Kúızeliske – jol joq!
Kúızeliske – jol joq!
Maqsaty: kúızeliske teorıalyq turǵydan habar berip, ony beıtaraptandyrý men sheshý jolyn kórsetý, meńgertý.
Sálemdesý, tanystyrý.
Negizgi bólim:
1. Kúızelis týraly áńgime - suhbat júrgizý.
Ol tómendegi suraq arqyly júzege asyrylady. (5 - 7 mın)
1. Kúızelis degenimiz ne?
2. Ol neden paıda bolady?
3. Onyń belgileri qandaı?
4. Onyń adam ómirine nemese densaýlyǵyna zıany nemese paıdasy bar ma?
5. Bar bolsa qandaı?
6. Kúızelisti boldyrmaý jolyn bilesizder me?
7. Óz tájirıbesimen bólisý?
8. Kúızeliske ushyraǵan kezde, onymen kúresý ádisi bar ma?
9. Qandaı ádis qoldanasyz?
Kúızelis - bul naqty jaǵdaıda basqarýǵa kelmeıtin qıyn emosıalyq - fızıkalyq qysym. Ǵylymı tilde jetkizetin bolsaq, aǵzanyń bolǵan jaǵdaıǵa fızıkalyq, psıhıkalyq, emosıalyq jáne hımıalyq áseri.
Kúızelis: 3 deńgeıde kórinedi: aqyl, oı, kóńil - kúı.
Eń aldymen, aqparatty oı eleginen (sanaly, sanasyz), sosyn emosıalyq seziný (álsiz jáne kúshti), keıinnen baryp bul úrdis fızıkalyq deńgeıde bekıdi. Eń alǵashqy bulshyqettegi qysymdy sheshýdi, alǵashqy synyptan - aq bilemiz.(saýsaqty ashamyz, jumamyz). Kúızelis kezinde qandaı da bir bulshyqettiń qysymda turǵanyn sezinesiz. Ol jaqsúıektiń, ishtiń, arqanyń bulshyqetindegi qysym bolýy múmkin.
2. Kúızelistiń densaýlyqqa zıany.
Kúızelis kúıden («stress») arylmaý, toryǵý densaýlyqqa zıan ekenin bárimiz de bilemiz. Bolmashy nársege kúıgelektený - júıkeni tozdyrady, júrekke kúsh túsiredi, ómirdi qysqartady, adamnyń minez - qulqyn ózgertedi.
Kúızelisti jaǵdaıda búırek bezderi qanǵa qýatty garmondardy aıdaıdy, ony búkil aǵzaǵa jaıyp jiberedi. Ol qan qysymyn kóteredi, tamyrdyń soǵysy men tynys alýdy jıiletedi, bulshyqetteri tartylady, baýyr qanǵa qantty kóbirek jiberedi. Bular adamnyń este saqtaý qabiletin álsiretedi, tez sharshap - shaldyǵatyn kúıge túsiredi, neshe túrli oılar basyna kelip, uıqysy qashady. Bulshyqetteriniń bosańsyp, bastyń aýyrýy, jynystyq dármensizdik pen teri aýrýynyń mazalaýy da sary ýaıymnan aryla almaýdan bolady.
Kúızelis kezinde aǵzadaǵy dárýmen jedel joıylady, keıin ornyn toltyrý qıynǵa soǵady.
Osy qysymnan arylý úshin bulshyq etke durys jattyǵý jasaı bilý qajet.
3. Boıdaǵy kúızelisten arylýǵa arnalǵan jattyǵý kesheni. (10 mın)
Moıyn - Arqany tik ustap, tóbeden ilgekpen tartyp jatqandaı moıyndy barynsha sozý. Endi ilgekten tómen túsirip jibergendeı, birden bosańsytý.
Arqa - Eki jaýyrynnyń arasyn jaqyndatyp, ózińizdi kıim ilgishte ilinip turǵandaı seziný. Eki jaýyrynnyń arasyn barynsha jaqyndatý. Birden bosańsý.
