórgende, sulýlyq hám tamasha óner jaıly jaıdaq uǵymyma uly ózgeris engizgenmin. Tabynyp tamasha dep júrgenimizdiń kóbi, shýaqty súıetin qorynshaq kóńildiń kóńilshektigi, tyz etpe ásire áserden týǵan biratar pikirdiń salqyny eken. Qısapsyz kódedeı kóp dúnıeniń qaısybiri jadymyzda tura beredi, osyndaı ilýdesi ǵana jyldar boıy rýhanı dosyńa aınalady. Adam men óner arasyndaǵy dostyqtyń jibine kúıki tirliktiń qarǵalary qaz-qatar qonyp alsa, ol jiptiń uzamaı úzileri haq. Tym erterekte joǵaltyp alǵan tabıǵatqa, jalpy: ushqan qus, júgirgen ańǵa degen ińkárligiń ińgáláp qaıta týsa, qaıta tirilse, jastyǵyńnyń da qaıta oralǵany emes pe. Atar tań, shyǵar kún, týar aı: bári-bári jer basyp júrgende ǵana kerektigin bile tura, madaqtaımyz. Aınaladaǵyny kórý, seziný úshin jaralǵan pendemiz. Biraq búgin bar, erteń joq, tipti kózińdi jumsań joǵaltyp alar tamashanyń qadirin ylǵı kesh túsinip, kesh baǵalar edik. Ekeýmiz qol ustasyp qatar kele jatqanda, álgi aıtqan álemdi men kóretinmin, sen sezinetinsiń. Kúni búginge deıin kórý men sezinýdiń aıyrmasyn, artyqtyǵyn taba almaı sandalýdamyn. Keıde janyńda kele jatyp kózimdi tas qyp jumar edim de, qap-qarańǵy dúnıede óz-ózimdi joǵaltyp alatyndaı asa qorqynyshpen janarymdy jarq etkizip ashyp jiberer edim. Al kózimdi jumǵan sátimde, seniń qolyńnan myqtap ustap adasyp ketpekke bekinetinmin. Kózimdi ashsam da, jumsam da saǵan erip, seniń izińdi basyp júrgenimdi endi bildim. Iá, qasymda bolǵanda bári basqasha edi, basqasha...

...Aınalany albastydaı basyp jatqan aq qar, kók muz eptep jibı bastaǵan. Sonaý bir shetkerekte bir top aǵash úrpıe ósip, sol aǵashtyń japyraǵynan tonalyp, sıdıǵan butaqtaryna bir top qus ushyp qonady. Joldyń qary áýeli shylqı ezilse, ala bultty aspannan oqta-tekte syǵalap qalar kún jaryqtyq, kóp uzamaı keler kóktemniń jyp-jyly habaryn jetkizedi. Aýada maıda jelemik bar-aý deımin. Qystaı qar astynda yńyrsyp jatqan sanatorııdi Tasbóget dep ataıdy. Sary kúshikteı sary ala avtobýs ıir-ıir jolmen taýdyń basyna qaraı alyp qashty. Erterekte tósegen sement joldyń ár tusy oıylyp, jer oshaqqa aınalyp, jylbysqalana erigen qar sýyna tolyp jatyr. Avtobýs álgi sýdy shalp etkizip basqanda, jol shetindegi taza qardyń aýzy-murnyn buzyp, satalaqtap ketedi. Ondaıda beıqam otyrǵan jolaýshylar qopań etisip, del-sal halin silkip-silkip alǵandaı bolady. Maǵan oryn tıgen joq, túregep turdym da, baǵana satyp alǵan qolymdaǵy sýretti oń jaq tereze tusynda otyrǵan jas qyzǵa ustatyp qoıǵanmyn. Qyz, shynynda da, ádemi edi. On ekide bir gúli ashylmaǵan, qýlyq-sumdyqtyń esiginen syǵalaı qoımaǵan; ómirge, aınalasyndaǵy adamdarǵa degen senim-túısigine qylaý túspegen, tań sári shaǵyndaı. Únemi oı ústinde, terezeden anaý alabajaq taý-tasqa qarap otyrǵan soń, jurttyń kózinshe til bezeýdi artyq sanadym, ámbe áldekimderdeı bir kórgen qyzǵa qyryndap sýmaqaılana berý — ǵadetime jat.

Men bergen sýretke qaraǵan da joqsyń. Asa bir saqtyqpen aldyńa óńgerip, únsiz otyra bergensiń. Mejeli jerimizge jetip, jappaı dúrlige túsip jatqanymyzda, raqmet aıtyp, sýretti ózime aldym.

Avtobýstan túsken soń, Tasbógettegi sanatorııge jaıaý kóterilý kerek. Taý baýyryndaǵy jotashyqtyń tóbesine salynǵan, etekten bastalǵan tas baspaldaqpen órleı berseń, qalyń aǵashtyń arasyndaǵy aǵash úılerge ózi alyp barady. Aǵash basyndaǵy qar jalp-jalp túsip, ol da eptep erı bastaǵan. Al tas baspaldaqty qýalaı bulaq aǵyp jatatyn. Men seniń sońyńnan erip kelemin óte baıaý qozǵalyp, adymyńdy sanap basady ekensiń. Sosyn ár satyny aýystyryp alyp, eki-úsh ret súrinip te kettiń. Sońyńda adam baryn sezdiń be, meni ozdyryp ozdyryp jiberýge tyrysyp, qaıta-qaıta dem aldyń. Bir mezette seniń janyńa kelip men de dem aldym. Qarap turmaı jigittikke tán áýestikpen:

— Qaryndas, qarańyzshy, qazirgi shaq dál myna sýrettegideı emes pe?— dep edim. Úlken qara kózińdi tóńkere qaradyń da eki betiń qýqyldana:

— Men eshteńe kórip turǵanym joq,— dediń. Kóziń qandaı tunyq, sondaı ádemi ári qorqynyshty edi.

— Qalaısha, ótirik aıtasyz ǵoı. Sóıleskińiz kelmeıdi, á. Áıtpese sizdeı qarakózdiń mynandaı kórkemónerdiń ǵajap dúnıesin túsinbeýi múmkin emes,— dep taqyldadym. Sen únsiz kúrsindiń. Kúrsindiń de meniń betime ózgeshe jat, ózgeshe aıaýly jansyz janarmen qaradyń.

— Men kórmeımin, soqyrmyn, aǵaı.

Júregime biz suǵyp alǵandaı boldy. Dál osy sátte men ózimdi soqyrdaı sezindim. Qolymdaǵy sýret sýsyp túsip ketip edi:

— Jer bylǵanysh qoı, búldirip alǵan joqsyz ba?— dediń.

— Eshteńe etpeıdi... eshteńe etpeıdi. Júr, birge órleıik.

Biz qatar asyqpaı aıańdap kelemiz. Aqyryn kóz urlana qaraımyn. Tipti alǵashynda seniń sózińe sengen joqpyn.

«Aldaǵan shyǵar».

— Atyń kim, aınalaıyn,— dep jasqana surap edim:

— Janar,— dep maıda únmen jaýap berdiń.

Daýsyńnyń bir ereksheligi bar edi. Sóılegenińde úniń kómekeıińnen ózgeshe qońyr nazben kúmbirlep shyǵatyn. Qansha tyńdasań da jalyqpaıtyn án sekildi me, aýyzben aıtyp, qolymmen jazyp bere almaıtyn tańsyq áýen edi. Keıin sen sóılegen saıyn, Rıganyń Domskıı saborynan organ tyńdap otyrǵandaı, dúnıedeginiń bárin umytyp, rýhanı aıdynǵa jalǵyz jelkendi qaıyqqa minip, oralmas saparǵa attanǵandaı hal kesher edim. Asyryp aıtqanym emes, rasynda, únińniń adam janyn baýrap alar sybyzǵyly sıqyry bar-tyn.

