Kókserek – tabıǵattyń taǵy perzenti
Sabaqtyń taqyryby: Kókserek – tabıǵattyń taǵy perzenti
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: «Kókserek» áńgimesin oqý jáne jazý arqyly syn turǵysynan oılap, adamdar men qasqyrlardyń is - áreketin taldaý.
Damytýshylyq: Oqýshylar óz pikirin erkin, ashyq aıtyp, ózgelerdiń pikirimen sanasa bilýge mashyqtandyrý
Tárbıelik: Áńgimedegi tabıǵat zańdylyǵyn túsine bilýge, meıirimdilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń ádisi: STO, zertteýshilik konferensıasy.
Sabaqtyń tıpi: Bekitý sabaǵy
Sabaqtyń kórnekiligi: M. Áýezovtiń portreti, Kókserektiń sýreti, «Kókserek», «Shal» fılmderinen úzindi.
Sabaqtyń barysy: Uıymdastyrý kezeńi
Oqýshylardy túgendeý
- Kezekshilermen jumys
- Kóńil – kúı trenıńin uıymdastyrý
- Oqýshylardy túrli tústi fıgýralar boıynsha topqa bólý
Qyzyǵýshylyqty oıatý
Asosıasıa jasaý
Kókserek
↓
tiri
ıt - qus
túz tazysy
óte yzaly
doly
jyrtqysh
jasyl kóz
yzaqor
jorytýshy
qomaǵaı
kókjal
Tabıǵat – kúlli tirshilik ataýlynyń qutty mekeni, altyn uıa tal besigi. Tabıǵat – aınaladaǵy qorshaǵan orta. Tabıǵattaǵy barlyq nárseler ózine jarasymdy bolyp turady. Biz tanysqan M. Áýezovtiń shyǵarmasynda adamdar men tabıǵat baılanysy qalaı sýrettelgen? (Sabaqtyń maqsatyn oqýshylar ashady)
Búgingi sabaǵymyzda M. Áýezovtiń qasqyrdyń taǵylyq jolǵa túsýdegi jolyn shyǵarmada qalaı sheber sýrettelgenine zertteýshilik konferensıasy arqyly toqtalaıyq.
Maǵynany taný
İ top (aq tús) 1 qadam. Zertteýshiler toby
Shyǵarma boıynsha jınaǵan málimetterine súıene otyryp taldaý jasaıdy.
- Shyǵarmanyń taqyryby
- Ideıasy
- Sújeti
- Áńgimeniń kompozısıalyq qurylysyna taldaý jasaý
Oqıǵanyń bastalýy – Qaraadyr qasqyrlar mekeni. Taǵylar tirligi.
Baılanysy – Adamdar shabýyly. Bóltirikter taǵdyry. Qataldyq.
Damýy – Bóltiriktiń Kókserek atanýy. Onyń adamdardan kórgen jábiri.
Sharyqtaý shegi – Kókserek jáne Qurmash. Balanyń taza kóńili, meıirimi.
Shıelenisýi – Kókserektiń aýyldan ketýi. Uıalastarymen tez tabysýy. Taǵylardyń taǵylyq isteri.
Sheshimi – Qurmashtyń qazasy. Kókserektiń jazasyn tartýy. Áje zary dep aıtýǵa bolady.
- Qosymsha málimetter keltirý. Qurmashtyń rólindegi akter.
İİ top (qyzyl tús) 2 qadam
Jýan, jińishke suraqtar qoıý arqyly jaýap alý.
1. Aýyl tutqyny bolǵan Kókserektiń aýyl ıtterinen aıyrmashylyǵy qandaı?
2. Qasqyr týraly maqal - mátelder bilesińder me?
Adam oıǵa toımaıdy, qasqyr qoıǵa toımaıdy.
Bóri aryǵyn bildirmes...
Qasqyr da qas qylmaıdy joldasyna
Bóri balasyn asyraǵanmen ıt bolmas.
3. Aýyldan ketip, óz úıirine qosylǵannan keıin onyń adamnan qoryqpaıtyn
batyldyǵynyń sebebi nede?
