InfoHub Logo

Kompleks júıesinde «Ana tili», «Jaratylys», «Jaǵyrapıa», «Esep» degen bólek pánder bolmaıdy, bári qosylyp, úndesip, jymdasyp, belgili taqyrypta o jaq, bý jaǵynan túsindirýge kómekshi boldy dedi. Sonyń bárin kún saıyn, saǵat saıyn aralastyrý kerek pe? Joq, bir taqyrypty ótkende salalardan aralastyrsa bolmaı ma?

Alǵashqy kezde, oqýshylar komplekske jete túsine almaı, kún saıyn, saǵat saıyn, kishkene bolsa da, túıdektep aralastyryp oqytam dep azaptanǵan. Ol durys emes. Kompleks bir saǵattyń ishinde túrli pánderdi túıdektep, oqytýdy tilemeıdi, tek taqyryp ár jaǵynan qaralyp, tolyq zerttelip, jumystalsa bolǵany, jattyǵý jumystaryna (oqýǵa, jazýǵa, esep shyǵarýǵa) óte-móte balalardyń oqýǵa, jazýǵa, esepke shorqaqtyǵy kórinse sony qylý kerek. Komplekspen oqytqannyń jóni osy eken dep áńgimeden áńgime týǵyzýǵa salyp, ýaqytty bos ótkizý jaramaıdy. Ol onymen, al komplekste úıretýge ońaı kónetin de, kónbeıtin de nárseler bar. Til sabaǵy, jaratylystan, jaǵyrapıadan, fızıkadan kiretin maǵlumattar úılestirýge ońaı kónedi. Esep, sýret, án-kúı, oıyn, dene tárbıesi sıaqty úılestirýge kóne bermeıdi, reti kelmeıdi, materıal tabylmaıdy. Onda ne isteý kerek? Jóni joq nárseni alystan soǵyp, buraqtatyp keltirem dep áýrelenbeý kerek. Ásirese, án-kúıdi, oıyndy, dene tárbıesin, sýrettiń komplekske keletin de, kelmeıtin de jeri bar. Bul aıtylǵandar kúnde bolyp otyrmaıdy, sırek keledi. Jıi keletin sabaq esep. Esepti qalaı úılestirý kerek? Sony sóz etip kóreıik:

Azdan kópke, ońaıdan qıynǵa, jaqynnan alysqa qaraı jyljyp oqytý zańy ár pánge qoldanylady. Eseptin de sondaı joly bar. Áýeli onyń ishindegi sandardyń qosýy, sodan keıin alýy, sodan soń kóbeıtýi, artynan bólýi úıretiledi. Sonan soń baryp, 20-nyn, 30-dyń... ishindegi sandarǵa osyny isteıdi. Qosyndynyń da qosýy bar: áýeli (1 + 1, 2+1, 3+1...) bir-birden, onysyn (1+2, 2+2, 4+2...) eki-ekiden, sonan keıin (1+3, 2+4, 3+3, 4+3...) úsh-úshten, tórt-tórtten, bes-besten qosyp, onǵa jetkizý kerek. Salǵannan 4 pen besti qostyrý zańǵa, ádiske, júıege kelmeıdi, árbir amal osylaı úıretilý kerek. Esep kitaptaryndaǵy sandar, máseleler osy jolmen tizilgen. Komplekspen oqytqanda da ári eseptin osy óz júıesin qoldaný kerek. Ári tóńirektegi nárselerdi (taqyrypty) jaqsy túsinýge (ólshep, sanap, salystyrý arqyly), esep kómekshi bolý kerek. Kúndegi taqyrypshalarǵa úılestirem dep, muǵalim esepti, máseleni óz oıynan shyǵaratyn bolsa, osy aıtylǵan eki shartqa týra keltire alar ma? Keltire almaıdy. Qıyn. Taqyrypshaǵa úılestirse, eseptin óz júıesinen shyǵyp ketip, balalarǵa buryn ushyramaǵan sandardy berip qalýǵa, eseptiń óz júıesimen oqytýǵa, taqyrypshasy kónbeýge múmkin.

Onyń ústine kúndik taqyrypshalardyń bárinen birdeı esep máselesin týǵyza berýge bolmaıdy. Mysaly: kúndik taqyrypsha «Kirden saqtaný» (1 jyldyq, 3-taqyryby) eken. Kirdiń neden bolatynyn, zıanyn, tazartý sharalaryn sóz qylýy eken. Kirden qandaı esep týǵyzýǵa bolady. Kirdiń qalyńdyǵyn esepteı me? Búrgesin sanaı ma? Kóılek-kónshegin neshe kúnde aýystyryp kıýdi mólsherleı me? Eseptegen kúnde odan ne mán shyǵady? Túk shyqpaıdy. Osyndaı kezeńder kóp ushyraıdy.