Men seniń kórmeıtindigińe ókingenim joq. «Jyǵylǵan ústine judyryq» degendeı, jas basyńnan ókpe aýrýyn jamap alǵanyńa qabyrǵam qaıysyp edi. Sonaý bir jylymyq shaqta, «Jylymyq,» degen sýretti kóterip seniń janyńda taýǵa órlep bara jatyp, adamnyń syrtqy dúnıeni, ortany, jalpy tabıǵatty sezinýi, qabyldaýy jaıly tuńǵysh ret oı túsip edi. Sodan beri kórý úshin tek qana kózdiń bolýy jetkiliksiz, álemdegi ár zatty anyqtap kórý úshin jannyń da janary bolýǵa kerektigin baǵamdaǵanmyn.

Biz kóp sóılespeıtinbiz. Ne nárse jaıly áńgime qozǵasaq ta, shyr aınalyp kelip, kórý arqyly týatyn oıǵa tirele bergen soń, taısaq soǵatynbyz. Sen meniń bul taısaqtyǵymdy sezesiń be, óz betińmen esh nárse suramaı, bir núktege qadalyp únsiz otyra berer ediń. Seniń bir núktege qadalǵan tunyq janaryń keıde shól daladaǵy tereń qudyqqa uqsasa, keıde aısyz túngi aına kóldeı, bar syryn ishine búge qorqynyshpen qaraýytatyn. Men osy jazyqsyz janardan adamdyqtyń, ári tazalyqtyń aıtyp jetkizgisiz jyry, kóz toımaıtyn sulýlyǵyn tanydym. Ámbe seniń osyndaı kúnásyz kózińdi kóre alatynyma sheksiz qýandym da. Bizdiń sanatorııdegi tirshilik ózińe málim edi ǵoı: tańerteń jattyǵý jasaýǵa qýatyn (árıne, senen basqasyn); sosyn dári-dármeginiń ishkenin iship, ishpegenin laqtyryp mindetimizden qutylar edik, sonan soń tamaqqa, sonan soń... sonan soń tamaqqa da, keshkilikti kınoǵa, nemese seıilge seni ertip baryp júrdim. Kóptegen kózder ekeýmizdiń ár adymymyzdy ańdyp, iship-jeı qaraǵanyn, álbette, sen bilmediń ǵoı. Solardyń ishinde: qasqyr kózdiń, túlki  kózdiń, úki kózdiń, qoıan kózdiń, mysyq kózdiń, tyshqan, jylan; qara, kók, ala kózdiń baryn da qaıdan sezýshi ediń. Seniń sony kórmegenińe, kórip, jas júregińdi jaralamaǵanyńa qýanyp edim. Biz birde-bir kıno qaldyrmaı baryp júrdik. Sózin ǵana tyńdap, ekranda qandaı qandy maıdan júrip jatqanyn basqadan kósh ilgeri túsinip, mazasyzdanyp otyrar ediń. Kınodan shyǵyp, qara qatqaq jerdiń muzyn shyqyr-shyqyr syndyryp serýendegen sátte, óliaradaǵy kózge túrtse kórgisiz qarańǵy túnde men seniń bilegińnen tas qylyp ustaı alyp, baǵyt-baǵdardy ajyratar edim. Sonda kúndiz jarqyraǵan aspannyń astynda júrip, san súriner aıaǵym ne tomarǵa shalynyp, ne shuqanaqqa túsken emes. Óıtkeni sen jetelegen túnder ǵoı ol.

Taǵy da bir jylymyqqa oralaıynshy. Aǵash oryndyqqa arqamyzdy súıep, kúnshýaqqa qyzdyrynyp kóp otyratynbyz. Sonda qýaty jasyqtaý kún qansha qyzdyrǵansymaq bolǵanymen, arqamyz muzdap qalar edi. Sen osylaı, uıqyly-oıaý otyra berýdi unatatynsyń. Keıde meniń ıyǵyma basyńdy súıep, myzǵyp ta alar ediń. Al men seniń aq dıdaryńa, burqyraı japqan qap-qara shashyńa balanyń júregindeı búlk-búlk soqqan moınyńa, ýyzdaı jas bitimińe búkpesiz qarap, taǵdyr ma, tabıǵat pa, áıteýir, qaı-qaı ıttiń osyndaı sulýlyqty qor jaratqanyna qanym qaınar. Sonda álginde ǵana qamasqan uzyn kirpikteriń qaıta ajyrap, súp-súıkimdi erniń ǵana kúbirleıtin de, tek ózińe ǵana tán, tek sen ǵana aıta alatyn ǵajap úniń estiler:

— Aǵa, siz maǵan sonsha qadalyp nege qaradyńyz?— Men ne derimdi bilmedim. Rasynda, shoshynyp ta qalǵanmyn.

— Men bárin sezemin, aǵa... bárin, áıtpese qalaı ómir súrer edim.—(Kózińdi qaıta jumdyń, jumbasań da bolar edi ǵoı).

— Kózimdi jumatyn sebebim, uıqym keldi. Biraq uıqtaı almaımyn. Meniń kóz aldymda máńgi tún uıyp turady, biraq bul máńgi uıqy emes qoı. balanyń júregindeı búlk-búlk soqqan moınyńa, ýyzdaı jas bitimińe búkpesiz qarap, taǵdyr ma, tabıǵat pa, áıteýir, qaı-qaı ıttiń osyndaı sulýlyqty qor jaratqanyna qanym qaınar. Sonda álginde ǵana qamasqan uzyn kirpikteriń qaıta ajyrap, súp-súıkimdi erniń ǵana kúbirleıtin de, tek ózińe ǵana tán, tek sen ǵana aıta alatyn ǵajap úniń estiler:

— Aǵa, siz maǵan sonsha qadalyp nege qaradyńyz?— Men ne derimdi bilmedim. Rasynda, shoshynyp ta qalǵanmyn.

— Men bárin sezemin, aǵa... bárin, áıtpese qalaı ómir súrer edim.—(Kózińdi qaıta jumdyń, jumbasań da bolar edi ǵoı).

— Kózimdi jumatyn sebebim, uıqym keldi. Biraq uıqtaı almaımyn. Meniń kóz aldymda máńgi tún uıyp turady, biraq bul máńgi uıqy emes qoı. Keıde sol qatpar-qatpar qarańǵylyq qaq aırylyp, bir názik sáýle janarymdy shuqylap oınaıtyn. Siz túsinesiz onyń qandaı sáýle ekenin, eger siz túsinbeseńiz, onda men sizben tipti de dostaspaǵan bolar edim. — Eger túsinbesem she?

Joq, meniń túısigim baqytyma ma, soryma ma... oraı, eshqashan aldaǵan emes, aǵa.

Up-uzyn kirpikterińdi qaıta qamastyrdyń. Jeńil tynystaısyń. Jylymyń... bir jyly nur taraıdy boıyma. Senen shýaq alǵan nur da...

(Qandaı sulýsyń, qandaı aıanyshty beıne. Erteńgi kúniń ne bolar eken, janym, ne bolar eken).

— Siz meni aıamańyzshy, aǵa, bireýdiń aıanyshty kózi men sózinen qorqamyn. Qansha músirkegenmen, meniń janarymdy jazyp beretin adam joq. Men músápir de, sormańdaı da, jarymjan da jan emespin. Men — Adammyn!

Osy túnnen bastap sen meniń jarylqaýshy rýhanı ıem ǵana emes, ómiri ótirik aıtpaıtyn, ómiri qatelespeıtin uly ustazyma aınaldyń, aınashym. Jalǵanda aqyldyń, oıdyń, sezim men júrektiń soqyrlyǵynan saqtasyn, laıym,— degen ımandaı sózdi boıtumardaı saqtadym. Kóleńkeli jýas sezimniń qundaǵynda álemdegi barlyq ıý-qıý tirlikten habarsyz beıkúná sábıdeı momaqan otyrǵanda, bylaıǵy jurt ǵashyq jandar dep joramal-dar-aý. Jo-joq, bizdiń súıispenshiligimizdiń kúrmeý jibin eshkim sheshe almań emes; ony túsindirý qolymyzdan kelmeıtini ispetti, ózgeniń de uǵa qoıýy ekitalaı. Iá, ol bir qıal jetkizgisiz jumbaqty sezim, dostykqa da, mahabbatqa da uqsamaıtyn bólekshe dúnıe-tin. Senen on jas úlkendigim aramyzǵa ýaqyt qorǵanyn ornatqan joq, qaıta men ózimdi seniń aldyńda on jas kishi bala sezinetinmin jáne ár sezimdi asa saqtyqpen sóılep, ár qımylymnan úlbiregen kóńilińe qaıaý túsirerlik aǵattyq jibermeýge ólerdeı tyrystym. Es-tússyz talaýraǵan tynyshtyń, osylaısha ertekti álemge ertip áketetin.

