InfoHub Logo

Jyljymaıtyn múlikke quzyrly ınvestısıa — sizdiń baılyǵyńyzdy arttyrýdyń eń qolaıly jáne senimdi joldarynyń biri, kóptegen jyldar boıy ınvestorlar arasynda bul ınvestısıa túri tanymal. 

Múlikke ınvestısıa salý túrleri:

— turǵyn jyljymaıtyn múlik;

— komersıalyq jyljymaıtyn múlik;

— qurylys;

— sheteldegi jyljymaıtyn múlikte.

Joǵaryda atalǵan ınvestısıalardyń árbir túriniń ózindik erekshelikteri bar jáne olar paıda mólsherimen erekshelenedi.

Turǵyn úıge qalaı ınvestısıa salýǵa bolady? Qandaı qaýipteri bar jáne ınvestısıadan qalaı tabys alýǵa bolady? Turǵyn úı qurylysyna salynǵan ınvestısıanyń erekshelikterin qarastyramyz jáne osy suraqtarǵa jaýap beremiz.

Jańa úıge qalaı ınvestısıany durys salý kerek

Investorlar jańa ǵımarattardaǵy páterlerdi satýdyń basynda nemese qurylys satysynda satyp alady. Jyljymaıtyn múlikke eń tómengi baǵamen ınvestısıa salý qurylystyń aıaqtalýyna jaqynyraq ony qaıta satýdan tabys tabýǵa múmkindik beredi.

Sarapshylardyń pikirinshe, shuńqyrǵa ınvestısıalaý eń tıimdi, biraq sonymen birge qaýipti. Qazir kóbisi Qazaqstannyń eń iri qalalary retinde Almaty men Astanada jańa ǵımarattarǵa ınvestısıa salýda. Klıent óz tańdaýyn jobanyń vızýalızasıasyna jáne jarnamalyq materıalǵa negizdeıdi, sondyqtan ázirleýshi ​​​​qoljetimdi satyp alý baǵasymen suranysty yntalandyrýǵa tyrysady. Qurylystyń sońynda qaýip azaıady, biraq bir sharshy metrdiń quny shamamen 35-45%-ǵa artady.

Qurylys kezeńderi: 

1 - Qazbalaý jumysy\jobasy.

2 - Turǵyn úı qabattarynyń qurylysy. 

3 - Aıaqtaý jáne iske qosý.

Árbir kezeń baǵanyń 15%-ǵa ósýimen sıpattalady, bul eń sońynda bir sharshy metrdiń qunyn 45%-ǵa arttyrady. Jyljymaıtyn múlik qunynyń ózgerýi satý dınamıkasyna baılanysty: suranys jetkiliksiz bolsa, baǵa tómendeıdi, belsendi satý kezinde kerisinshe ósedi.

Qurylystyń barlyq kezeńderinde baǵanyń ózgerýine áser etetin faktorlar:

— obektini salý úshin satyp alynǵan jer ýchaskesiniń quny;

— qurylys materıaldarynyń quny;

— eńbek shyǵyndary;

— obektiniń qurylysy kezeńindegi ınflásıa deńgeıi;

— satýshy kútetin paıda mólsheri.

Jaǵdaıdy qarastyrsaq, Astana qalasynda salynyp jatqan turǵyn úı kesheniniń 1m²  quny 305 000 teńge, qurylys aıaqtalǵannan keıin 550 000 teńge. Iaǵnı, ınvestor ár sharshy metrden 245 000 teńge taza paıda alǵan.

Sarapshylardyń pikirinshe, qurylys kompanıasynda saýatty satý strategıasy bolsa, onda qurylys qarqynyna qaramastan tranzaksıalar sany artady. Bul jobalardyń kópshiligi Orda Invest ázirleýshige tıesili, munda baǵanyń ósýi jalǵa alynǵan nysandardyń tabystylyǵynyń artýyna baılanysty.   

Qolaıly ornalasqan jeri, tartymdy baǵasy, jaqsy oılastyrylǵan syzbasy jáne barlyq satý tetikterin paıdalanýy bar jańa ǵımarattar satyp alýǵa turaqty suranyspen sıpattalady, sondyqtan qurylys aıaqtalǵanǵa deıin satylmaǵan páter nusqalary az.