Jeke eseptin máselesin oılap, sıfrlaryn júıemen kelgendeı qyn shyǵarýǵa muǵalimderdiń shamasy kelmeıdi. Esep kitabyn áýelde esepke jetik (matematık) adam shyǵarady. Muǵalim bitken matematık emes: kitap shyǵara almaıdy, bir máseleniń sóılemderin, sózin, sıfrlaryn minsiz qyp úılestirip tabýǵa, jazýǵa qansha ýaqyt kerek. Máselede eshbir artyq, túsiniksiz sóz, oǵash sıfr, qolaısyz amal bolmaý kerek. Ol kim kóringenniń qolynan kele bermeıdi.

Taǵy bir taqyrybymyzdy aıtaıyq. Esegi, másele degenimiz – jumbaq qoı. Jumbaq sheshkende, bala kóbinese sózin, mańyzyn emes, sheshýin oılaıdy. Máseleni sheshkende de balalar birden onyń sózin, mánisin kerek qylmaı, qaı sıfrmen qaı sıfrdy qosyp-kóbeıtý, alý jaǵyn oılap, sanaýǵa, esepteýge áýligip ketedi, bar yntasy qaıtse «shyǵarýda» bolady. Shyǵarǵan kezde bolmasa máseleniń sózi, mánisi balanyn esinde kógi qalmaıdy, óıtkeni sannyń, eseptiń oıy degen óz aldyna bir oı ǵoı. Olaı bolsa, esepti komplekske úılestirem dep áýligýden máz mán shyqpaıdy-aý dep, oılaımyz.

Biraq taqyrypqa esepti úılestirý kerek bolatyn kezeńder de bar. Birdeńeniń uzyndyǵyn, kóldeneńin, kólemin, aýmaǵyn salmaǵyn, jan-janýardyń, astyqtyń ósimin, maldyń, adamnyń azyǵyn, eńbekshiniń tabysyn, jabaıy aspap pen tetikti (mashıne) aspap jumysynyń ónimin, aýrýdyń, saýatsyzdyq sanyn esepteıtin, shamalaıtyn, salystyratyn kezeńder kelip qalady. Ondaı rette esepti kompleksten bir jola shyǵaryn tastaýǵa taǵy bolmaıdy.

Óz janynan másele oılap shyǵarýǵa muǵalimniń shamasy kelmeıtin bolsa, esep kitabynan qaryzdanyp paıdalaný kerek. Qalaı ǵyp, sıfrlary esep kitabyndaǵy balalardyń kelgen jerinen alynyp, sózi taqyrypshaǵa úılestirilip alyný kerek. Esen kitabyndaǵy máseleniń taqyrypshaǵa sózi úılesip, sıfrlary kelmeıtin bolsa, sózin alyp, sıfrlaryn ózgertý kerek. Qalaıda ári esep oqytý ádisine, ári taqyrypshaǵa týra ketý jaǵy eskerilgen jón. Esep oqytýdyń ádisin sóz qylyp bul jerde maqsatymyzda joq. Áıtse de bir basyp ótetin nárse: bir muǵalim klasty oqytqanda, bos qalǵan klasqa kóbinese másele berip qoıady: balalar máseleni jazyp esepteıdi. Bul ádet teginde durys emes. Esep úırený me úshin kerek? Adamnyń tirshiliginde kúndegi kerek-jaraǵyn tez esepteı bilýge kerek qoı. Birdeńesin esepteı qoıýǵa, kisiniń qaǵaz-qaryndashy únemi daıyn tura bermeıdi. Qashanǵy shuqylap otyrady. Olaı bolsa mektep balany aýyz esepke jetildirý kerek eken. Jazýǵa súıene berý jaramaıdy eken, muǵalim kóbinese aýyzsha esepterge, tek qorytyndysyn ǵana jazdyrýǵa tyrysý kerek. Shyǵarýy ońaı máseleni solaı qylý kerek (júre-júre qıynǵa da sońy ister) – qazaq tilindegi esep kitaptardy komplekske qoldanýǵa qolaısyz keler. Úıtkeni olar komplekske arnalyp jazylǵan emes. Teginde oqý kitaptary keńsede otyryp odan-budan qurastyrylyp oıdan shyǵarylyp, dolbarmen jazý kerek emes, mektepterdiń programmasyna janastyrylyp, sondaǵy oqytý tásilderine súıenip jazylý kerek. Bulaı bolmaǵandyqtan kitaptardyń kóbi mektepterde qoldanýǵa – qaramsyz bop qalady. Kitap jazýshylar aýyldaǵy muǵalimder arasynan shyqpaı, nemese kitap jazam degen kisi. sol bastaýysh mektepte bala oqytyp kórmeı turyp, mektepterdiń múddesine, maqsatyna tap ete túskendeı kitap shyǵý qıyn.

---