Sol kúni bı boldy. Men seni ertip bardym. Únsiz qarap turdyń. Jurttyń bári ular-shý, qym-qýyt, qaıqań qaǵyp bılep júr.

— Aǵa,— dediń qulaǵyma sybyrlap (demiń qandaı jyly edi),— júr, bıleıik.

—Mine, ǵajap! Biz bılep júrmiz. Álgindegi sekeń-sekeń jurttyń bári keıin ysyryldy da, ekeýmizdiń ónerimizdi tamashalady. Quıqyljyǵan mýzyka úni, aqqýdaı qalqyǵan bizder, qadalǵan kózder... sondaǵy kózderdi kórseń ǵoı... kórmegeniń jaqsy.

— Anany qarashy, kózi bar bizden jaqsy bıleıdi,— degen sóz sýmań ete qalǵanda, tóbeńnen áldekim taspen urǵandaı sileıip turdyń da:— keteıik,— dediń entigip,— bul jerden keteıik, aǵa!

—Erteńinde tamaqqa kelmediń, bólmeńe baryp edim, teris qarap búk túsip jatyr ekensiń. Esikten kirgenim sol edi:

— Aǵa, siz be?— dep birden tanydyń.

— Men ǵoı, Janar.… Ac ishýge nege barmadyń?

— Tábetim shappady... Siz beker kelesiz, osyndaǵy qyz-kelinshekter onsyz da ósektep júr. Kórip qoıǵan da, kózderi bar ǵoı. Biraq men qoryqpaımyn, arashashym — arym. Maǵan buıyrtqany osy edi, ony da tartyp alǵysy keledi. Sonda maǵan ne qaldy. Ólý me?

— Olaı demeshi, Janar. El ne demeıdi...

— Ras! El ne demeıdi, aǵa... (sál únsizdikten keıin)— eger ýaqytyńyz bolsa, aǵash qosqa baryp qaıtaıyqshy.

***

Jylymyq... Qystaı qysyrap jatqan qardyń kóbesi sógilip jibı bastaǵan shaq — jan-janýardyń eń bir azyp-tozǵan kúıiniń kóktemdi kókseter úmit jyrshysyna aınalatyn. Salqyn da sabyrly qabaqpen qarsy alatyn naýryzdyń keshi túnge ulasqanda, dáýreniniń dám-tuzy taýsyla bastaǵan aqpannyń aqyrǵy aıǵaıyna, aqyrǵy kúrsinýine aınalatyn. Bar ashýyn kúndiz bolymsyz erip shylanǵan shalshyq sýdan alyp, qansha qabyrshyqtap qatyrǵanymen, erteńgilik kún kóterile, qaıta jibip salatyn. Dál osy bir sátte ekeýmiz jolǵa shyǵar edik. Qaspaqtanǵan soqpaq ırelen, qaǵyp alysqa, sonaý Alataýdyń qoınaýyna qaraı sýyra tartatyn. Ózekteı shubatylǵan joldyń ón boıyn qýalaı jeńil qańǵyp kóterilgen býdy keship, qardan kepesh kıgen qara qosqa deıin jaıaý aıańdaıtynbyz. Únsiz, sen alda, men sońyńda basymyz salbyraǵan, boıymyzda jan joq sekildi, muńsyz-qamsyz syzyp baramyz. Qostyń dál tusyna kelgende, kelgenińdi aınytpaı sezer ediń de, qalt turyp, jol shetindegi taza qarǵa áýeli meniń, sonan soń ózińniń atyńdy beımálim bel-gilermen asyqpaı jazyp shyǵar ediń. Kózimdi kún nuryna shaǵylysqan qar qaryp, seniń janyńda esh jazyǵy joq men turar edim. Taý áli mızegen joq, jylymyqtyń qýaty áli jete qoımapty. Sol taýdyń eteginen bastalyp tumanytqan qoıý munar sibirlep baryp sona... sonaý kókjıekke baryp ydyraı aspanǵa aınalady. Biz keri kelgen izimizben qaıtamyz. Tilsizbiz. Áne, eki qolyń qaltańda, ilbı basyp sen ketip barasyń; mine, eki qolym artymda, ilbı basyp men erip kelemin. Jalǵyz aıaq joldyń uzyna boıynan kóterilgen býdy keship, kesheýildep keler bıylǵy kóktemniń aq tuman kórpesine sińip baramyz. Úıge jetkenshe, kún kózin surqaı bult torlap, aǵash arasynan qaptap tuman shyǵatyn. Sol umannyń arasynda ekeýmiz ne qalyp qoımaı, ne qýyp jete almaı adasamyz-aı.

Erteńinde dál sol ýaqytta jolǵa qaıta shyǵamyz. Keshegi soqpaq; keshegi mezgil; sol kún; sol aspan; sol taý;— biraq bári basqa, múldem bóten dúnıe seziletin, beten dúnıeniń buralyńqy jolyn qýyp ekeýimiz kele jatar edik. Taǵy únsizbiz. Eger bir nárse dep dybys shyǵarǵandaı bolsaq, osyna saǵym meldep saıabyr tapqan jýas halimizdiń aıdynyna tas laqtyryp, álgindegi únsiz aıalap, tilsiz tabysqan jumbaq sezimimizdiń kók ala úıregin úrkitip alar ma edik, janym. Sen jas ediń, sol seniń jastyǵyńa ári qýanǵan, ári qýat alǵan aǵań on jyl burynǵy bozbala — boz ala tań kúnderimen qaıta jolyqqandaı, óz muńynan ózi mas edi. Óz muńy deıtinim, seni tuńǵysh ret taýyp alsam, qaıtyp jolyqpasqa joǵalt-tym; bozbalalyqtan keler jol bar, oǵan qaıtyp keter jol joq ekenin sezgen qaıran kóńil — qansyraǵan kóńildiń kúlge aýnaǵan tusy, búginde aqyldyń, asqar taýdyń quzar shyńyna tyrmysqan, jylansha jyljyǵan aǵańnyń basyn bult shalǵan tentirek tusynda jolyqqanyń ári meni de baqılyqqa joǵaltqanyńa muńdanamyn. Men seniń aıypsyz tutqynyń edim, sońyńnan únsiz ere berýge jarasam jáne saǵan degen taza súıispenshiligimniń áınegi tershimese; qol ustasyp qatar júrýdi ańsamaı-aq, kúnnen nur alatyn aıdyń keıpi bolýdan artyq ne bar; men bir adam-aıdynnyń ortasynda qalqyp qalǵan araldaı jalǵyzsyraǵan zarlyq edim, sen keldiń júzip, múmkin, men barǵan shyǵarmyn saǵan; áıteýir, bir-birimizdiń rýhanı jarylqaýshysy ekenimizge kúmánim qalmaǵan; sen taǵdyr toryna múldemge túsken balapan ediń, ol azaptan qutqarý qolymnan kelmeıtinine qanshama qınalsam da, bar qolymnan keletini «aǵa» degen sózińniń ala jibin attamaı, ar-uıatyńnyń kúzetshisi bolý.

Degenmen, biz de adam edik qoı. Súırikteı saýsaǵyńa saýsaǵym  tıgende, balapannyń qanatyndaı oqys dir etken,— ol lypyǵan sezimniń tolqyny urǵany da. Sonda senikinen góri lastaý, ári eresek júregim óziniń budan on jyl burynǵy páktigin, jastyǵyn saǵynar. Táýeldiligi de, músirkeýi de joq, jatsynýdy, jatyrqaýdy bilmeıtin janymyzdyń osynshalyq jaqyndyǵy sebebin eshqashan aıtyp bere almas tıgende, balapannyń qanatyndaı oqys dir etken,— ol lypyǵan sezimniń tolqyny urǵany da. Sonda senikinen góri lastaý, ári eresek júregim óziniń budan on jyl burynǵy páktigin, jastyǵyn saǵynar. Táýeldiligi de, músirkeýi de joq, jatsynýdy, jatyrqaýdy bilmeıtin janymyzdyń osynshalyq jaqyndyǵy sebebin eshqashan aıtyp bere almas edik. Biz ózimiz de sezip, uǵa bermeıtin qımastyqtyń názik jibek jibimen sheshilmesteı, úzilmesteı bolyp matalǵanymyzdy bildik, biraq ony bir-birimizden jasqana jasyratynbyz.

