- 05 naý. 2024 04:07
- 332
Kóńildi kókónister
Kóńildi kókónister
Júrgizýshi: Armysyzdar aǵaıyn!
Sálemetsizder me, qadirli qonaqtar! Búgingi berekeli de yrysty altyn kúz qurmetine arnalǵan merekemizdi bastaımyz.
Ortaǵa jemis, kókónis bolyp kıingen balalar kelip bı bıleıdi.
Bı: «Kóńildi kókónister»
Án: «Árqashan kún sónbesin»
Júrgizýshi: Kúzde ózderi pisetin, tamaqqa kep túsetin
Maqtanbaqshy sizderge, kókónister san túrli!
(Ortaǵa «kókónister» shyǵyp, ózderi týraly taqpaqtar oqıdy).
Qaraqat (Kókónister)
Kókónister bári de
Densaýlyqqa paıdaly.
Muny jatqa bilińder,
Olardy jaqsy kórińder.
Erkenur(Pıaz)
Asqanadan shyqpaımyn,
Atym – pıaz, buqpaımyn.
Kózden jasty shyǵaram,
Tumaýdan biraq saqtaımyn!
Renat (Qyzanaq)
Tal shybyǵym buralyp,
Baqshalarda qyzaryp.
Turǵan ol men - qyzanaq,
Kúnge qarap uıalyp!
Kartop (Aıbek)
Kartop - bizdiń atymyz,
Jer astynda jatyrmyz.
Bir tamyrdan taraǵan,
Aǵaıynbyz bárimiz!
Murager (Sábiz)
Ósiretin boıyńdy,
Damytatyn oıyńdy.
Qoıanǵa da azyqpyz,
Sábizdermiz jazyqsyz!
Erbaqyt (Qarbyz)
Domalanǵan ala bas,
Dámdi shyryn, daıar as.
Aıdos (Qıar)
Dámim tildi úıirgen
Men tuzdalǵan kúıimde.
Jańa pisken kezimde
Jeıdi bári súısine.
Syrym (Qyzylsha)
Kók maısaly kórikti,
Alqaptaǵy kóp egin.
Bul kúnderi kıipti,
Sary jibek kóılegin.
Ernaz (Oramjapyraq)
Maqtanǵannan ne paıda,
Mensiz dámdi shı qaıda?
Meni qossa samsaǵa,
Bári jeıdi tamsana.
Án Jańbyr
Júrgizýshi:
Jumbaq:
Aǵaıyndy bári
Shyqsa – jasyl,
Tússe sary.
Bul ne? (japyraq)
Jıyp - terip bolatyn,
Qambaǵa astyq tolatyn.
Qyzyl qyrman oınaıtyn,
Qaı mezgil dep oılaısyń? (kúz)
Boıyn jerge jasyrǵan,
Burymy bar jasyldan. (sábiz)
Qalyń kıimdi unatady,
Sheshindirseń jylatady. (pıaz)
Bul ne degen kóp kıim,
Jetpis qabat kóp kıim.
Jańbyr odan ótpeıdi.
Qabat - qabat tony bar,
Túımeleýge jetpeıdi. (oramjapyraq)
Túbi tolǵan qumalaq. (kartop)
Syrty tátti,
İshi tátti,
Ortasy súıek qatty. (órik)
Kókpeńbek edi kóktemde,
Qyzardy kúz jetkende. (alma)
Al, endeshe, balalar, beker qarap turmańdar.
Damytýshylyq oıyny: «Kókónister men jemister»
Sharty: Jemister men kókónisterdi eki sebetke bólip salý.
Eldanat(Jemister) Men jemispin, jemispin
Tańdaı tatar bal dámim.
Myna tátti bal dámdi
Dastarqanyńa arnadym
Júzim: (Aıarý)
Men júzimmin, júzimmin
Monshaq bolyp tizildim
Órik: (Qydyráli)
Men órikpin, órikpin
Tabıǵatqa kórikpin
Alma: (Ramazan)
Men almamyn, almamyn
Tańdaıda qalar bar dámim
Shabdaly (Mádına)
Pisetin kezde dál kúzde,
Mezgilsiz ony sen úzbe.
Aýzyńnan ketpes bal dámi,
Onyń aty shabdaly.
