Kóńildi kóktem. Etistiktiń shaqtaryn qaıtalaý
Maqsaty:
1. Bilimdik: Kóktem týraly suraq-jaýap arqyly áńgime aıta bilý.
Etistiktiń shaqtaryn qaıtalaý.
2. Damytýshylyq: Oqýshylardyń ótken taqyrypty este saqtaý qabiletteriń, tilge degen sezimin damytyp, sózdik qoryn baıytý.Aqyl-oıyn, jeke basyn, bilimge yntasyn damytý
3. Tárbıelik: Eńbekke baýlý jáne qorshaǵan ortaǵa qamqorlyq jasaýǵa tárbıeleý
Sabaqtyń túri: Ashyq sabaq
Kórnekilikter: kóktem kórinisterin beıneleıtin sýretter, kártishkeler, kesteler, ınter taqta.
Ádis-tásilderi: Suraq-jaýap, aýdarma, sýretpen jumys, oıyn,deńgeılik tapsyrmalar.
Sabaqtyń barysy: I. Uıymdastyrý kezeńi
Muǵalim sózi:
- Sálemetsizder me, balalar!
Balalar, qazir qaı jyl mezgili?
Endeshe búgin qandaı taqyryp ótemiz?
- Búgingi sabaqtyń taqyryby: «Kóńildi kóktem»
Sabaqtyń maqsaty:
Bilý: Kóktem týralý bilý.
Igerý:Etistiktiń shaqtaryn qaıtalap, sóıleý barysynda paıdalaný.
(mýzyka qosý)
Muǵalim sózi:
Kóktem – kúnniń qanaty,
Kóktem – gúldi dala aty.
Kóktem – bizdiń saǵynǵan
Samal esken tań aty,
Kóktem – jerdiń tynysy,
Kóktem – eldiń yrysy...
- Bul óleń joldary ne týraly?
- Sender myna sýrette neni kórip tursyńdar?
Senderdiń aldaryńda mátin bar. Osy mátindi oqyp kóktem týraly neni bilýge bolady? Mátin ne týraly?
II.Mátindi keshendep taldaý.
1. Sózdik jumysy
2. Mátindi oqyp, aýdarý
3. Suraqtarǵa jaýap berý
1.Kóktem qaı aıdan bastalady ?
2.Kún qaı aıdan bastap jylynady?
3.Kóktemde tabıǵatta qandaı ózgerister bolady?
4.Kóktemde adamdar qalaı kıinedi?
5.Kóktemde ańdar men jándikter ne isteıdi?
6.Kóktemde eginshiler ne isteıdi?
Biz kóktem týraly kóp aıttyq, endi kóktem bizge de keledi.
III. Kóktem:
- Sálemetsizder me, balalar!
Qar, muz erip,
Sý kóbeıip
Saı –salaǵa aǵady.
Búrshik shashyp,
Japyraq ashyp,
Gúl, báısheshek basady.
Balalar, aıtyńdarshy,
Bul qaı kezde bolady?
Balalar: kóktemde.
Kóktem: Durys balalar. Men Kóktemmin. Men senderge sıqyrly gúlder alyp keldim. Kim maǵan kóktem týraly óleń aıtady, sol bala gúl alady.
Valera:
Kóktem qandaı kóńildi!
Kúmis jańbyr tógildi.
Móldir aspan ashylyp,
Kún perdesi sógildi.
Aısulý:
Kóldiń muzyn kún testi,
Appaq tonyn jer sheshti.
Jan-jaqta kún kúrkirep,
Jańbyr jaýdy sirkirep.
Dıana:
Jerdi japty kók kilem,
Ondaı kilem joq, bilem!
Kóktem keldi kúlimdep,
«Mine, saǵan gúlim!» dep.
Veronıka:
Qar eredi, sý aqty,
Kúnder týdy shýaqty.
Baıtaq dala kelbeti
Túkti kilem sıaqty.
Janna:
Kókke boıap óńirdi,
Kóktem keldi kóńildi
Baý-baqshada, ormanda
Qustar áni tógildi.
Kóktem:
Rahmet, balalar!