...Mine, ilbı aıańdap kelemiz. Bári keshegi, bári keshegideı emes, múldem basqa, basqa... Jylymyq — jyly sáýle... Býyndy alar masań hal, óń men tústiń, uıqy men oıaýdyń eki arasyndaǵy maýjyr dúnıe — ertekti dúnıe. Baıaǵy qar ústindegi qosqa deıin aıańdadyq. Keshe ǵana sen saýsaǵyńnyń ushymen jazyp ketken beımálim qaripterdi áldekim aıaǵymen bir tarpyp óshirip tastapty.

— Kim eken?— degen ediń eki qasyń dirildep.— Kim eken óshirip tastaǵan? (Qudaı-aý, qalaı ǵana sezip qoıdyń).

— Kim deriń bar ma, bári, ıe, bári ǵoı...

Biz qostyń esigi aldyndaǵy kóldeneń aǵashta eki tizemizdi qushaqtap uzaq otyrǵanbyz. Jylymyq kúnniń shýaǵy astynda alyp Alataýǵa qarap otyryp, qazir dál osy jerde, izim-ǵaıym joǵalyp ketsek, nemese ekeýmiz birdeı tas eskertkish bolyp qatyp qalsaq, anaý azan-qazan ómirdiń qylshyǵy qısaımaı, máz qalpynda jalǵasa bererin tuńǵysh ret esime alyp, osynshalyq sor bolyp jaralǵan muqym pendeni aıaǵanmyn, ári ómir degenniń beıbe-rekettiligi asa shoshytqan. Jalbıǵan jamanqos, aınala appaq qar, týra minbelep turǵan taý, jym-jyrt tynyshtyq, tynymsyz oılar men mazasyz adamdardyń dabyry saıabyr taýyp, jegideı jemegen, jelkeleı minbegen.

Men kógildir aspan, kók munarǵa qaradym, sosyn saǵan, seniń aq dıdaryńa, qap-qara qaradym, sosyn saǵan, seniń aq dıdaryńa, qap-qara uzyn shashyńa, kózińe... ne degen ádemi janaryńa qaradym. Sonda men álgi janarǵa jalyqpaı telmirip otyryp: Ór Altaıdyń qoınaýyndaǵy Qarakóldi esime túsirdim. Qarakól — jaǵalaýyn seniń kirpigiń sekildi uzyn-uzyn qaraǵaı-samyrsyn qorshaǵan samala quzdardyń ortasyna ornalasqan aınakól edi, biraq sýy qansha móldir bolǵanymen, kúndiz-túni qap-qara bolyp tunyp, ýaıym ýystap jatatyn. Sol óńirdiń malshylary jaz jaılaýǵa shyqqanda, Qarakóldiń mańyna qonbaıtyn. Keshegi kezde Qarakólde sý sıyr bar eken, túnde kólden shyǵyp jaıylyp júrgenin kórdik, degen áńgime taraǵan. Al sý perisi ómir súretindigi jaıly áńgime tym áriden keledi. Men onyń qaısybirinen de beıhabarmyn, meniń biletinim, ákeme erip Shabanbaı jaılaýyna shyqqanda, ákemniń «barma, shoshynasyń» degenine qaramaı, Karakóldiń jaǵasyna túnegenim. Janar, men sonda ne kórdim deseńshi. Kún talasyp batyp bara jatqan shaqta, baıyǵan alqyzyl nury Qarakóldiń maıda tolqyndy dıdaryna túskende, álginde qara barqyndanyp jatqan kól aıtyp jetkizgisiz altynǵa shomylǵany, qarap kóz toımaıtyn kórkem kúıge túskeni edi. Men sonda jahanda budan sulý eshqandaı kóldiń joqtyǵyna ishteı ılanyp turyp, beıýaqytta sýǵa qaraýdan qorqynyshty esh nárseniń joqtyǵyn sanalaǵanmyn. Eger boıyna jylý quıar nurymen aıalasań, túrlenbeıtin, qaıta týyp jasarmaıtyn jan bar ma? Túni boıy kóz ilgen joqpyn. Kólden esken maıda samal, jaılaýdyń salqyn túni, saýmal aýasy ón boıymdaǵy enjarlyq pen del-sal halden aryltyp, sergek sezimge bastaǵan; tek tań sibirlegende ǵana, kózim ilingendeı bolǵan. Sol sátte Qarakólden qara qara shashty appaq qyz shyǵyp, maǵan únsiz tesile qaraǵandaı bolyp edi; qarap turyp jymıyp kúlgen, kózi seniń kózińnen aınymaıtyn sýdan shyqqan sulý qyz jalt-jult etken shashynyń sýyn sorǵalatyp, qaıtyp kólge shym batyp ketken edi. Kózimdi ashtym: kún endi-endi ǵana asqar taýdyń tóbesinen syǵalaı bastaǵan eken, álgi túsimde kórgen sý perishtesi jaıly buǵan deıin tiri janǵa aıtqan emespin. Keıde qysyr qıalǵa shomyp otyryp oılaımyn: múmkin, ómirge ókpelegen sulý qyz — sý qyzy adamdardy máńgilikke talaq tastap kólge batyp ólgen shyǵar... sen sol qyzǵa óte uqsas ediń de, alǵashqy kúnderde seskenip te júrdim. Kóbine túnge qalmaı, qas qaraıa úıge júr-júr deıtinim esińde bolar.

Appaq qardyń ústindegi Qara qostyń esigi aldynda otyrǵanda, sen alǵash ret ashylyp sóılep, kúni búgin esimnen ketpeıtin áńgime aıtyp ediń. Sen sonda alǵash ret ıyǵyma basyńdy súıep, maýjyrap jas balasha uıqtaǵansyń, uıqtap jatyp kúlimsiregensiń, sodan soń jip-jińishke qasyńdy túıe tereń kúrsingensiń. Sonda sen basyńdy meniń yǵymnan almaǵan qalpyń:

— Siz bilesiz be, adamdar nege birine-biri ósh ekenin?—_dediń.

— Adamdar ózine-ózi ósh. Oń qoly men sol qoly, oń kózi men sol kózi máńgi qas deıdi ǵoı.

— Ol ótirik. Kisiler eshqashanda ózine jaýyqqan emes.

— Endeshe, nege ózin-ózi óltiredi?

— Ol ilýde kezdesetin aýrýlar ǵoı. Eger shynymdy aıtsam, ómir súrýge meniń de qaqym joq. Haqyny bylaı qoıǵanda múmkin emes qoı. Qazaqtyń «Mundaı tirlikti ıtke bersin» degeni meniń basymda emes pe. Al óle salsam, pyshaq ta, jip te... qysqasy, ólýdiń, óltirýdiń neshe syńyldy ádis-aıla quraldarynyń jetilgen tusy emes pe... nege sonda, nege?..

Men jaýap bere almadym. Biraq meniń esime ákem aıtqan áńgime oralǵan:

— Baıaǵyda,— deıtin ákem,— murny pushyq, aıaǵy aqsaq, qulaǵy durys estimeıtin beti shubar, kóziniń tarydaı aǵy bar, tili saqaý, beli búkir Ólmesek atty shaldyń qoly synyp aýyryp jatqanda: «a qudaı, beınetińnen saqta»,— dep tileıdi eken. Sonda inisi «Saǵan qudaıdyń bermeı qalǵan beıneti bar ma edi»,— dep ursady eken. Ómirge degen qushtarlyq osyndaı-aq bolar. Biz qara tyrnaǵymyzdy qanatyp alsaq ta zar eńireımiz.