İsh - Murynmen ókpeni aýaǵa toltyrý, ishtiń kóleminiń úlkeıýine jol bermeı tartyp ustaý. Aýany aýyz arqyly syrtqa shyǵarý kezinde ishti de bosańsytý.
Qol - Alaqannyń qyrymen qatty zatty urǵylaý. Karate sheberleri osy ádisti jıi paıdalanady.
Saýsaq - Eki qolymyzdy aldyǵa sozyp, alaqanymyzdaǵy lımondy syǵyp, shyrynyn shyǵarý kerek dep elestetý. Alaqandy qysýdy barynsha kúsheıtip, birden tez bosańsytý kerek.
Aıaq - Otyrǵan qalypta aıaqtyń ushyn barynsha aldyǵa sozý. Barynsha qatty sozý. Birden tómen bosańsytý.
Eskertý: Ár jattyǵýdy 3 retten jasaý kerek.
Kúızelisten arylý!- jattyǵý (15 mın).
Maqsaty: Jaǵymsyzdy jaǵymdyǵa aınaldyrý daǵdysyn ıgertý.
Mıǵa shabýyl.
Qajetti qural: aq qaǵaz ben qalamsap.
Nusqaý: Kúızelis sózin tiginen jazyp, ár árpine sáıkes, jaǵymdy sózderden (kez kelgen tilde) turatyn sóz jumbaq quraý. Janyndaǵy adammen almasyp, sheshý.
Mysaly: K - kúlki
Ú - úmit
pl I - ız (Ótinemin)
SeZ - im
Liv E - (ómir)
L - ıýbov (mahabbat)
İ - njý
S - ulýlyq
Taldaý:
Bilim alýshyńmen keri baılanys ornatý. Tapsyrmany oryndaý kezinde týyndaǵan qıyndyqty talqylaý. Oı qorytý.
Keri baılanys: Kezdesý nesimen este qalmaq?
Maqsaty: kúızeliske teorıalyq turǵydan habar berip, ony beıtaraptandyrý men sheshý jolyn kórsetý, meńgertý.
Sálemdesý, tanystyrý.
Negizgi bólim:
1. Kúızelis týraly áńgime - suhbat júrgizý.
Ol tómendegi suraq arqyly júzege asyrylady. (5 - 7 mın)
1. Kúızelis degenimiz ne?
2. Ol neden paıda bolady?
3. Onyń belgileri qandaı?
4. Onyń adam ómirine nemese densaýlyǵyna zıany nemese paıdasy bar ma?
5. Bar bolsa qandaı?
6. Kúızelisti boldyrmaý jolyn bilesizder me?
7. Óz tájirıbesimen bólisý?
8. Kúızeliske ushyraǵan kezde, onymen kúresý ádisi bar ma?
9. Qandaı ádis qoldanasyz?
Kúızelis - bul naqty jaǵdaıda basqarýǵa kelmeıtin qıyn emosıalyq - fızıkalyq qysym. Ǵylymı tilde jetkizetin bolsaq, aǵzanyń bolǵan jaǵdaıǵa fızıkalyq, psıhıkalyq, emosıalyq jáne hımıalyq áseri.
Kúızelis: 3 deńgeıde kórinedi: aqyl, oı, kóńil - kúı.
Eń aldymen, aqparatty oı eleginen (sanaly, sanasyz), sosyn emosıalyq seziný (álsiz jáne kúshti), keıinnen baryp bul úrdis fızıkalyq deńgeıde bekıdi. Eń alǵashqy bulshyqettegi qysymdy sheshýdi, alǵashqy synyptan - aq bilemiz.(saýsaqty ashamyz, jumamyz). Kúızelis kezinde qandaı da bir bulshyqettiń qysymda turǵanyn sezinesiz. Ol jaqsúıektiń, ishtiń, arqanyń bulshyqetindegi qysym bolýy múmkin.
