- 05 naý. 2024 03:31
- 228
Tólen Ábdikov «Qonaqtar» áńgimesi «Kóp kúttirgen qonaqtar»
Sabaq taqyryby: Tólen Ábdikov «Qonaqtar» áńgimesi «Kóp kúttirgen qonaqtar»
7 synyp
Osy sabaq arqyly júzege asatyn oqý maqsattary 1. B/S 7, 2 Ádebı janr túrlerine damý barysynda jańashyldyǵyna zamanaýı turǵydan baǵa berý
Sabaq maqsattary
(Baǵalaý krıterııi) Barlyq oqýshylar oryndaı alady: Áńgime mazmunyn aldyn ala bólingen bólikter boıynsha túsindiredi
Oqýshylardyń kópshiligi oryndaı alady: Áńgimeni zamanaýı turǵysynan zertteıdi.
Keıbir oqýshylar oryndaı alady: Túrli kóz qarasta áńgimege baǵa beredi.
Tildik maqsat: Oqýshylar oryndaı alady: Áńgimeni zamanaýı turǵydan zertteıdi. Túsinik qalyptastyrý úshin taldap, pikirtalasqa túsedi.
Pánge qatysty sózdik qor men termınder: Áńgime
ishindegi alageýim, shaqsha, saǵaq, kólegeıleý, qıtar, qynjylý sózderiniń maǵynasyn ashý
Qundylyqtarǵa baýlý: Balalarǵa ulttyq qundylyqtardy nasıhattaı otyryp, ata - ana aldyndaǵy jaýapkershilikke baýlý, túrli kózqarasty taldaı otyryp, óziniń pikirimen salystyrý arqyly óz oıyn ashyq jetkizý daǵdysy
Pánaralyq baılanys: Ádebıet, geografıa, ózin - ózi taný
Aldyńǵy oqý: Ata - ana aldyndaǵy borysh degendi qalaı oılaısyzdar?
Saralap oqytý tásili: Kórkem ádebı shyǵarmany taldaý barysynda qoldanylatyn saralaý tapsyrmalary – árbir keıipkerdiń sóıleý erekshelikterin zerttep, olardy ózara salystyra taldaý.
Sabaq basy 7 mınýt
1. Uıymdastyrý.
«Shańyraq» trenıńi arqyly ata – anaǵa arnap jaǵymdy sóz jáne naqyl sózder arqyly ýyqtar qadap shańyraq kóterý arqyly jaǵymdy orta qalyptastyrý. «Anaǵa sálem» qninen 1 shýmaq aıtý arqyly shańyraq bolyp aınalý.
2. Týystyq ataýlar arqyly topqa bólý.
İ top «Ata»
İİ top«Áje»
İİİ top«Bala»
IV top «Nemere»
3. Taqyrypqa ený maqsatynda qosymsha suraqtar. Ol suraqtar: 1. Jeti atany ata, 2. Otbasynyń dastarhan basynda ornalasý erejesin kim biledi?, Jıenshardyń týystyq jaqyndyǵyn atap ber,
Oqylymaldy tapsyrma
Baǵalaý krıterııi:
I áreketJeke jumys. Berilgen suraqtar boıynsha pikirtalasqa túsý
Talqylaýǵa arnalǵan suraqtar:
1. Qonaqtyń neshe túri bar?
2. Erekeńniń úıine kelgen qonaqtardy qonaq deýge bola ma?
Deskrıtorlar:
1. Balalar berilgen suraqtarǵa derekterge súıene otyryp jaýap beredi.
Sabaq ortasy
Oqylym
Baǵalaý krıterııi
II áreket Toptyq jumys:
Shyǵarmanyń negizgi taqyryby men ıdeıasyn keıipkerler minez - qulqy men is áreketterin «Balyq qańqasy» arqyly ashý, problemalyq suraqtarǵa jaýap izdeeý
Deskrıptorlar:
1. «Balyq qańqasy» ádisin arqyly shyǵarmadaǵy problemalyq máseleniń sebep - saldaryn tabady.
Mysaly:
I top «Sapabektiń toǵyshar, sezimsiz, qatygez bolyp ósýine kim kináli?
II top « Sapabektiń ata – anasyna qarasýǵa jumysbastylyǵy, jaqsy maman bolýy sebep dep oılaısyz ba?»
III top « Erǵabyl shaldyń qalaǵa kóshkisi kelmeýiniń sebebi ne?»suraǵyn másele etip alyp onyń sebepterin dálelder arqyly qorytyndy jasaıdy.