— Soqyrlar mektebinde oqyp júrgende, muǵalimimiz aıtýshy edi (onyń da kózi shala kóretin). «Aınalaıyndar, ómirdi kózi barlardan áldeqaıda artyq súıe bilýimiz kerek. Óıtkeni bizdiń — kórmeıtinderdiń jer betinde qarmanyp júrýi — olardy táýbaǵa keltiredi; óıtkeni olardyń sanasynan mınýt saıyn, soqyr bolyp qalmaıyn degen saqtyq esh shyqpaýy kerek». Bir kúni maǵan: «Janar, men sý qarańǵy emes kózimniń sańylaýy barlyǵyna ókingen kezim boldy. Budan on jyl buryn eki kózimdi birdeı shel basyp, múldem kórmeı qaldym. Sonda men ózimdi emes, saý kezimdi, súıip qosylǵan jarymdy aıaǵan edim. Ol kúni-túni demeı zar eńirep jylaı beretin, jylaı beretin. Al kishkentaıdan birge ósken jan dosym ózimnen beter ýaıymdap, jany qalmaı jetelep júrýshi edi. Aqyry aýrýhanaǵa tústim. Odessaǵa baryp operasıa jasatqan soń, ataqty dáriger ıneniń jasýyndaı sańylaý jaryp, kóz aldymdaǵy qap-qara túnekten tesik shyǵaryp berip edi. Biraq men ony úı-ishime de, dos-jarandaryma da aıtqym kelmedi. Meni Odessadan áıelim men dosym alyp qaıtty. Samolettegi úsh oryndyqqa qatar otyrdyq. Sonda ne kórdi deısiń ǵoı... ne kórdiń? Tereze jaqta otyrǵanmyn. Jalt qarap edim, jan jarym men jan dosym qushaqtasyp súıisip otyr eken... Men olarǵa tesilip uzaq qaradym. Meni kórmeıdi dep oılaǵan ekeýi qaımyqpastan aımalasty-aı. Jaqsy, kózim kórmeı-aq qoısyn, ózimnen — júzimnen nege uıalmady mundarlar. Samoletten túsken soń, úıge burylmastan týra soqyrlar qoǵamyna tarttym. Sonda men aqyrǵy ret jylap, kózime sańylaý jasap bergen profesordy qarǵadym. Sonda men janarym jaınap turǵandaǵy bútkil qyzyǵymdy tárk etip, bári bekershildik, kúnáǵa toly arsyz ǵumyrlar dep bildim...» — Men muǵalimniń áńgimesin sizge nege aıtqanymdy bilesiz be?— dedi Janar, aldyndaǵy byltyrdan qalǵan eski shópke qadalǵan qalpy. Seniń júzińe jalt qarap, «qudaı-aý, myna qyz da kóredi, meni aldap júr, meni synap júr» degen oı shabaqtap ótken.

— Ony aıtyp otyrǵan sebebim, eger artyq ketsem, keshirersiz, sizden basqa maǵan jaqyndaǵan erkek ataýlynyń eki kózi ón boıymdy tinte, keýdeme... baltyryma qaraǵanyn ylǵı sezemin. Olar, áıteýir, kórmeıdi degen uǵymmen deneme emin-erkin suqtana berer edi. Tipti bul da emes aıtaıyn degenim. Kózi barlardyń menmendigi, mensinbeı qaraıtyndyǵy, basynǵysy — bas salǵysy kelip turatyndyǵy. Olar bizdi múgedek dep músirkeıdi, al biz olardy... tán múgedektiginen jan múgedektigi áldeqaıda sorly ekenin uqsashy, shirkinder. Biz úshin tek bir-aq tús — qara tús bar dep oılaıdy. Ras, kóz aldymyz máńgi túnek, shyńyraý zyndan, kór sekildi qarańǵy qapas. Osylardyń ar jaǵynan jaryq álemde janaryna senip jarqyldap júrgen kózi barlardy kóremiz. Biz álemdi, shynymdy aıtsam, olardan áldeqaıda jaqsy kóremiz. Eger aınalamyzda adamdar bolmasa, sonda ǵana kór soqyrǵa aınalar edik... (sál oılanyp únsiz otyrdyń, tosyn basyńdy meniń ıyǵymnan alyp túzeldiń de, ózińniń súp-súıkimdi aq saýsaqtaryńdy óziń salaladyń.) Men sumdyq ataýlynyń bárinen qorqamyn. Tipti soqyrlar úshin syrtqy bolmystyń ádemiligi joqqa tán, sondyqtan da sizdiń bet-júzińizdiń qandaı ekenin bilmeı-aq is-áreket sózderińiz arqyly dos bolýǵa ynta bildirdim. Shynymdy aıtsam, sizge jaqyndaǵan saıyn alystap, dostasqan saıyn erteń qoshtasatynym esime túsip, ishteı júdeımin. Men sizge tym úırenip kettim, keı túnderi tań atqansha kóz ilmeı shyǵamyn. Nege? Múmkin, aǵalyqtyń jyldar boıy izdegen aıaly alaqany mańdaıymnan sıpaǵanda, sol alaqannyń, sol ynta-yqylastyń tipti de men úshin emes, basqa... múldem basqa jat bireýge arnalǵanyn sezgenim shyǵar. Men sizdi oqystan taýyp, oqystan joǵaltatynymdy baıaǵyda sezgenmin. (Janar, sen tolqyp egile sóılegensiń. Óz oıyńnyń bár-bárin qysylmaı, áldekimder qusap montansymaı, erkin aıta berip ediń. Sen bir tań bozynda saıraǵan boztorǵaı ediń, janym). Bul, laıym, ǵashyqtyq ta, zar eńirep qıalı bolyp keter súıispenshilik te, demek, qyz ben jigit arasynda bolar yntyqtyq ta emes, ǵumyr jalǵanda qımaıtyn asyl zatty, tipti álgi ádemi sezimderdiń bárinen bıik munara týystyq, eki dúnıede umytpas jarylqaýshy ıelik, ıaǵnı aqádil perishtelik shyǵar-aý. Budan buryn sizdiń aldyńyzda osylaı osylaı til bezegen joq ekenmin; olqysyn toltyrý nıeti de emes, ánsheıin qazirgi júrisimizdiń, qazirgi ekeý aradaǵy jaqyndyqtyń qazir jasyrǵanmen, kúnderdiń kúni túrtinip ózi shyǵatyn, qol kóterip suranatyn qarym-qatynastyń basyn ashyp alý edi. (Osynaý laqtyń asyǵyndaı názik qyzdyń boıy men oıyndaǵy alapat qýattyń otyna jylyndym).

— Men keshe túsimde sizdi kórdim! (degeniń áli esimde, Janar. Sen bul sózdi balasha qýanyp aıttyń. Álginde ǵana ańdaı kórip, ár sóz, ár qımylyńa óte bir kishilikpen qulap otyrǵanymmen, áp-sátte ýyz kúlki, sábı minezine kóshkenińe qaıran qalyp edim).— Kúndizden góri túnderdi óte jaqsy kórip, shattyqqa bólenetinim sol — tús bolsa da kóre alý baqyty... Orta boılydan joǵary, qara shashty, qyr muryndy, qoı kózi bar. Siz meniń qolymnan jetelep, asaý taý ózeniniń ústinen salynǵan qyl kópirden ótkizip keledi ekensiz deımin. Maǵan aıttyńyz: «Artyńa burylyp qarama, eger artyńa qarasań, ekeýimiz birdeı qulap ólemiz».— Kózimdi tas qylyp jumyp aldym da, sońyńyzdan ere berdim. Arǵy jaǵaǵa esen-saý ótip shyqqanda ǵana, kózimdi ashtym. Mine, ǵajap, men kóremin: qap-qara tún, qap-qara aspan, qap-qara adamdar alqyzyl túske, aq túske boıaldy. Álginde biz ótken ózen qyp-qyzyl, tipti qan edi... Men qýanǵanymnan eńirep jylap jiberdim. Janarymnan jas emes eki kózimniń qarashyǵy aǵyp túse bergen kezde, siz qaqshyp aldyńyz da, álgi qan ózenge laqtyrdyńyz... «sosyn maǵan jylamaýyń kerek edi, bul ara tek qarqyldap, jarqyldap, yrjalaqtaı beretinder, bul — kúlkitoq essiz, artyna burylmaı tek alǵa adaǵaılaıtyndar mekeni»,— dedińiz de, meni kópirden keri ótkizip saldyńyz. Sóıtip, men sizben máńgige qoshtasyp, ózimniń baıaǵy mekenim — soqyrlar aralyna qaıtyp oraldym. Adam da, kún de, gúl de qap-qara, qap-qara túske ene berdi... ene berdi... (sen ornyńnan atyp turdyń da, jipsip jatqan jalǵyz aıaq jolǵa túsip úıge aıańdadyń. Artyńnan qosa júgirgenim joq, oǵan meniń dármenim jetpeıtin edi).