Muǵalim:
- Al endi Kóktemge basqa synypqa barý kerek.Ol endi sendermen qoshtasady.Al, endi rahmetimizdi aıtaıyq, kóktemmen qoshtasaıyq.
Balalar:
- Rahmet kóktem! Qosh saý bolyńyz!
Kóktem:
- Qosh saý bolyńdar! Sabaqtaryńdy jaqsy oqyńdar.
(mýzyka qosý)
IV.Al balalar qazir biz oıyn oınaımyz.
Oıyn:
«Aǵashtyń úsh japyraǵy»
Muǵalim: Aǵashymyz etistik bolady.Aǵashtyń úsh japyraǵy, etistiktiń úsh shaqtary bolady.Taqtaǵa úsh oqýshy shyǵady.Jiktik jalǵaýyn qosyp, sózderdi úsh shaqta jazady.
1 japyraq--------------------2 japyraq-------------------3 japyraq
Naq osy shaq----------------- Ótken shaq--------------------Keler shaq
Ne istep jatyr? ------------Ne istedi?--------------------- Ne istedi?
Oıan------------------------------Kel----------------------------- Shyq
V.Olar jazyp bolǵansha, biz jumysty jalǵastyramyz. Deńgeılik tapsyrmalardy oryndaımyz. «Kóktem» degen mátinde etistikter bar ma? Qandaı? Osy etistikter qaı shaqta tur?
Al endi taqtaǵa qarańdar, kim durys jazyp boldy? (3 oqýshyny teksertip, qyzǵaldaqtardy berý)
VI. Deńgeılik tapsyrmalardy tekserý.
VII. Sergitý sáti: Ushty - ushty...
VIII. Maqal-mátelder tekserý
Muǵalim:
Eńbek týraly qandaı maqal-mátelder bilesińder?
Qortyndy: Test suraqtaryna jaýap berý
Muǵalim: Testerdi qalaı oryndap shyqqanyń kórý.
Úıge tapsyrma: Kóktem týraly sóz jumbaq qurý.
Muǵalim: Búgin sabaqta ne istedik? Sabaq sizderge unady ma? Sender qalaı oılaısyńdar, aralaryńda kim jaqsy jumys istedi?
Baǵalaý:
1. Bilimdik: Kóktem týraly suraq-jaýap arqyly áńgime aıta bilý.
Etistiktiń shaqtaryn qaıtalaý.
2. Damytýshylyq: Oqýshylardyń ótken taqyrypty este saqtaý qabiletteriń, tilge degen sezimin damytyp, sózdik qoryn baıytý.Aqyl-oıyn, jeke basyn, bilimge yntasyn damytý
3. Tárbıelik: Eńbekke baýlý jáne qorshaǵan ortaǵa qamqorlyq jasaýǵa tárbıeleý
Sabaqtyń túri: Ashyq sabaq
Kórnekilikter: kóktem kórinisterin beıneleıtin sýretter, kártishkeler, kesteler, ınter taqta.
Ádis-tásilderi: Suraq-jaýap, aýdarma, sýretpen jumys, oıyn,deńgeılik tapsyrmalar.
Sabaqtyń barysy: I. Uıymdastyrý kezeńi
Muǵalim sózi:
- Sálemetsizder me, balalar!
Balalar, qazir qaı jyl mezgili?
Endeshe búgin qandaı taqyryp ótemiz?
- Búgingi sabaqtyń taqyryby: «Kóńildi kóktem»
Sabaqtyń maqsaty:
Bilý: Kóktem týralý bilý.
Igerý:Etistiktiń shaqtaryn qaıtalap, sóıleý barysynda paıdalaný.
(mýzyka qosý)
Muǵalim sózi:
Kóktem – kúnniń qanaty,
Kóktem – gúldi dala aty.
Kóktem – bizdiń saǵynǵan
Samal esken tań aty,
Kóktem – jerdiń tynysy,
Kóktem – eldiń yrysy...
- Bul óleń joldary ne týraly?
- Sender myna sýrette neni kórip tursyńdar?
Senderdiń aldaryńda mátin bar. Osy mátindi oqyp kóktem týraly neni bilýge bolady? Mátin ne týraly?
II.Mátindi keshendep taldaý.
