InfoHub Logo

Qazaq ádebıeti 5 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Adamgershilik – asyl qasıet.
Ahmet Baıtursynuly «Eginniń bastary» mysaly
Osy sabaq arqyly júzege asatyn oqý maqsattary
Ádebı shyǵarmanyń janryna qaraı fabýlasy men sújettik damýyn sıpattaý (5 T/J1)
Sabaq maqsattary
Barlyq oqýshylar oryndaı alady: óleńdi oqıdy, mazmunyn túsinedi.
Oqýshylardyń kópshiligi oryndaı alady: óleńdi kompozısıalyq qurylysyna taldaı alady. Óleń men mysaldy salystyryp, ózindik erekshelikterin sıpattaı alady.
Keıbir oqýshylar oryndaı alady: negizgi ıdeıasyn anyqtap, jospar qura alady. Mysal óleńniń erekshelikterin eskere otyryp áserli jaza alady.
Tildik maqsat Oqýshylar oryndaı alady: mysaldyń óleń túrinde kelgen sújetti, shaǵyn kólemdi kórkem shyǵarma ekendigin biledi. Mysaldyń taqyryby men ıdeıasyn anyqtaıdy. Qarapaıym suraqtar qurastyrady.

Pánge qatysty sózdik qor men termınder: Pisim - eginniń tolyq pisken kezi.
Taǵzym - izet, qurmet, qoshemet.
Qoja - bir nárseniń ıesi.
Kekireıý - bálsiný, kesapattaný, shalqaıý, tákapparlaný.
Qalyp - adamnyń qal - jaıy, kúıi, túri.

Dıalog qurýǵa/ shyǵarma jazýǵa arnalǵan paıdaly tirkester: eginshi, bıdaı, dánge tolý, tómen salyp, kókke qarap, kózi tústi, tákapparlyq, kekireıip, ıilý, qalpy.
Talqylaýǵa arnalǵan suraqtar:
A. Baıtursynuly kimderdiń shyǵarmalaryn aýdardy?
- Áke men bala qaıda bardy?
- Jalǵyz Bıdaı ózin qalaı ustady?
- Mysaldan qandaı oıdy ańǵardyń?
- Mysal óleńdi basqasha qalaı ataýǵa bolady?
- Ómirmen qalaı baılanystyrýǵa bolady?

Ne sebepti …. dep oılaısyz?
Adam boıynda jaqsy qasıetter bolý kerek.
Ishara: o, bas ızeý, keremet, qolpashtaý, t. b.
Aldyńǵy oqý: A. Baıtursynuly «Adamdyq dıqanshysy» óleńi.

Basy
Oı qozǵaý 3 mınýt
Shıratý jattyǵýy: «Artyǵyn alyp tasta»oqýshylarǵa sózder nemese sýretter jınaǵyn(sabaq taqyrybymen baılanysty) kórsetemin. Olar qaı sóz nemese sýret qalǵandaryna qatysty emes ekenin anyqtaý kerek.
- bul kimniń shyǵarmasy dep oılaısyńdar?
- A. Baıtursynuly kim?
- qandaı shyǵarmalaryn bilesińder?
- Mysal degenimiz ne qalaı túsinesińder?
Túsinik berip ketý.
Synypty topqa bólý. «Pazl jınaý» ádisi arqyly

Ortasy
1 - jattyǵý. Óleńdi tyńdaý.
«Eginniń bastary» mysaly.
Bir adam jas balasyn janyna aldy,
Ekeýi saıran etip ketip qaldy.
Qydyryp árli - berli júrdi daǵy,
Eginshi egin ekken jerge bardy.
Aralap ár egindi qarap júrdi,
Kez edi pisip bolǵan egin túrli.
Bastaryn dánge tolǵan tómen salyp,
Bıdaılar beıne taǵzym etip turdy.
Jalǵyz - aq bir bıdaı tur kókke qarap,
Beıne bir jalǵyz ózin kópke balap.
Balanyń sol bıdaıǵa kózi túsip,
Bilmekke ketti kóńil jónin surap:
«Qubylyp bıdaılar tur basyn salyp,
Jibergen myrza Qudaı nurǵa qanyp.
«Áı, áke, munyń mánin túsindirshi,
Bir iske turmyn ózim qaıran qalyp.
Bul Bıdaı kóterip tur basyn kókke,
Qaraıdy shekireıip ózi kópke.
Ózine ózgelerdi teńgermeıtin,
Sonshama bul bıdaıdyń dáni kóp pe?»
«Aıtaıyn munyń mánin, balam, saǵan,
Shyraǵym, túrin kórip tańdanba oǵan.
Ózgesi tómen qarap búgilgende,
Oılama kem eken dep bári sonan».
Jáne de ákesi aıtty balasyna:
«Suqtanba qur soraıǵan qarasyna.
Qudaıym ózgesine dán bergende,
Bul bıdaı dánsiz qapty arasynda.
Bıdaılar basy tolyq ıilip tur,
Dán bergen qojasyna syıynyp tur.
Basynda bul bıdaıdyń dáni bolmaı,
Kekireıip, kókke qarap, búlinip tur.
«Elde kóp bul bıdaıdaı adam, - deıdi,
Tákappar, ony halyq, jaman, - deıdi.
- Qalpy emes tákapparlyq danyshpannyń,
Tutynba bul minezdi, balam», - deıdi.

Mektep: Sholaqasha orta mektebi
Muǵalimniń aty - jóni: Hamzına L. T.
Adamgershilik – asyl qasıet. Ahmet Baıtursynuly «Eginniń bastary» mysaly júkteý