4. Qasqyr arystan, jolbarys, aıý sıaqty sırkte nege oınatylmaıdy?
5. Túıeli adammen qaqtyǵysta Kókserek nege qoryqty?
6. Myna beıne neni sýretteıdi?
7. Qazaq halqy qasqyrdyń atyn tikeleı atamaı qalaı ataǵan?
8. Myna fılm qalaı atalady? Kınodaǵy qasqyrdyń aty qalaı? Ne sebepti ol adamǵa
shabýyl jasaǵan joq.
9. Qasqyrlar týraly jazylǵan taǵy qandaı shyǵarmalardy bilesińder?
İİİ top (kók tús) 3 qadam
1) Suhbat alý (sabaqqa qatysýshylardan)
«Kókserek» fılmin kórdińiz be?
«Kókserek» hıkaıasy sizge tanys pa?
Qaı jeri sizdiń esińizde qaldy?
«Kókserek» týraly sizdiń oıyńyz?
Siz úshin shyǵarmanyń aıanyshty jeri?
Qasqyrlar apanyn talqandaý siz úshin durys pa?
2) Joba plakat arqyly óz kózqarasyn bildirý.
İÚ top (jasyl) 4 qadam. Shyǵarmashylyq top.
• Sezimnen shyqqan óleńder
RAFT
5 joldy tujyrymdama
Refleksıa
Esse «Tabıǵatqa zıan keltirmeıik»
• Úıge tapsyrma
Shyǵarma «Adam - tabıǵat janashyry»
Baǵalaý
Top basshylarynyń kómegimen oqýshylardy baǵalaý
• Qorytyndy sóz
Búgin sabaqta kóp izdenýdiń nátıjesinde kóptegen málimetter ala otyryp, shyǵarmany jan - jaqty taldadyq. Sabaqty J. Balasaǵunnyń sózderimen aıaqtaǵym kelip tur.
Qansha bilseń, izden taǵy, taǵy da
Bilikti adam jeter tilek baǵyna.
Bile ber, qansha bilseń de taǵy bil,
Jetersiń maqsatyńa bile, bile!
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: «Kókserek» áńgimesin oqý jáne jazý arqyly syn turǵysynan oılap, adamdar men qasqyrlardyń is - áreketin taldaý.
Damytýshylyq: Oqýshylar óz pikirin erkin, ashyq aıtyp, ózgelerdiń pikirimen sanasa bilýge mashyqtandyrý
Tárbıelik: Áńgimedegi tabıǵat zańdylyǵyn túsine bilýge, meıirimdilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń ádisi: STO, zertteýshilik konferensıasy.
Sabaqtyń tıpi: Bekitý sabaǵy
Sabaqtyń kórnekiligi: M. Áýezovtiń portreti, Kókserektiń sýreti, «Kókserek», «Shal» fılmderinen úzindi.
Sabaqtyń barysy: Uıymdastyrý kezeńi
Oqýshylardy túgendeý
- Kezekshilermen jumys
- Kóńil – kúı trenıńin uıymdastyrý
- Oqýshylardy túrli tústi fıgýralar boıynsha topqa bólý
Qyzyǵýshylyqty oıatý
Asosıasıa jasaý
Kókserek
↓
tiri
ıt - qus
túz tazysy
óte yzaly
doly
jyrtqysh
jasyl kóz
yzaqor
jorytýshy
qomaǵaı
kókjal
Tabıǵat – kúlli tirshilik ataýlynyń qutty mekeni, altyn uıa tal besigi. Tabıǵat – aınaladaǵy qorshaǵan orta. Tabıǵattaǵy barlyq nárseler ózine jarasymdy bolyp turady. Biz tanysqan M. Áýezovtiń shyǵarmasynda adamdar men tabıǵat baılanysy qalaı sýrettelgen? (Sabaqtyń maqsatyn oqýshylar ashady)
Búgingi sabaǵymyzda M. Áýezovtiń qasqyrdyń taǵylyq jolǵa túsýdegi jolyn shyǵarmada qalaı sheber sýrettelgenine zertteýshilik konferensıasy arqyly toqtalaıyq.