1. Sózdik jumysy
2. Mátindi oqyp, aýdarý
3. Suraqtarǵa jaýap berý
1.Kóktem qaı aıdan bastalady ?
2.Kún qaı aıdan bastap jylynady?
3.Kóktemde tabıǵatta qandaı ózgerister bolady?
4.Kóktemde adamdar qalaı kıinedi?
5.Kóktemde ańdar men jándikter ne isteıdi?
6.Kóktemde eginshiler ne isteıdi?
Biz kóktem týraly kóp aıttyq, endi kóktem bizge de keledi.
III. Kóktem:
- Sálemetsizder me, balalar!
Qar, muz erip,
Sý kóbeıip
Saı –salaǵa aǵady.
Búrshik shashyp,
Japyraq ashyp,
Gúl, báısheshek basady.
Balalar, aıtyńdarshy,
Bul qaı kezde bolady?
Balalar: kóktemde.
Kóktem: Durys balalar. Men Kóktemmin. Men senderge sıqyrly gúlder alyp keldim. Kim maǵan kóktem týraly óleń aıtady, sol bala gúl alady.
Valera:
Kóktem qandaı kóńildi!
Kúmis jańbyr tógildi.
Móldir aspan ashylyp,
Kún perdesi sógildi.
Aısulý:
Kóldiń muzyn kún testi,
Appaq tonyn jer sheshti.
Jan-jaqta kún kúrkirep,
Jańbyr jaýdy sirkirep.
Dıana:
Jerdi japty kók kilem,
Ondaı kilem joq, bilem!
Kóktem keldi kúlimdep,
«Mine, saǵan gúlim!» dep.
Veronıka:
Qar eredi, sý aqty,
Kúnder týdy shýaqty.
Baıtaq dala kelbeti
Túkti kilem sıaqty.
Janna:
Kókke boıap óńirdi,
Kóktem keldi kóńildi
Baý-baqshada, ormanda
Qustar áni tógildi.
Kóktem:
Rahmet, balalar!
Muǵalim:
- Al endi Kóktemge basqa synypqa barý kerek.Ol endi sendermen qoshtasady.Al, endi rahmetimizdi aıtaıyq, kóktemmen qoshtasaıyq.
Balalar:
- Rahmet kóktem! Qosh saý bolyńyz!
Kóktem:
- Qosh saý bolyńdar! Sabaqtaryńdy jaqsy oqyńdar.
(mýzyka qosý)
IV.Al balalar qazir biz oıyn oınaımyz.
Oıyn:
«Aǵashtyń úsh japyraǵy»
Muǵalim: Aǵashymyz etistik bolady.Aǵashtyń úsh japyraǵy, etistiktiń úsh shaqtary bolady.Taqtaǵa úsh oqýshy shyǵady.Jiktik jalǵaýyn qosyp, sózderdi úsh shaqta jazady.
1 japyraq--------------------2 japyraq-------------------3 japyraq
Naq osy shaq----------------- Ótken shaq--------------------Keler shaq
Ne istep jatyr? ------------Ne istedi?--------------------- Ne istedi?
Oıan------------------------------Kel----------------------------- Shyq
V.Olar jazyp bolǵansha, biz jumysty jalǵastyramyz. Deńgeılik tapsyrmalardy oryndaımyz. «Kóktem» degen mátinde etistikter bar ma? Qandaı? Osy etistikter qaı shaqta tur?
Al endi taqtaǵa qarańdar, kim durys jazyp boldy? (3 oqýshyny teksertip, qyzǵaldaqtardy berý)
VI. Deńgeılik tapsyrmalardy tekserý.
VII. Sergitý sáti: Ushty - ushty...
VIII. Maqal-mátelder tekserý
Muǵalim:
Eńbek týraly qandaı maqal-mátelder bilesińder?
Qortyndy: Test suraqtaryna jaýap berý
Muǵalim: Testerdi qalaı oryndap shyqqanyń kórý.
Úıge tapsyrma: Kóktem týraly sóz jumbaq qurý.
Muǵalim: Búgin sabaqta ne istedik? Sabaq sizderge unady ma? Sender qalaı oılaısyńdar, aralaryńda kim jaqsy jumys istedi?
Baǵalaý: