- 05 naý. 2024 00:46
- 298
Qarluq qaǵanaty
Orta ǵasyrlardaǵy Qazaqstan tarıhy (7 synyp)
Maqsaty:
Bilimdilik: Qarluq qaǵanaty tarıhymen tanystyrý, qaǵanat halqynyń sharýashylyǵy jáne mádenıetin túsindirý, berilgen bilimdi júıeleý.
Damytýshylyq: Túıindi oı aıta bilýge, ózindik pikir qalyptastyrýǵa jeteleý, shyǵarmashylyq izdenisin arttyrý. Tarıhı derekter boıynsha tujyrym jasaı bilý daǵdysyna úıretý.
Tárbıelik: Oqýshylardy adamgershilikke, meıirimdilikke baýlý.
Eńbeksúıgishtikke, erlik pen eldikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: jańa sabaqty meńgertý
Sabaqtyń ádisi: MOT ádisteri, STO ádisteri
Kórnekiligi: Orta ǵasyrlardaǵy Qazaqstan kartasy, ınteraktıvti taqta,
taqyrypqa saı sýretter
Pánaralyq baılanys: geografıa, ádebıet, tehnologıa, beıneleý
Barysy:
İ. Uıymdastyrý.
İİ. Úı tapsyrmasy boıynsha jumys. (Bilim bırjasy)
1. Qaǵanat halqynyń quramyna qandaı taıpalar endi?
2.“Kúltegin” jazýynda túrgeshter týraly ne deıdi?
3. Qaǵanat qalaı quryldy?
4. Qaǵanattyń qurylymy
5. Sulý qaǵan (715 - 738) bılik etken kezeń týraly baıanda
6. Atlah shaıqasy týraly ne bilesiń?
7. Qaǵanattyń halqy sharýashylyqtyń qandaı túrlerimen aınalysty?
8. Qaǵanattyń halqy sharýashylyqtyń qandaı túrlerimen aınalysty?
9. Túrgeshterdiń aqsha shyǵarýy týraly aıtyp ber
10. Erte orta ǵasyrlardaǵy Qazaqstan jerindegi memleketter
İİİ. Jańa sabaq.
Jospary:
1. Qarluq qaǵanatynyń quramy, ornalasqan jerleri.
2. Qaǵanattyń saıası jaǵdaıy.
3. Sharýashylyǵy.
4. Mádenıeti.
Alǵashqy derek İİ ǵasyrda grek ǵalymy Ptolomeıdiń “Geografıa” eńbeginde: “Qarluqtar Altaıdy mekendeýshi halyq”
Alǵashqy derek İİ ǵasyrda grek ǵalymy Ptolomeıdiń “Geografıa” eńbeginde: “Qarluqtar Altaıdy mekendeýshi halyq”
Qytaı deregi
Bulaq rýy Altaı taýynyń baýraıyn mekendegen.
“Tanshý” áýlettik hronıkasy.
Túrik tildes taıpalardyń biri; bulaq, jikil, tashlyq
Arab - parsy deregi
Qarluq - ejelgi túrikter
Ál - Marvazı arab tarıhshysy
Qarluq quramynda 9 taıpa engen: Úsh jikil, úsh beskil, bulaq, kókerkin, týhsı.
Lazana, farakıa rýlary
Sharýashylyǵy:
• Jartylaı kóshpeli, jartylaı otyryqshy mal sharýashylyǵy
• Otyryqshy egin sharýashylyǵy
İÚ. Bekitý. “Baǵdarsham” oıyny
Toptastyrý testi
1. Qarluq Altaıdy mekendegen halyq.
2. Qarluq quramyna toǵyz taıpa engen.
3. Qarluq – ejelgi Túrikter
4. Bulaq rýy Altaıdy mekendegen
1. Arab - parsy deregi
2. Qytaı deregi.
3. Ál - Marvazı - arab tarıhshysy
4. Ptolomeı - “Geografıa” enbegi
Tarıhı synaq hat
Qaǵanattyń ortalyǵy... qalasy boldy. Qarluqtar elinde... qala men qonys bar. Qarluqtarda atalar zıratynyń basyna... tastan jasalǵan... músinder qoıý keń taralǵan. Qashqardyń túrik bıleýshileri... jyly... qalasyn basyp alyp, Qarluq qaǵanatyn talqandady
Venn dıagramsy
Ú. Qorytyndylaý.
Úİ. Baǵalaý.
Úİİ. Úıge: 25. Oıtolǵanys. “Meniń Qarluq qaǵanatyna barǵanda kórgenderim...” esse jazý
Maqsaty:
Bilimdilik: Qarluq qaǵanaty tarıhymen tanystyrý, qaǵanat halqynyń sharýashylyǵy jáne mádenıetin túsindirý, berilgen bilimdi júıeleý.
Damytýshylyq: Túıindi oı aıta bilýge, ózindik pikir qalyptastyrýǵa jeteleý, shyǵarmashylyq izdenisin arttyrý. Tarıhı derekter boıynsha tujyrym jasaı bilý daǵdysyna úıretý.
Tárbıelik: Oqýshylardy adamgershilikke, meıirimdilikke baýlý.
Eńbeksúıgishtikke, erlik pen eldikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: jańa sabaqty meńgertý
Sabaqtyń ádisi: MOT ádisteri, STO ádisteri
Kórnekiligi: Orta ǵasyrlardaǵy Qazaqstan kartasy, ınteraktıvti taqta,
taqyrypqa saı sýretter
Pánaralyq baılanys: geografıa, ádebıet, tehnologıa, beıneleý
Barysy:
İ. Uıymdastyrý.
İİ. Úı tapsyrmasy boıynsha jumys. (Bilim bırjasy)
1. Qaǵanat halqynyń quramyna qandaı taıpalar endi?
2.“Kúltegin” jazýynda túrgeshter týraly ne deıdi?
3. Qaǵanat qalaı quryldy?
4. Qaǵanattyń qurylymy
5. Sulý qaǵan (715 - 738) bılik etken kezeń týraly baıanda
6. Atlah shaıqasy týraly ne bilesiń?
7. Qaǵanattyń halqy sharýashylyqtyń qandaı túrlerimen aınalysty?
8. Qaǵanattyń halqy sharýashylyqtyń qandaı túrlerimen aınalysty?
9. Túrgeshterdiń aqsha shyǵarýy týraly aıtyp ber
10. Erte orta ǵasyrlardaǵy Qazaqstan jerindegi memleketter
İİİ. Jańa sabaq.
Jospary:
1. Qarluq qaǵanatynyń quramy, ornalasqan jerleri.
2. Qaǵanattyń saıası jaǵdaıy.
3. Sharýashylyǵy.
4. Mádenıeti.
Alǵashqy derek İİ ǵasyrda grek ǵalymy Ptolomeıdiń “Geografıa” eńbeginde: “Qarluqtar Altaıdy mekendeýshi halyq”
Alǵashqy derek İİ ǵasyrda grek ǵalymy Ptolomeıdiń “Geografıa” eńbeginde: “Qarluqtar Altaıdy mekendeýshi halyq”
Qytaı deregi
Bulaq rýy Altaı taýynyń baýraıyn mekendegen.
“Tanshý” áýlettik hronıkasy.
Túrik tildes taıpalardyń biri; bulaq, jikil, tashlyq
Arab - parsy deregi
Qarluq - ejelgi túrikter
Ál - Marvazı arab tarıhshysy
Qarluq quramynda 9 taıpa engen: Úsh jikil, úsh beskil, bulaq, kókerkin, týhsı.
Lazana, farakıa rýlary
Sharýashylyǵy:
• Jartylaı kóshpeli, jartylaı otyryqshy mal sharýashylyǵy
• Otyryqshy egin sharýashylyǵy
İÚ. Bekitý. “Baǵdarsham” oıyny
Toptastyrý testi
1. Qarluq Altaıdy mekendegen halyq.
2. Qarluq quramyna toǵyz taıpa engen.
3. Qarluq – ejelgi Túrikter
4. Bulaq rýy Altaıdy mekendegen
1. Arab - parsy deregi
2. Qytaı deregi.
3. Ál - Marvazı - arab tarıhshysy
4. Ptolomeı - “Geografıa” enbegi
Tarıhı synaq hat
Qaǵanattyń ortalyǵy... qalasy boldy. Qarluqtar elinde... qala men qonys bar. Qarluqtarda atalar zıratynyń basyna... tastan jasalǵan... músinder qoıý keń taralǵan. Qashqardyń túrik bıleýshileri... jyly... qalasyn basyp alyp, Qarluq qaǵanatyn talqandady
Venn dıagramsy
Ú. Qorytyndylaý.
Úİ. Baǵalaý.
Úİİ. Úıge: 25. Oıtolǵanys. “Meniń Qarluq qaǵanatyna barǵanda kórgenderim...” esse jazý
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.