InfoHub Logo

Artyq bilim kitapta,

Erinbeı oqyp kórýge.

Abaı Qunanbaev

«Kitap - bilim bulaǵy, bilim - ómir shyraǵy»,- degendeı kitapta tunǵan bilim, al bilim seniń ómiriń. Sen bul dúnıede bilimsiz júre almaısyń. «Bilimdiniń kúni jaryq, bilimsizdiń kúni kárip» degendeı, nadan, bilimsiz kór soqyr bolsań kórer kúniń qarań. Al,sende bilim bolýy úshin,saǵan kitap kómektesedi. Kitap - dúnıeniń esigi. Kitap - asyl qazyna, baǵa jetpes kórkemsóz óneri. Kitap ishinde mol dúnıesi bar, ádebı berer tárbıesi, ónegesi mol zat. Kitap bizge aýadaı qajet. Sebebi, bul dúnıede bolyp jatqan jaǵdaıdyń bári kitapta bar. Kitap - bilimniń qaınar kózi, al bilim ómirińniń máni dep tujyrymdaǵyp kelip tur.

Kitappen el jandanar,

Bilimmen oı tolǵanar.

Kitapty súıip oqysa,

Bilim nárine oranar! - degendeı, bilimdi bolý úshin kitap kerek bolǵanymen, sen kitapty oqı bilýiń kerek jáne túsine bilýiń ,onyń mánin tereń uǵynýyń óte mańyzdy. Kitap degende esimizge ne elesteıdi?..

Biz, kitap degende,  kóz aldymyzǵa kúndelikti kórip júrgen paraq beti men árbir bette qara sıa tamǵan áripter men sózder elesteıdi. Bul biz oqyp júrgen sózderdiń ózinen mátin quralady, sodan kelip, áńgime, óleń – jyr, shyǵarmalar týyndaıdy. Bul árbir týyndynyń óziniń jeke avtory: aqyny, jazýshysy  bolady emes pe?

Al, olar qandaı bilimdi, ádebı tildi óte tereń,  jetik meńgergen. Biz de osylaı úırenýimizge bolady. Ol úshin kitap taǵy da kómekke keledi. Árbir adam zeıinin kitapqa aýdarsa  jáne   «men bárin úırenem!»  degen alǵa qoıǵan talaby men  maqsaty bolsa ǵana  bilimniń shyńyna  jete alatynyna senimdimin. Qazirgi kezde ne joqtyń bári bar. Qazir shet tilderinde : ıaǵnı ózge tilde jazylǵan kitaptar da bar. Bizge eń negizgi úsh til: qazaq tili, orys tili, aǵylshyn tilderin meńgerýimizge jaǵdaı jasalǵan, arnaıy kitaptardyń sany jeterlik. Bul zamanda arnaıy kitaphanadan ádebı kitap alyp, oqyp júrgen oqýshylardy da, eresek adamdardy da kórmeımiz. Halqymyzdyń ádebı murasy sórelerde shań basyp, jetimsirep tur.

Bizdiń qazaq, Keńes úkimeti kezeńinde,  onyń aldyńǵy jyldarynda da nadandyqtan kóz ashpaǵan kezder edi. Qazaqtyń bári derlik bilimsiz bolatyn. Sonyń kesirinen bizdiń el árbir isti saýatsyzdyqtan,bilimi joqtyqtyqtan  bilmeı jasaǵan isteri óte kóp bolatyn. Mysaly: 1 samaýryn úshin  20-30 shaqty qoıyn beretin bolǵan. Bunyń ózi bilimniń qandaı deńgeıde bolǵanyn dáleldeıdi. Osy barlyq qazaq halqyn nadandyqtan qutqarý úshin qazaq zıalylary, kókiregi oıaý, kózi ashyq bilimdi adamdarymyz, qanshamasy osy jolda qaza tapty, abaqtyǵa otyrdy, osy jolda búkil ǵumyryn sarp etken joq pa?!

Janyn qıǵan halqy úshin,

Osy jolda jiger-kúshin.

Sarp etken, bir uranmen,

Bári de,  qazaq úshin!

- degendeı,onyń bárin aıta bersek kóp. Mysalǵa: Ybyraı Altynsarın- qazaqtar oqysyn, kózin ashsyn, - dep, mektep saldyrtty, kitap jazyp shyǵardy. Abaı Qunanbaev - oqý-bilimge shaqyryp jazǵan qanshama óleń – kitaptary bizge jetti. Mirjaqyp Dýlatov - qazaǵym aldyńǵy qatarda júrsinshi dep,  «Oıan qazaq» kitabyn jaryqqa shyǵardy emes pe?

Men ózim aqyn, jazýshylyrdyń óleńderin, ádebı shyǵarmalaryn súıip oqımyn. Ásirese Abaı, Shákárim  shyǵarmalaryn. Janymnan óleń shyǵaryp, shyǵarma jazatynym da bar. Kitap- bizdiń baılyǵymyz, baı muramyz! Barymyzdy  baǵalaıyq, qurmetteıik! Meniń aıtarym, kitaptyń ómirden alatyn orny erekshe,tárbıelik máni orasan zor!

Jamandyq ár kez tozdyrar,

Qur oıyn adamdy azdyrar.

Bárinen de eń jaqsy,

Kitap pen bilim ozdyrar!

Kitabym qalmasyn eshqashan!

Oqyrman bolsyn árqashan,

Kitabym meniń kóp bolsyn!

Bul ǵalamda,

Bul álemde,

Bilimsizdik joq bolsyn!

Qadirjan Aldahov

---