Qazba jumystary barysynda birinshi kezekte bir bólmeli páterler (kóbinese olar ınvestısıalyq maqsatta satyp alynady), sodan keıin eki bólmeli páterler satylady. Úlken aýmaqty turǵyn úı ınvestorlar arasynda eń az suranysqa ıe jáne ony úı salynyp bitkenge deıin satýǵa bolady.

Qaýipteri

Jyljymaıtyn múlik — ınvestısıa úshin eń qaýipsiz jáne eń tıimdi salalardyń biri. Ol baǵanyń shamaly aýytqýymen jáne ótimdiliktiń joǵary deńgeıimen sıpattalady. Degenmen, bul tek daıyn obektilerge salynǵan ınvestısıalarǵa qatysty. Salynyp jatqan jyljymaıtyn múlikti satyp alatyn ınvestor kóptegen qaýipterge daıyn bolýy kerek.

Búgingi kúni jyljymaıtyn múlikke ınvestısıalaý úshin eń ózekti qaýipter:

— úıdi paıdalanýǵa berýdi buzý nemese keıinge qaldyrý;

— toqtap qalý nemese obektiniń «uzaq qurylys» mártebesin alýy;

— ınflásıa;

— basqalar.

Tipti qurylys naryǵyndaǵy kópjyldyq tájirıbesi bar iri oıynshylar da jyljymaıtyn múlikti paıdalanýǵa berý merzimine áser etetin kútpegen jaǵdaılardan ımýnıtetke ıe emes. Mysaly, qurylys materıaldaryn jetkizýdiń keshigýi.

Degenmen, ınvestordyń ózi ınvestısıalaýǵa barynsha saýattylyqpen qaraý, belgili bir qaýipter týyndaýyn barynsha azaıta alady.

Eń aldymen, jyljymaıtyn múlik naryǵyn egjeı-tegjeıli zertteý kerek. Ázirleýshini tańdaǵan kezde onyń bedeline, jumys tájirıbesine jáne aıaqtalǵan jobalarynyń sanyna nazar aýdarý kerek. Qurylys kompanıasynyń qurylys salýshy SAT-NS jańa ǵımarattarynda jasalǵandaı, árbir salynyp jatqan obektige lısenzıasy bolýy kerek. Obektini ıpotekaǵa nemese bólip tóleýge satyp alý múmkindigine nazar aýdaryńyz.

Fors-major jaǵdaıynda saýatty kelisim-shart jasaıtyn jáne sizdiń múddelerińizdi qorǵaıtyn bilikti zańgerden kómek surańyz. Kelisim shartty muqıat zerttegennen keıin qol qoıyńyz.

Jyljymaıtyn múlikti ınvestısıalaýdyń artyqshylyqtary men kemshilikteri

Artyqshylyqtary:

— Turaqtylyq. Jyljymaıtyn múlikke ınvestısıa salý eń senimdi tabys kózderiniń biri bolyp tabylady, óıtkeni daǵdarys kezinde de jyljymaıtyn múlik naryǵy óz úılerin satyp alýǵa suranysqa ıe bolyp beredi.

— Baǵalardyń ósýi. Jyl saıyn jyljymaıtyn múlik baǵasy eldegi ekonomıkalyq jáne saıası jaǵdaıǵa qaramastan ósýde. Sondyqtan menshik ıesi óziniń jyljymaıtyn múlkin qoljetimdi baǵamen satýǵa múmkindigi bar.

— Senimdi pasıvti tabys. Jyljymaıtyn múlikti qosymsha tabys kózi retinde paıdalanýǵa bolady. Satýmen qatar turǵyn úıdi jalǵa berip, kóp kúsh jumsamaı-aq aı saıyn tabys alýǵa bolady.

Kemshilikteri:

— Uzaq ótelý. Jyljymaıtyn múlikke ınvestısıa uzaq merzimdi ınvestısıalar bolyp tabylady.

— Operasıalyq shyǵyndar. Jyljymaıtyn múlikke ınvestısıalar jóndeýge, komýnaldyq tólemderge jáne odan ári tehnıkalyq qyzmet kórsetýge joǵary qosymsha shyǵyndarmen keledi.

— Salyqtar. Jyljymaıtyn múlikti jalǵa berý tabystyń 10% mólsherinde salyq salynady. Investor 1 jyldan az ýaqyt boıy menshiginde bolǵan jyljymaıtyn múlikti satý kezinde salyq tóleýge mindetteledi. Ol sondaı-aq jeke tabys salyǵyn tóleıdi, bul alynǵan paıdanyń 10% quraıdy.

---