Kóńildi kókónister júkteý
Júrgizýshi: Armysyzdar aǵaıyn!
Sálemetsizder me, qadirli qonaqtar! Búgingi berekeli de yrysty altyn kúz qurmetine arnalǵan merekemizdi bastaımyz.
Ortaǵa jemis, kókónis bolyp kıingen balalar kelip bı bıleıdi.
Bı: «Kóńildi kókónister»
Án: «Árqashan kún sónbesin»
Júrgizýshi: Kúzde ózderi pisetin, tamaqqa kep túsetin
Maqtanbaqshy sizderge, kókónister san túrli!
(Ortaǵa «kókónister» shyǵyp, ózderi týraly taqpaqtar oqıdy).
Qaraqat (Kókónister)
Kókónister bári de
Densaýlyqqa paıdaly.
Muny jatqa bilińder,
Olardy jaqsy kórińder.
Erkenur(Pıaz)
Asqanadan shyqpaımyn,
Atym – pıaz, buqpaımyn.
Kózden jasty shyǵaram,
Tumaýdan biraq saqtaımyn!
Renat (Qyzanaq)
Tal shybyǵym buralyp,
Baqshalarda qyzaryp.
Turǵan ol men - qyzanaq,
Kúnge qarap uıalyp!
Kartop (Aıbek)
Kartop - bizdiń atymyz,
Jer astynda jatyrmyz.
Bir tamyrdan taraǵan,
Aǵaıynbyz bárimiz!
Murager (Sábiz)
Ósiretin boıyńdy,
Damytatyn oıyńdy.
Qoıanǵa da azyqpyz,
Sábizdermiz jazyqsyz!
Erbaqyt (Qarbyz)
Domalanǵan ala bas,
Dámdi shyryn, daıar as.
Aıdos (Qıar)
Dámim tildi úıirgen
Men tuzdalǵan kúıimde.
Jańa pisken kezimde
Jeıdi bári súısine.
Syrym (Qyzylsha)
Kók maısaly kórikti,
Alqaptaǵy kóp egin.
Bul kúnderi kıipti,
Sary jibek kóılegin.
Ernaz (Oramjapyraq)
Maqtanǵannan ne paıda,
Mensiz dámdi shı qaıda?
Meni qossa samsaǵa,
Bári jeıdi tamsana.
Án Jańbyr
Júrgizýshi:
Jumbaq:
Aǵaıyndy bári
Shyqsa – jasyl,
Tússe sary.
Bul ne? (japyraq)
Jıyp - terip bolatyn,
Qambaǵa astyq tolatyn.
Qyzyl qyrman oınaıtyn,
Qaı mezgil dep oılaısyń? (kúz)
Boıyn jerge jasyrǵan,
Burymy bar jasyldan. (sábiz)
Qalyń kıimdi unatady,
Sheshindirseń jylatady. (pıaz)
Bul ne degen kóp kıim,
Jetpis qabat kóp kıim.
Jańbyr odan ótpeıdi.
Qabat - qabat tony bar,
Túımeleýge jetpeıdi. (oramjapyraq)
Túbi tolǵan qumalaq. (kartop)
Syrty tátti,
İshi tátti,
Ortasy súıek qatty. (órik)
Kókpeńbek edi kóktemde,
Qyzardy kúz jetkende. (alma)
Al, endeshe, balalar, beker qarap turmańdar.
Damytýshylyq oıyny: «Kókónister men jemister»
Sharty: Jemister men kókónisterdi eki sebetke bólip salý.
Eldanat(Jemister) Men jemispin, jemispin
Tańdaı tatar bal dámim.
Myna tátti bal dámdi
Dastarqanyńa arnadym
Júzim: (Aıarý)
Men júzimmin, júzimmin
Monshaq bolyp tizildim
Órik: (Qydyráli)
Men órikpin, órikpin
Tabıǵatqa kórikpin
Alma: (Ramazan)
Men almamyn, almamyn
Tańdaıda qalar bar dámim
Shabdaly (Mádına)
Pisetin kezde dál kúzde,
Mezgilsiz ony sen úzbe.
Aýzyńnan ketpes bal dámi,
Onyń aty shabdaly.
Kóńildi kókónister júkteý