Maǵynany taný
İ top (aq tús) 1 qadam. Zertteýshiler toby
Shyǵarma boıynsha jınaǵan málimetterine súıene otyryp taldaý jasaıdy.
- Shyǵarmanyń taqyryby
- Ideıasy
- Sújeti
- Áńgimeniń kompozısıalyq qurylysyna taldaý jasaý
Oqıǵanyń bastalýy – Qaraadyr qasqyrlar mekeni. Taǵylar tirligi.
Baılanysy – Adamdar shabýyly. Bóltirikter taǵdyry. Qataldyq.
Damýy – Bóltiriktiń Kókserek atanýy. Onyń adamdardan kórgen jábiri.
Sharyqtaý shegi – Kókserek jáne Qurmash. Balanyń taza kóńili, meıirimi.
Shıelenisýi – Kókserektiń aýyldan ketýi. Uıalastarymen tez tabysýy. Taǵylardyń taǵylyq isteri.
Sheshimi – Qurmashtyń qazasy. Kókserektiń jazasyn tartýy. Áje zary dep aıtýǵa bolady.
- Qosymsha málimetter keltirý. Qurmashtyń rólindegi akter.
İİ top (qyzyl tús) 2 qadam
Jýan, jińishke suraqtar qoıý arqyly jaýap alý.
1. Aýyl tutqyny bolǵan Kókserektiń aýyl ıtterinen aıyrmashylyǵy qandaı?
2. Qasqyr týraly maqal - mátelder bilesińder me?
Adam oıǵa toımaıdy, qasqyr qoıǵa toımaıdy.
Bóri aryǵyn bildirmes...
Qasqyr da qas qylmaıdy joldasyna
Bóri balasyn asyraǵanmen ıt bolmas.
3. Aýyldan ketip, óz úıirine qosylǵannan keıin onyń adamnan qoryqpaıtyn
batyldyǵynyń sebebi nede?
4. Qasqyr arystan, jolbarys, aıý sıaqty sırkte nege oınatylmaıdy?
5. Túıeli adammen qaqtyǵysta Kókserek nege qoryqty?
6. Myna beıne neni sýretteıdi?
7. Qazaq halqy qasqyrdyń atyn tikeleı atamaı qalaı ataǵan?
8. Myna fılm qalaı atalady? Kınodaǵy qasqyrdyń aty qalaı? Ne sebepti ol adamǵa
shabýyl jasaǵan joq.
9. Qasqyrlar týraly jazylǵan taǵy qandaı shyǵarmalardy bilesińder?
İİİ top (kók tús) 3 qadam
1) Suhbat alý (sabaqqa qatysýshylardan)
«Kókserek» fılmin kórdińiz be?
«Kókserek» hıkaıasy sizge tanys pa?
Qaı jeri sizdiń esińizde qaldy?
«Kókserek» týraly sizdiń oıyńyz?
Siz úshin shyǵarmanyń aıanyshty jeri?
Qasqyrlar apanyn talqandaý siz úshin durys pa?
2) Joba plakat arqyly óz kózqarasyn bildirý.
İÚ top (jasyl) 4 qadam. Shyǵarmashylyq top.
• Sezimnen shyqqan óleńder
RAFT
5 joldy tujyrymdama
Refleksıa
Esse «Tabıǵatqa zıan keltirmeıik»
• Úıge tapsyrma
Shyǵarma «Adam - tabıǵat janashyry»
Baǵalaý
Top basshylarynyń kómegimen oqýshylardy baǵalaý
• Qorytyndy sóz
Búgin sabaqta kóp izdenýdiń nátıjesinde kóptegen málimetter ala otyryp, shyǵarmany jan - jaqty taldadyq. Sabaqty J. Balasaǵunnyń sózderimen aıaqtaǵym kelip tur.
Qansha bilseń, izden taǵy, taǵy da
Bilikti adam jeter tilek baǵyna.
Bile ber, qansha bilseń de taǵy bil,
Jetersiń maqsatyńa bile, bile!
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.