III áreket Baǵalaý krıterııi
1. Áńgimeniń teorıalyq tapsyrmasyna taldaý jasaý
2 Sújet jelisin qurylymdaý.
Deskrıptorlar:
1. Shyǵarma ishindegi kórkemdegish quraldardy tanıdy.
2. Shyǵarma sújetiniń qurylymy boıynsha taldaıdy.
I top Mátinnen kórkemsóz aıshyqtaryn tabý. Mysaly:
Tólen Ábdikov «Qonaqtar» áńgimesi «Kóp kúttirgen qonaqtar». júkteý
7 synyp
Osy sabaq arqyly júzege asatyn oqý maqsattary 1. B/S 7, 2 Ádebı janr túrlerine damý barysynda jańashyldyǵyna zamanaýı turǵydan baǵa berý
Sabaq maqsattary
(Baǵalaý krıterııi) Barlyq oqýshylar oryndaı alady: Áńgime mazmunyn aldyn ala bólingen bólikter boıynsha túsindiredi
Oqýshylardyń kópshiligi oryndaı alady: Áńgimeni zamanaýı turǵysynan zertteıdi.
Keıbir oqýshylar oryndaı alady: Túrli kóz qarasta áńgimege baǵa beredi.
Tildik maqsat: Oqýshylar oryndaı alady: Áńgimeni zamanaýı turǵydan zertteıdi. Túsinik qalyptastyrý úshin taldap, pikirtalasqa túsedi.
Pánge qatysty sózdik qor men termınder: Áńgime
ishindegi alageýim, shaqsha, saǵaq, kólegeıleý, qıtar, qynjylý sózderiniń maǵynasyn ashý
Qundylyqtarǵa baýlý: Balalarǵa ulttyq qundylyqtardy nasıhattaı otyryp, ata - ana aldyndaǵy jaýapkershilikke baýlý, túrli kózqarasty taldaı otyryp, óziniń pikirimen salystyrý arqyly óz oıyn ashyq jetkizý daǵdysy
Pánaralyq baılanys: Ádebıet, geografıa, ózin - ózi taný
Aldyńǵy oqý: Ata - ana aldyndaǵy borysh degendi qalaı oılaısyzdar?
Saralap oqytý tásili: Kórkem ádebı shyǵarmany taldaý barysynda qoldanylatyn saralaý tapsyrmalary – árbir keıipkerdiń sóıleý erekshelikterin zerttep, olardy ózara salystyra taldaý.
Sabaq basy 7 mınýt
1. Uıymdastyrý.
«Shańyraq» trenıńi arqyly ata – anaǵa arnap jaǵymdy sóz jáne naqyl sózder arqyly ýyqtar qadap shańyraq kóterý arqyly jaǵymdy orta qalyptastyrý. «Anaǵa sálem» qninen 1 shýmaq aıtý arqyly shańyraq bolyp aınalý.
2. Týystyq ataýlar arqyly topqa bólý.
İ top «Ata»
İİ top«Áje»
İİİ top«Bala»
IV top «Nemere»
3. Taqyrypqa ený maqsatynda qosymsha suraqtar. Ol suraqtar: 1. Jeti atany ata, 2. Otbasynyń dastarhan basynda ornalasý erejesin kim biledi?, Jıenshardyń týystyq jaqyndyǵyn atap ber,
Oqylymaldy tapsyrma
Baǵalaý krıterııi:
I áreketJeke jumys. Berilgen suraqtar boıynsha pikirtalasqa túsý
Talqylaýǵa arnalǵan suraqtar:
1. Qonaqtyń neshe túri bar?
2. Erekeńniń úıine kelgen qonaqtardy qonaq deýge bola ma?
Deskrıtorlar:
1. Balalar berilgen suraqtarǵa derekterge súıene otyryp jaýap beredi.
Sabaq ortasy
Oqylym
Baǵalaý krıterııi
II áreket Toptyq jumys:
Shyǵarmanyń negizgi taqyryby men ıdeıasyn keıipkerler minez - qulqy men is áreketterin «Balyq qańqasy» arqyly ashý, problemalyq suraqtarǵa jaýap izdeeý
Deskrıptorlar:
1. «Balyq qańqasy» ádisin arqyly shyǵarmadaǵy problemalyq máseleniń sebep - saldaryn tabady.
Mysaly:
I top «Sapabektiń toǵyshar, sezimsiz, qatygez bolyp ósýine kim kináli?
II top « Sapabektiń ata – anasyna qarasýǵa jumysbastylyǵy, jaqsy maman bolýy sebep dep oılaısyz ba?»
III top « Erǵabyl shaldyń qalaǵa kóshkisi kelmeýiniń sebebi ne?»suraǵyn másele etip alyp onyń sebepterin dálelder arqyly qorytyndy jasaıdy.
III áreket Baǵalaý krıterııi
1. Áńgimeniń teorıalyq tapsyrmasyna taldaý jasaý
2 Sújet jelisin qurylymdaý.
Deskrıptorlar:
1. Shyǵarma ishindegi kórkemdegish quraldardy tanıdy.
2. Shyǵarma sújetiniń qurylymy boıynsha taldaıdy.
I top Mátinnen kórkemsóz aıshyqtaryn tabý. Mysaly:
Tólen Ábdikov «Qonaqtar» áńgimesi «Kóp kúttirgen qonaqtar». júkteý