InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: JQTB - dan saqtanaıyq.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq.
Oqytý ádisi: Áńgime, praktıkalyq.
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdilik maqsat: AQTQ/JQTB týraly negizgi jáne juqpaly aýrý ekendigi týraly málimetter berý.
2. Tárbıelik maqsat: AQTQ - nyń juǵý jáne qorǵaný joldaryn ıgerýge tárbıeleý.
Oqýshylardyń qorǵaný jónindegi is áreketterin qadaǵalaý.
3. Damytýshylyq maqsat: Oqýshylardy AQTQ juqpasymen jáne JQTB týraly bar bilimderin ári qaraı damyta otyryp, tárbıeleý.
Oqytýdyń tehnıkalyq quraldary jáne kórneki quraldar: ınteraktıvti taqta, qosymsha ádebıetter, oqýlyq, marker, aq qaǵaz.

Sabaq barysy
1. Uıymdastyrý kezeńi.
• Sálemdesý

2. Oqýshylardan jańa taqyryp boıynsha jalpy bar bilimin tekserý.
Saýalnama
Siz JQTB - aýrýy týraly ne bilesiz?
F. A. J.____________________________________________
Top ___________________
№ Suraqtar Ia, joq, bilmeımin.
1 JQTB aýrýy týraly túsinigińiz bar ma?
2 JQTB juqpaly aýrýǵa jata ma?
3 Jynysyna qaraı úlken - kishi demeı JQTB juqpaly ma?
4 JQTB juǵatyn kezeńder:
a. Jynystyq qatynasta.
b. Medısınalyq ıneni paıdalanýda.
v. Qan aýystyrǵanda.
g. Qolmen sálemdesý.
d. Asqana ydystaryn paıdalanǵanda.
e. Kópshilik ájethanaǵa barǵanda.
j. Silekeı arqyly, túshkirgende.
z. Kózdiń jasy arqyly.
ı. Kópshilik orynda shomylǵanda.
ı. Anasynan jańa týǵan balaǵa.
k. Jezókshemen kezdeskende.
5 JQTB – ǵa qarsy ýkolmen salatyn dári bar ma?
6 JQTB aýrýyn emdeýge bola ma?
7 AQTQ – juqtyrylǵan adam daıyndaǵan taǵamdy ishýge bolady ma?
8 JQTB – men aýyrǵan adamnyń betinen súıý qaýipti ma?
9 AQTQ – ny juqtyrýǵa bolady, eger músheqap paıdalanbaı, tek biraq qatynasta bolsań?
10 Músheqapty durys paıdalaný AQTQ – ny jynys joldar arqyly berýden qutylýǵa kómektesedi ma?

3. Jańa bilim berý.
• Muǵalim jańa taqyrypty túsindire otyryp jáne taqtaǵa jazady.
AQTQ – adamnyń qorǵanysh tapshylyq qozdyrǵyshy.
VICH – vırýs ımmýnodefısıta cheloveka.
JQTB – juqtyrylǵan qorǵanysh tapshylyǵynyń belgisi.
SPID – sındrom prıobretennogo ımýnnogo defısıta.
JQTB alǵash ret 1981 jyly AQSH – ta taraı bastady, ásirese aýrýlardy baqylaý ortalyǵy gomoseksýalıster arasynda erekshe ınfeksıa sanynyń kóbeıýin týǵyzdy.
Osy ýaqytqa deıin bul ınfeksıa tek qana qorǵaý mehanızmderi onkoaýrýlarymen zaqymdalǵan nemese ımýndyq júıeni álsiretetin dárilerdi ishetin adamdarǵa ǵana kezdesetin.
Jańa aýrýdy negizgi sebebi ımýndyq júıeniń buzylýy jáne jetpeýi ekeni, bul jetispeýshilik vırýs arqyly shaqyrylǵan, keıin bul vırýs AQTQ (adamnyń qorǵanysh tapshylyq qozdyrǵyshy) dep ataldy. Vırýs 1983 jyly ashyldy.
Bálkim, AQTQ ǵasyrlar boıy qaýipsiz túrde ómir súrip, tek jańa qazirgi ýaqytta agressıvti jaǵdaıǵa kóshken bolar. JQTB - ni zertteý áli kúnge deıin jalǵasýda, biraq eń mańyzdysy mynalardy bilý kerek.
JQTB máseleleri áli de birneshe onjyldyqqa deıin álemde saqtalady, tipti oǵan kerek vaksına nemese emdeý joly tabylsa da.
AQTQ ınfeksıasyn odan ary taratýdan aýlaq bolý úshin jekelengen, qoǵamdyq, memlekettik jáne halyqaralyq dárejede birqatar sharalar qoldanylady.
AQTQ men JQTB aralyǵyndaǵy aıyrmashylyǵy.

Aıyrmashylyǵy
AQTQ JQTB
Usaq vırýs, kádimgi mıkroskoppen kórýge bolmaıdy. AQTQ týdyratyn aýrý, adam aǵzasyna kirip ımýndyq júıeni buzady. Vırýstar ár túrli aýrýdy týdyrady, tumaýdan bastap, aqyr aıaǵy raktyń keıbir túrlerin AQTQ – men zaqymdalǵanyn, ıaǵnı vırýstyń aǵzaǵa kirgenin bildiredi, biraq aýrý áli baıqalmaıdy. Qazirgi ýaqytta JQTB – ge qarsy vaksına nemese dári joq. AQTQ – niń áserinen ımýndyq júıeniń álsireýi nátıjesinde aǵzada ınfeksıa damıdy, ol oportýnıstik dep atalady, ary qaraı ol ólimge ákelip soqtyrady. Oportýnıstik ınfeksıa – bul ınfeksıa (týberkýlez, pnevmanıa), asqazan, ishek ınfeksıalary (dıareıa, stomatıt), bas mıynyń ınfeksıasy (toksoplazmoz, rak isikteri, menıngıt).