InfoHub Logo

Naýryzym memlekettik tabıǵı qoryǵy Qazaqstannyń erteden kele jatqan qoryqtarynyń biri, ol 1931 jyly uıymdastyrylǵan. Qazirgi kezdegi alańy 1914, 0 myń gektardy quraıdy. Ákimshilik jaǵynan Qoryq Qostanaı oblysynyń Naýryzym men Áýlıekól aýdandarynda ornalasqan.
2002 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti Naýryzym qoryǵyn «Soltústik Qazaqstannyń dalasy men ózenderi» nomınasıa quramynda Búkilálemdik mádenı jáne tabıǵı murasy IýNESKO Tizimine usyndy.
Qazirgi kezde Naýryzym qoryǵynyń ústińgi qabaty jasy jáne quramy ártúrli geologıalyq shógindiler jabylǵan, sodan joǵarǵy ártúrli janýarlar álemi, ala - qula, topyraq ósý jabylǵysy qalyptasady.
Qoryq aýmaǵy úsh telimnen turady – Naýyrzym, Tirsek jáne Sypsyn, olar tolyq ekologıalyq baǵyttaryn óńirdiń ekojúıesin usynady. Qoryq florasy 687 joǵarǵy ósimdikter túrinen turady. Bul dala jeri úshin ortashadan 3 ese kóp.
Torǵaı ortalyǵynyń jyrasynda tóbe bolyp úıilgen qum alqabynda qordyń eń úlken orman alqaby Naýyrzym bor 16 myń gektar alqapta ornalasqan. Bordyń sıretilgen saıabaq qaraǵaılary, tolyp jatqan qoqystar azaıtylyp, qaıyn jáne kókterek aǵashtarymen dala telimderimen aýmastyrylady.
Kóktem kelgen mezgilde dala kók kilemge aınalady. Orman shabyndyǵynda ashyq - sary tús adonıster, al saz telimderinde ıilip turǵan qyzǵaldaqtar jáne eki tústi qyzǵaldaqtar kóktep shyǵady. Mamyr aıynyń basynda ádemi Shrenk qyzǵaldaǵy shyǵady, oıpań jerlerde názik - qyzǵylt túspen dala badamgúl butaqtary ashylady, spera, ırıs jáne basqa da gúlder gúldene bastaıdy.
Qordyń aýmaǵynda 342 omyrtqaly janýarlar túri belgilengen: 44 ańdar túri, 282 qustardyń túri, reptılıa men amfıbıanyń 3 túrinen jáne 10 balyq túrleri. Naýryzym borynda tıinder, tyshqandar, qoıandar: orman aqqoıandary jáne dala or qoıandary bar. Bul jerlerde kádimgi iri kirpiksheshen jáne kishkentaı, qulaqty dala kirpiksheshenderi júredi.
Negizgi faýnany sútqorekti kemirgishter: sur tyshqandar, tyshqandar, alamandar (kádimgi, eversman, jońǵar), sarshunaqtar (úlken, kishi, sary) jáne dala sýyrlary quraıdy.
Kóp omyrtqaly jyrtqysh ańdar: aqqalaq, aqkis, dala kúzeni, borsyq, qarsaq, túlki, qasqar.
Eń iri sútqorektilerdiń túrleri: bulan, elik, qaban, 1990 - jyldyń basyna deıingi jazda bóken, kıik tabyndary jaıylyp júrgen.
Faýnada 155 uıa salýshy qus túrleri bar, Qazaqstannyń qoryqtaryndaǵy eń kóbi, Marqakólden basqalary. 127 túrleri ushatyn, kezbe nemese qystaýshy qustar bolyp tabylady.
Sırek kezdesetin qustardyń 40 túri usynylǵan: 35 Qazaqstannyń Qyzyl kitabyna kirgizilgen, 17 – Halyqaralyq (MSOP).
Naýryzymnyń bir aımaǵynda ǵana búrkittiń 4 túri uıa salady: búrkit, qaraqus, sýbúrkit jáne dala búrkiti. Qaraqustardyń uıa salý toptasýy 40, sýbúrkitteri 18 - 20, balobandar 16 - 20, búrkitter 3 - 4 jupqa sheıin jetedi.
Faýna sý - batpaqty jerdiń qustarynyń 110 túrinen turady. Qorda 300 - den 22 myń gektarǵa deıin jetetin 12 iri ózender bar.
Kóbinen ishinde birde - bir – ol Naýryzym qoryǵy, onda únemi zertteýler júrgizilip otyrady. Kóp jyldar boıy MMÝ stýdentteri men ǵalymdary úshin qyr bazasy bolady, munda ornıtologıa jáne ekologıa salasynda klasıkalyq jumystar oryndaldy.