Jylymyq!

Men taǵy osy sýretke, osy sózge oralamyn. Naýryz. Jylbysqylana erigen qar. Qar-qabyrshyq jolmen julym-julym shoqpytqa oranǵan sharýa balasyn jetelep alysqa, bizder bilmeıtiń beımálim saparǵa attanǵan. Eski qora — tozyǵy jetken qystyń da, tozyǵy jetken tirliktiń de aıǵaqshysyna uqsaǵan. Al aqsha qardyń ortasyndaǵy ekeýmizdiń shóp qosymyz she? Ol neniń aıǵaqshysy? Jylymyqtyń jumsaq shýaǵy eń aldymen sol ıtarqanyń tóbesindegi qardy eritpeıtin be edi. Shirýge aınalǵan belaǵashtan sorǵyǵan sý — kózdiń jasy, qaraqostyń jasy ispettengenin sen kórgen joqsyń, men saǵan aıtqan joqpyn. Tyrs-tyrs tamǵan tamshynyń únin sanap, endi qansha ómir súretindigińdi joramaldaǵanyń bolar. Kún qyza bastaǵan, tamshy biz qaıtqansha tolastamaǵan: «Júz ja-saısyń»,— dedim. «Káripter, árıne, uzaq jasaıdy»,— dediń. Men sonda alǵash ret ókpelegen edim. Biraq bildirmeýge tyrystym. Sodan keıin biz qaıtyp qara qostan aqqan sý tamshysyn sanamaýǵa kelistik. Men ózimdi ylǵı alys, tym alys sapardan jolaýshylap kele jatqandaı únemi sharshańqy sezinetinmin. Ózińmen jolyqqan sátterde, sol azapty sapardan jalyqqan jan, talyqqan belimdi sýytqandaı demalyp qalar edim. Jo-joq, bul ermek eses, zátte júrektiń jalqy sát kók shalǵynda jatyp kózin jumǵany, tátti áýezge qulaq quryshyn qandyrǵany shyǵar-aý. Keıde seniń jastyǵyńdy qyzǵanatynmyn: bilem, bul seniń jalǵyz qýanyshyń, erteńge degen úmit qusyńnyń medeti. Keıde men osy ókpe aýrýymen syrqattanǵanyma, osy Tasbóget sanatorııinde dem alǵanyma sheksiz qýanar edim. Óıtkeni men ózińdi jolyqtyrdym, mynaý gúrildep-saryldaǵan ómirde Janar atty janashyrym baryn bildim ári tirshiliktiń mánin burynǵydan áldeqaıda tereń túsindim. Sondyqtan da kúni búginge deıin rýhanı qymyzyma aınalǵan, aıaýly qyz, seni toqtartar kóńildiń jylymyǵyna balap kelemin.

Sen qaıtardan bir kún buryn baıaǵy jolǵa qaıta shyǵyp edik. Ol shaqta qar ketip, jer tobarsı bastaǵan. Anda-sanda ózin kórmesek te mekenine qaıtyp oralǵan qustardyń únin estip qalatynbyz. Qandaı aýyr kún edi. Túski tamaqqa barmaı, ymyrt úıirilgenshe qydyrdyq, birge ótkizgen az kúnimizdiń baspanasy ispetti eski qospen qoshtastyq; sol keteýi ketken shóp qosqa adastyrmaı alyp baratyn qaq tunǵan jalǵyz aıaq soqpaqpen qoshtastyq; esińde bolar: jol shetinde eki qaraǵash bar edi ǵoı, biri symdaı bop tik ósken ekinshisi jyraqta ósse de qypsha belin búkireıtip aıaýsyz ıip ákelip, ushar basyn álgi túzý aǵashqa tirep, qaıtadan jarysa tik boılap ketken-di; sen osy ózin-ózi qurbandyqqa shalǵan álgi búkir qara aǵashqa arqańdy tirep turyp: «Adamdarda osy aǵashtyń erligi jetispeıdi»,— dep ediń,— ıá, sol bir qurbymen qoshtastyq. Eń aıaǵy qas qaraıa, Tasbógettiń ústine shyǵyp turyp, etekte samaladaı jarqyrap jatqan Almatyǵa qaraǵanbyz.

— Qandaı ádemi eken, átteń, sizdiń kózińizdi qaryzǵa ala turyp, bir-aq ret kórip, jan tapsyrar ma edim.

— Meniń kózim kóz bolmaıdy ǵoı. Óıtkeni meniń janarym seniń jan dúnıeńe sáıkes kelmes edi.

— Múmkin. Arman ǵana... Arman... Bilesiz be, bes jasymda bolar, juldyzqurt ustap alyp, broshka jasaımyn dep shashyma taqqanmyn. Sonda álgi juldyzqurt túnde juldyzsha jarqyraıtyn, onda men kóretin edim ǵoı... Qazir oılap turmyn: anaý etekte jatqan qala sol juldyzqurtqa uqsas shyǵar dep (men qaıran qaldym: kózi saý men dál osyndaı teńeý taba almas edim).

— Ras aıtasyń, Janar.  Keıde alyp qara qazanda ot qaınap jatqanǵa uqsaıdy.

— Al men aıtar edim, juldyzdy aspannyń bir sheti oıylyp, jerge qulap ketken dep... Biraq men túndi qanshalyqty jaqsy kórsem, sonshalyqty qorqamyn. Neshe syqyldy sumdyq-surqıaly ister osy túnde jasalmaı ma? Shabystyrar da, tabystyrar da tún, biraq men úshin báribir — kúni ne, túni ne... (Sen osy sózdi tereń kúrsinispen bitirdiń de, qala jaqtan soqqan jelge júz bergen qalpyń kópke deıin úndegen joqsyń. Al mende taǵat qalýshy ma-aý ondaı mezette. Aramyzdaǵy áp-sátte tutanyp, ile sónip otyrar ádemi sezim — sezinýden, túısinýden týǵan sezim qaıta-qaıta tynyshty momaqan kúıge shaqyrar edi).

Al qarakók aspanǵa qarap turyp:

— Jelmen birge adamnyń ıisi de kelip tur,— dediń.

Alqarakók aspanǵa qarap turyp:

— Juldyz aqty,— dedim.

— Kórip turmyn. Eger juldyz kóp aqsa, kún ashyq, ystyq bolady,— dediń.— Aspannan aǵyp túser sol juldyz, bálkim, túsimde aǵyp túsken meniń janarym bolar, adasyp júrgen...

— Men seni búgin tanymaı turmyn, Janar. Munshalyqty kúıreý halge tizgin bermeýshi ediń.

— Búgin men ózimdi-ózim túsinbeı turmyn. Beıne bir kók jalqyn teńiz ústinde maltı-maltı jaǵalaýǵa endi ǵana qolym ilingen shaqta ólip keter bekershilikti keshkendeımin, sol bir bekershilikten ábden sharshaǵandaımyn. Ilanyńyzshy, aǵa, meniń kózim tek búgin ǵana kórmeı qalǵan sekildi, bálkim, bul — erteń erte sizben máńgilikke qoshtasar mınýttyń tym jaqyndaýynan týǵan tolqý shyǵar; bálkim, jaqsy adamdardyń bir-birine tek aırylysý úshin jolyǵaryna endi endi ǵana sengen júrektiń ólim-esirigi me... (sen meniń ıyǵyma basyńdy súıep ediń... Selkildegendeı boldyń, jylaǵanyńdy bildim, janaryńdy alaqanymmen sıpadym, jas bar eken... jas bar eken... sen shyn jylap tur ekensiń... jylap... jylap...)