2. Kúızelistiń densaýlyqqa zıany.
Kúızelis kúıden («stress») arylmaý, toryǵý densaýlyqqa zıan ekenin bárimiz de bilemiz. Bolmashy nársege kúıgelektený - júıkeni tozdyrady, júrekke kúsh túsiredi, ómirdi qysqartady, adamnyń minez - qulqyn ózgertedi.
Kúızelisti jaǵdaıda búırek bezderi qanǵa qýatty garmondardy aıdaıdy, ony búkil aǵzaǵa jaıyp jiberedi. Ol qan qysymyn kóteredi, tamyrdyń soǵysy men tynys alýdy jıiletedi, bulshyqetteri tartylady, baýyr qanǵa qantty kóbirek jiberedi. Bular adamnyń este saqtaý qabiletin álsiretedi, tez sharshap - shaldyǵatyn kúıge túsiredi, neshe túrli oılar basyna kelip, uıqysy qashady. Bulshyqetteriniń bosańsyp, bastyń aýyrýy, jynystyq dármensizdik pen teri aýrýynyń mazalaýy da sary ýaıymnan aryla almaýdan bolady.
Kúızelis kezinde aǵzadaǵy dárýmen jedel joıylady, keıin ornyn toltyrý qıynǵa soǵady.
Osy qysymnan arylý úshin bulshyq etke durys jattyǵý jasaı bilý qajet.
3. Boıdaǵy kúızelisten arylýǵa arnalǵan jattyǵý kesheni. (10 mın)
Moıyn - Arqany tik ustap, tóbeden ilgekpen tartyp jatqandaı moıyndy barynsha sozý. Endi ilgekten tómen túsirip jibergendeı, birden bosańsytý.
Arqa - Eki jaýyrynnyń arasyn jaqyndatyp, ózińizdi kıim ilgishte ilinip turǵandaı seziný. Eki jaýyrynnyń arasyn barynsha jaqyndatý. Birden bosańsý.
İsh - Murynmen ókpeni aýaǵa toltyrý, ishtiń kóleminiń úlkeıýine jol bermeı tartyp ustaý. Aýany aýyz arqyly syrtqa shyǵarý kezinde ishti de bosańsytý.
Qol - Alaqannyń qyrymen qatty zatty urǵylaý. Karate sheberleri osy ádisti jıi paıdalanady.
Saýsaq - Eki qolymyzdy aldyǵa sozyp, alaqanymyzdaǵy lımondy syǵyp, shyrynyn shyǵarý kerek dep elestetý. Alaqandy qysýdy barynsha kúsheıtip, birden tez bosańsytý kerek.
Aıaq - Otyrǵan qalypta aıaqtyń ushyn barynsha aldyǵa sozý. Barynsha qatty sozý. Birden tómen bosańsytý.
Eskertý: Ár jattyǵýdy 3 retten jasaý kerek.
Kúızelisten arylý!- jattyǵý (15 mın).
Maqsaty: Jaǵymsyzdy jaǵymdyǵa aınaldyrý daǵdysyn ıgertý.
Mıǵa shabýyl.
Qajetti qural: aq qaǵaz ben qalamsap.
Nusqaý: Kúızelis sózin tiginen jazyp, ár árpine sáıkes, jaǵymdy sózderden (kez kelgen tilde) turatyn sóz jumbaq quraý. Janyndaǵy adammen almasyp, sheshý.
Mysaly: K - kúlki
Ú - úmit
pl I - ız (Ótinemin)
SeZ - im
Liv E - (ómir)
L - ıýbov (mahabbat)
İ - njý
S - ulýlyq
Taldaý:
Bilim alýshyńmen keri baılanys ornatý. Tapsyrmany oryndaý kezinde týyndaǵan qıyndyqty talqylaý. Oı qorytý.
Keri baılanys: Kezdesý nesimen este qalmaq?
You Might Also Like
-
Sabaq taqyryby: Tólen Ábdikov «Qonaqtar» áńgimesi «Kóp kúttirgen qonaqtar»
