InfoHub Logo

Latyn álipbıine kóshý – qazaq tiliniń halyqaralyq dárejege shyǵýy.

«Bizdiń zamanymyz – jazý zamany: jazýmen sóılesý aýyzben sóılesýden artyq dárejege jetken zaman. Sondyqtan sóıleı bilý qandaı kerek bolsa, jaza bilý kerektigi odan da artyq»

Ahmet Baıtursunov

Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń 2017 jyly 12 sáýirde «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasynda: «Birinshiden, qazaq tilin birtindep latyn álipbıine kóshirý jumystaryn bastaýymyz kerek. Biz bul máselege neǵurlym dáıektilik qajettigin tereń túsinip, baıyppen qarap kelemiz jáne oǵan kirisýge Táýelsizdik alǵannan beri muqıat daıyndaldyq» dep aıtqan edi.Búgingi kúngi buqaralyq aqparat quraldary men zıaly qaýym ókilderi arasynda keńinen talqylanyp jatqan máselelerdiń biri – qazaq tilin latyn álipbıine kóshirý úrdisi.  Sebebi jazý – belgili bir áripterdiń jıyntyǵy ǵana emes, ulttyń ózindik bolmysyn tanytatyn tańbalar júıesi, sol ulttyń tarıhy, mádenıetiniń tańbalanǵan jádigeri. Ár halyqtyń rýhanı, mádenı ósýin, ǵylymy men biliminiń, barlyq saladaǵy damý deńgeıin kórsetetin mańyzy zor áleýmettik-mádenı qubylys.   Jazý arqyly ótken men búgingi jáne bolashaq ómirimiz jalǵastyq tabady. Ol – urpaqtar sabaqtastyǵyn qamtamasyz etetin altyn kópir. Al, jazýdyń ózgertilýi sol halyqtyń qoǵamdyq ómiriniń barlyq salasyna, rýhanı álemi men mádenı deńgeıine, tipti, áleýmettik psıhologıasyna áser etedi.

Búgingi tańda qoǵamda álipbıdi aýystyrýǵa baılanysty túrli pikirler aıtylýda. Bireýler latyn álipbıiniń ońtaıly tustaryn alǵa tartsa, endi basqalary bul iste asyǵystyq jasamaıyq dep saqtandyrady.

Mundaı pikirlerdiń oryn alýy óte zańdy. Sonyń arqasynda kópshilik osy bir kúrdeli máselege oraı óziniń kózqarasyn qalyptastyrady.

Buqaralyq aqparat derekterine súıensek, búginde álemniń 70% elderi latyn jazýy arqyly bilimdi ıgerip, ǵylymı zertteýlermen tanysýda . Bul degenimiz – bilim, ǵylym, saıasat pen tehnıka, mádenıet pen óner, sport t.b. qatysty jazbasha aqparattyń barlyǵy derlik latyn grafıkasymen beriledi, qoǵamdyq ómirdegi jańalyqtardyń basym bóligi osy grafıkanyń negizinde taralady degendi biliderdi.  Demek, latyn álipbıiniń bizdiń otanymyzdyń álemdegi damyǵan 30 eldiń qataryna qosylý talabynyń oryndalýy jolynda mańyzdy rol atqaratyny sózsiz.

Túrkitektes halyqtar tilinde latyn álipbıi 1926 jyldan bastap qoldanylady. Latyn álipbıin alǵash qoldanysqa engizgenderdiń biri – Túrkıa memleketi. Bizdiń elde HH ǵasyrdyń 20-jyldary qazaq zıalylary latyn álipbıine kóshý máselesin kóterdi. Qazaq tiliniń tabıǵatyna saı álipbı úlgisin jasap, qoldanysqa engizgen bolatyn.

Bul – HH ǵasyrdyń basyndaǵy qoǵamdaǵy komýnıkasıalyq úrdisterdi zerdeleýden týǵan oı bolatyn. Qazir adamzat balasy HHİ ǵasyrǵa aıaq basyp otyr. Jazýdyń mańyzy burynǵydan birneshe ese ósken zaman. Sondyqtan, álemdegi elderdiń basym bóligi, sonyń ishinde týystas  túrki  halyqtary qoldanatyn latyn álipbıine kóshý – jahandaný dáýirindegi rýhanı jańǵyrýdyń alǵashqy da mańyzdy satysy bolmaq...

Aldymen búgingi kompúter zamanynda ınternet júıesinde ústemdik etetin latyn álipbıi ekendigin moıyndaýymyz kerek. Bárimizdiń elektrondyq poshtamyz bar. Ol poshtamyz kırıl, arab, nemese basqa emes, latynmen jazylǵan. Astymyzdaǵy kóligimizdiń nómirindegi áripter latynmen berilgen. Kýáligimiz ben pasportymyzda latyn álipbıi tur.

Osyndaı mysaldardy kóptep keltire berýge bolady. Iaǵnı latyn álipbıi bizge tańsyq emes.

Ol bizdiń qoǵamǵa enip ketken. Ony elimizdegi kez kelgen saýatty adam belgili dárejede biledi. Al latynnyń bizge bereri degende tolyp jatqan tıimdi tustaryn kórsetýge bolady. Latynǵa kóshkenimizde utatyn tustarymyz tómendegideı: Birinshiden, til tazalyǵy máselesi. Tilimizdegi qazirgi jat dybystardy tańbalaıtyn áripterdi qysqartyp, sol arqyly qazaq tiliniń tabıǵı taza qalpyn saqtaýǵa múmkindik alamyz. Ekinshiden, qazaq tilin oqytqan ýaqytta basy artyq tańbalarǵa qatysty emle, erejelerdiń qysqaratyny belgili. Ol mektepten bastap barlyq oqý oryndarynda oqytý úrdisin jeńildetedi. Ýaqyt ta, qarjy da únemdeledi. Úshinshiden, latyn álipbıine kóshý – qazaq tiliniń halyqaralyq dárejege shyǵýyna jol ashady. Qazaq tiline kompúterlik jańa tehnologıalar arqyly halyqaralyq aqparat keńistigine kirigýge tıimdi joldar ashylady. Tórtinshiden, túbi bir túrki dúnıesi, negizinen, latyndy qoldanady. Bizderge olarmen rýhanı, mádenı, ǵylymı, ekonomıkalyq qarym-qatynasty, tyǵyz baılanysty kúsheıtýimiz kerek. Ol da tabıǵı is ekendigin aıtqym keledi.

Latyn álipbıine kóshýdiń aıtarlyqtaı kedergiler joq. Negizinen, osy máselege baılanysty halyqtyń kózqarasy, nıeti bir bolsa, qıyndyqtardy jeńil  sheshýge bolady. Jastar jaǵy, orta býyn ókilderi kompúterdi tolyq meńgergendikten latyndy dereý úırenip alady dep sanaımyn. Al aǵa býynǵa sál kúrdeli bolýy múmkin. Osy jaǵdaıda psıhologıalyq faktor degendi de eskerýimiz kerek. Úkimettiń qarajaty belgilenip, naqty baǵdarlamasy bekitilgen soń, Qazaqstan halqy latyndy kóp qıyndyqsyz meńgerip ketetindigine senim bildirem

---