Maǵan seniń kóz jasyń súıikti mekenimiz Qaraqostan aqqan tamshyǵa uqsaǵan. Men sonda basqalardyń, tipti ózimniń de ótirik jylaıtynymdy bildim.

Seni jubatý meniń qolymnan kelmeıdi. Bar aıtqanym:

— Qaıtaıyqshy.

— Joq... Búgin men qadir túnin kúzetemin. Men sizdiń taılaǵyńyz, jeteleńiz, otyz kún jetelegensiz, bir túnge shydarsyz. Munyń men úshin, erteńgi sizsiz ómirimniń óksiksiz ótýi úshin qanshalyqty máni baryn sezesiz be, aǵa. Tún jamylyp turyp aǵymnan jarylsam, adamǵa eń keregi shyradaı janǵan kóz emes, qolyna shyraq sekildi ustap júretin adal aınymas dos ekenin túsindim. Múmkin... (sen dirildegen saýsaqtaryńmen meniń betimdi sıpaladyń, saýsaq taby túsip qalardaı óte jumsaq ári asa saqtyqpen sıpaladyń) ...múmkin, mendeı ǵaripke sizden artyq janardyń keregi de joq pa eken...

Tún salqyndaı bastaǵan. Alystan — tym alystan samolettiń gúrili estiledi. Aslan men jerdiń arasynda dirildep ilinip qalǵan belgisiz bir jumsaq muń bardaı — munarly muń, tátti muń, káýsar muń.

Men ózimdi qatqyl ustaýǵa tyrystym. Qolań shashyńnan aqyryn ıiskedim de, sýyq jelge júz berip qyzyna bastaǵan denemdi, qyzyǵa bastaǵan kóńilimdi muzdattym.

Biz keri qaıtqanda, tún ortasy aýyp edi. Baıaǵy úırenshikti jolmen asyqpaı aıańdap kelemiz. Bul rette qol ustasyp qatar júrdik.

— Janar.

— Aý.

— Anaý dachanyń birine túnesek qaıtedi.

— Asha almaımyz ǵoı.

— Terezesinen túsip kiremiz.

— Uıat bolmaı ma.

— Uıalǵan adam – baqytynan qur qalady.

— Maǵan báribir endi. Men sizge erip bozdap júrgen botamyn.

Terezesin alyp ishine kirgende, áýeli qapyryqtaý ıis shyqqan. Kózge túrtse kórgisiz qarańǵy edi, sosyn kóktem túniniń salqyn jeli áp-sátte ıis-qońysty aıdap shyǵyp edi. Birte-birte bólme ishi jaryq tartyp, kóz úırengende, buryshtaǵy temir tósekti kórdik. Sharbaǵynyń ústine eskileý bóstek tóselgen sekildi. Men ony aldym da, terezeden dalaǵa shyǵaryp qaǵyp-qaǵyp jiberdim.

— Al endi uıqtaımyz, aǵa. Siz irge jaqqa jatyńyz, áıtpese qulap ketersiz (kúldiń, kúlkiń qandaı taza edi, átteń, meniń de, tipti bárimizdiń de ar-ojdan, oı-pıǵylymyz osynshalyq taza bolar ma-aý). Mine, biz qaz-qatar áldekimniń dachasynda, áldekimniń tóseginde jatyrmyz. Áınekten álsiz sáýle túsedi. Áınekten Alataýdyń qardaı shókken súldesi qaraýytady. Júregimizdiń soqqanyn, demalysymyzdy estımiz.

— Aǵa, ertegi aıtyńyzshy.

— Bala kezde kóp bilýshi edik. Birde-biri este qalmapty, qurǵyr.

— Biraq osynyń ózi ertek syndy emes pe, ertek. Amal ne, sonyń qalaı biterin bilmeımiz.

— Ertegi ylǵı jaqsylyqpen aıaqtalmaı ma?

— Ras-aý. Degenmen, ol úshin basy qorqynyshty bastalýǵa kerek edi. Siz ben biz keship júrgen ertektiń basy tym tátti... (men sózińdi bóldim).

— Baıaǵyda... erte-erte ertede, eshki júni bórtede, qyz ben jigit bolypty.

— Ekeýi de ǵashyqtyqtan ólipti, degińiz keledi ǵoı. Jo-joq, meni meni mundaı ertek qyzyqtyrmaıdy. Odan da únsiz, tym-tyrys jataıyq...

Biz únsiz tym-tyrys jattyk;. Osyna qoqyr únsizdikti kim buzdy, bilesiń be? Óziń.

— Aǵa (sonshalyqty aqyryn, urlyqqa túskendeı sybyrlaı aıttyń).

— Aý.

— Betińizden súıeıin be? (Seniń erniń tımeı-aq, oń jaq betim kúıe bastaǵan).

— Janar.

— Aý.

— Kózińnen óbeıin be? (únsizdik).

Tań atyp kele jatqan. Atyp kele jatqan tańmen birge ıspandaǵy juldyzdar da birsin-birsin erip bitken. Aǵarańdaǵan aq kóılek — tek tańnyń aq kóılegi ǵana dúnıeni jaılaı bastaǵan. Aıtyp-aıtpaı ne kerek, sen sol sibirlep atqan tańnyń tań-tamasha sulýlyǵyn, anaý jer men kóktiń túngi qushaǵy jazylyp, kún nury túrtip oıatqan soń, qımaı qınala qoshtasqanyn kóre almadyń. Sen sonda erteńgi shaqtyń ýyz uıqysynda jatyp, qadala qaraǵanymdy seze almadyń. Qaramaýǵa dátim jetpes edi. Endi úsh-tórt saǵattan keıin attanasyń. Men sonshalyqty ádemi tús — ómirimnen aırylamyn.

Kúni búginge deıin oılaımyn: kózine qamshy tıgen jas botadaı bozdap júrgen shaǵynda, qýanyshyń demeıin, jubanyshyń bola aldym ba? Men osy jasymda kórsoqyrdy da, kózi bar soqyrlardy da kóp kórgen jan edim, solardan talaı tar kezeńde taıaq jegen aǵań, adaldyqtyń arqanyna býynyp ólýdi maqsuttaǵan. Keıde tomsarǵan júzińe qarap turyp, qudaıym-aý, eki qulaǵyn, tilin, qol-aıaǵyn al, biraq kózinde ne qunyń qalyp edi, dep ishteı qynjylýshy edim. Baqsam, onym — seni aıaýdan týǵan mantyraq oılar eken. Eger seniń kóziń saý bolsa, tabıǵat bir basyńa osynshama sulýlyq pen asqan aqyldy úıip-tóge salmas edi-aý. Bul jalǵanda muńy joq pende bar ma, qaısysynyń derti syrtynda, qaısysyniki ishinde. Keıde seniń janyńda otyryp, taǵdyr buıryǵyna yryq bermegen qaıratty ajaryńnan oqta-tekte eles berip óter — elim elesin ańǵaryp qalyp, alańsyz kóńilim muzdap sala beretin. İle seniń jaryq álemge yntyzar kúlkiń-aq, álgi seskenshek oıymdy sanamnan qyzyl taban qylyp aıdap shyǵatyn. Biraq óziń týraly mármárdan qalanǵan syńǵyr pikir — nıet maǵan magnıtofonǵa jazyp qaldyrǵan hatyńnyń qurmaldyǵynda ketti. Seni poezǵa shyǵaryp salyp, sol bir baıaǵy qara qostyń esik aldynda otyryp, aýyr da aqyldy hatyńdy taspadan tyńdaǵanym áli esimde.

Taǵy da jylymyq! Qara qos. Bul joly jalǵyzbyn. «...Sonymen, aǵa, sizben de qoshtasyp baramyn. Otyz jylǵa bergisiz otyz kún óte shyqty. Siz oılaǵandaı, buǵan deıingi júdegen júregim túlegen joq, qaıta ózimdi-ózim eski, myń jyl buryn qırap qalǵan qorǵannyń arasynan taýyp alǵandaı, máńgirgen kúıde attandym. Siz, aǵa, ózińizdi tym jaqsy, erejedegideı tártipti ustadyńyz, bul siz úshin úlken synaq syqyldanǵany ras: artyq sóz, oǵash qımyl jasamaı, óz-ózińizdi týra bir aı tutqynda ustadyńyz. Shynymdy aıtaıyn, dál osy ǵadetińizge jat minez-qulqyńyz tipti de unaǵan joq. Alǵashynda ań-tań qalǵan basym artynsha aınyǵandaı edi. Nege? Men sizdi sońǵy bir aptada jek kórip kettim. Maǵan siz ózgeniń joǵyn óleń aıtyp júrip izdeıtin kónterileý bolyp kórindińiz. Eń ókinishtisi sol — on eki múshesi saý adam jalǵanda múgedektiń shyn syryn, shyn qaıǵysyn túsinbeıdi eken, túsindim degeni — aıaý sezimnen asa almaıdy eken. Al bizderge tipti de ózgeniń músirkeýi men janashyrlyǵy qajet emes-ti. Ony men talaı ret eskerttim de. Eń ókinishtisi sol — meni báribir múgedek dep qabyldaǵanyńyz, oı-sanańyzda osy uǵym nardaı shógip basyp jatty. Sondyqtan da taý basynda turǵanda, nemese dachada ońasha jatqanda, tym bolmaǵanda ernime ernińizdi tıgizýden jasqandyńyz, joq degende jas balasha erkelete almadyńyz. Estıar adam bolsańyz da, menen, ıakı soqyrlyǵymnan qoryqtyńyz. Aǵymnan jarylaıyn — aǵymnan jarylaıynshy, ustaǵan jerinen aǵash ta synbaıdy ǵoı, sonshalyqty saqtanǵanda meni meni saqtap qalam dedińiz be? Átteń, shirkin, eki kózim shyradaı janyp tursa, qulym bolyp qolymnan ustap óter edińiz, bas salyp aımalar edińiz, jabysyp qalatyndaı qutylǵansha asyqqanyńyzǵa qaıran qalamyn. Jurt ne dese de, men de eki aıaqty, jumyr basty pendemin. Kóldeneń ótken kók attyǵa bolmasa da, myńnan birdiń qurbany — sadaǵasy bolýdy tilemeıdi deısiz be? Siz meni, aǵa, basqaǵa, sizdiń qolǵa sý quıa almaıtyn jatqa qor qyldyńyz, sondyqtan da sýyń sezimmen attandym. Shynymdy aıtqanyma keshirińiz, áıtpese tabıǵat bizdi nege jaratty. Eger meniń qolymnan ózińiz emes, tym bolmasa sizden týǵan balańyz jetelep júrse — odan artyq baqyt bar ma edi, aǵa! Mine, sondyqtan da deni saý adam árqashan da ózin artyq sanaıdy, aıalaýynyń artynda aıaýy turady, tiride serik bolýdan taısaqtaıdy. Iá, sonymen óz rólińizdi óte tamasha obrazǵa kirip oınap shyqtyńyz. Dinińiz berik eken. Bul meniń ókpe-nazym ǵoı. Al, aıtpaǵym: siz, aǵa, maǵan elitip kóńilimdi qımaı ótirik armandadyńyz, ótirik qıaldadyńyz, ótirik kúrsinip, ótirik mádenıetti, sypaıy qyzmet kórsetken daıashy sekildi boldyńyz? Nege? Óıtkeni óz júreginiń ámirine baǵynbaı, úıretilgen maımylsha sekirip bılep, jaǵyna berý, jaqsy kórinbekke árekettene berý, aqqa qara basqandaı oǵash kórinedi eken. Árıne, men sizdi qysqa da qıyn ǵumyrymda ánge qosyp ótpesem de, qıalymda áldılep ótermin. Siz qur atqa minip, tym asyǵa jelip bara jatqan jolaýshysyz. Meniń janymnan zý etip óte shyqtyńyz. Sonda qaıda, qaıda asyǵasyz, sonshama asyqqanda asar asý, shyǵar bıigińiz bar ma? Bilem, oǵan kinály tipten de siz emessiz, qazirgi ǵasyrdyń ózi asyǵys. Sonda meniń esime: «Jolaýshy, atyń semiz jeletuǵyn, kóz bar ma men baıǵusta kóretuǵyn»,— degen halyq óleńi oralady. Osy ándi san-san qaıtalap turyp, sizge tek uzaq sapar tileımin. Bálkim  meniń bul hatym aýyr tıer. Al maǵan jeńil deısiz be? Sonymen, aǵa, meni máńgi túnek, máńgi tún ajal aralyna qaıta aparyp tastadyńyz. Basqaǵa qyzyq úshin aıtar áńgimeńizge arqaý bola alsam jarady da. Týýy men ólýi birdeı adamnyń bir-birinen artyqtyǵy, káne, tek osyny uqsańyz boldy. Sondyqtan da soqyrlar ólim men ómirge jasqanbaı týra qaraı alady. Áldeqaıda jamandyq pen jaqsylyqty buryn kórer edi. Men sizdi aıaımyn, aǵa. Saý soqyrlyǵyńyz úshin, tym-tym romantıkaǵa berilgish, shyndyqtan buǵyp qalar jýastyǵyńyz úshin aıaımyn. Siz menimen birge Tasbógettiń basynda jylymyqqa shýaqtap qalǵyp-shulǵyp otyrǵanyńyzda, talaı-talaı eseńizden qur qaldyńyz emes pe? Jylymyq degen jaqsy, eger bul tabıǵattyń borany soǵyp, jańbyry jaýmaı tursa, biraq odan da jalyǵar edik qoı. Asyly er adamǵa jylymyqtan góri aqyrǵan aıaz, aq nóserli ómir jarasar. Eger endi bir aı birge júrsek, bir-birimizden qashyp áreń, qutylar edik. Dúnıede qunyn joımaıtyn nárse joq, sondyqtan da báriniń quny birdeı. Taǵy bir baıqaǵanym, qazirgi turmys-halińizdiń asyǵy alshysynan túsip turma-ǵany-aý deımin... Sizdiń jany ashyǵan sezimińizden eki ese artyq aıaýshylyq sálemimdi joldaımyn.

Kózińizge qarańyz, aǵa! (Janar)».

Bul sózdi qaıdan estidim dep kóp oılandym. Qyrsyqqa tolǵan hatyńdy qara qostyń japsaryna qystyryp ketpekke bekindim de, ile bul oıymnan qaıtyp, kasetany qaltama saldym. Sol aspan, sol taý, sol kún, sol jylymyq. Biraq bári-bári basqasha, ózgeshe jat, ózgeshe sýyq, jek kóre, jıirkene qaraımyn. Ǵajaby sol, men osy kúnnen bastap «Jylymyq» atty sýretke degen súıispenshiligimdi joǵalttym. Múldemge joǵalttym. Qabyrǵada qaǵýly, sanatorııdiń bólmesinde qaldy. Túnde qala beınesine qarap turyp, mynaý jarqyraǵan qazanda adam qaınap jatqandaı, sen aıtqan adamnyń ıisi sodan shyqqan qońystaı sezildi. Iá, sulýlyq, tazalyq týraly uǵym, túısigime tóńkeris jasaǵan hatyńdy boıtumar ǵyp áli taǵyp júrmin. Bir qyzyǵy, dál seniń hatyńdy tyńdaǵan kúnnen bastap, burynǵy boıymdy ózektegen bosańdyq pen yntyzar kóńildiń ynjyqtyǵyn sylyp tastadym da, burynǵydan kósh ilgeri turmys qýryp, máre-sáre ǵumyr keshýdemin. Meni baılyqqa — baqytqa bastaǵan óziń ediń.

Iapyr-aý, kózińe qara degen sózdi taǵy bir ret estip edim ǵoı. E... e... esime tústi.

Men seni poezǵa mingizip turǵanda, temir baspaldaqtan kóterile berem degen qara bujyr, maı jelke aǵańnyń aıaǵyn basyp kettiń. Sonda ol bulqan-talqan ashýlanyp:

— Eı, qyz, soqyrmysyń! Kózińe qarasańshy!— dep edi-aý!

Múmkin, naǵyz soqyr adam sol shyǵar...

---