Mádenıettiń ońaı joly
«İlgeri ketkenniń ıti ottaıdy, keri ketkenniń kelini urlyq qylady» degendi estigen meniń bir qazaq tilinen maqrum qalǵan inim aıtady: «Nemene sonda ıt aýzyna kelgendi aıta bere me eken, ıttiń sóılegenin kim kóripti, al jaraıdy, «kelin urlyq qylady» degendi túsinelik, keri ketkeni nesi, o zamannan bu zaman artyna qaraı júretin adam bola ma eken». Mine, budan artyq tildiń toqsan tolǵaýyn qalaı bil demeksiń, oǵan! Bilgish-aq emes pe?! Osylaı qazaq tilin jasaýshylardy — álde Maıqyny, álde Tóleni, Qazbekti, Áıtekeni pora-porasyn shyǵaryp soıyp tastaǵan inimniń ózi de, úıindegi kelini de ózderin qazaqtyń mańdaıyna bitken juldyzymyz dep esepteıdi.
Kim biledi, azdy-kópti men de on bes jyl oqyp edim, mádenıetti túsine almaı júrmin be, áıteýir kelinimiz Bátjan ekeýmizdiń mádenıet jónindegi túsinigimiz eki basty jylandaı eki jaqqa qarap aıyr shyǵa keletin jaıy bar. Bátjan mysaly Satandy ǵana mádenıetti dep uǵady.
«Kórdińiz be,. — deıdi ol, — shúmekti jýyp, túbekti shaıyp, ishine kúl salyp daıyndap, balany da tosyp, temen jaǵyn jýyp, qurǵatyp turǵan erkekti — ıaǵnı bizdiń Satandy mádenıetti demegen kisiniń kózi shyqsyn». — Shynymen eger dúnıedegi mádenıetti adam meniń inim
Satan bolsa, janynda otyrǵan maǵan onyń úlgisin úırený qıynǵa soǵa qoıa ma!? Óıtkeni alystan mádenıetti arbalaǵansha, jaqynnan, janymnan — Satannan dorbalaı bermeımin be!? Sonda Satannan. úırenetin mádenıetimniń túri sizderdi qaıdam, maǵan aýyr bolmaıtyn sıaqty. Aıtanjannyń túbegindegini tógip, jýyp-shaıyp qoısam, sap-sary ala jórgekti jýyp, ádemilep ótektep qoısam, bes túleıtin balama besik jasaı bilsem (besikke balanyn. tósek ornyn salýdy aıtamyn), úıge kelgen kisini tik turǵan qalpynda áńgimelesip, esikten beri qaraı jibermeı, qaıta syp berýin, ıaǵnı jotasyn kórýime jaǵdaı jasasam, eń bolmasa ótirik te bolsa Tóleýbaı kelgende terge shyq demesem, shóldep kelgende Májikúnge qasyqty qara sý tamyzbasam (óıtkeni qalada sýǵa da aqsha tóleımiz ǵoı), sonan soń qudaı qosqan qosaǵym Bapashty qazan-aıaqtan qýyp shyqsam, tamaqty shegene bas Bapash ekeýmizge ǵana jetetin jasap, shıki dánin túsirmeı, jip-shyraǵasyn shyǵarmaı, dastarqanǵa aparyp qoıyp, ony asqa shaqyrsam, qysqasy asúıdi túp-túgel jaýlap alsam mádenıetti bolyp, adam qataryna qosylyp shyǵa beretin túrim bar. Mine, meniń inim Satan osyny jasaǵandyqtan, kók ıneni Bátjanǵa kóktetpegendikten mádenıettiń tórinen oryn alǵan eken. Sonda bizdiń Bátjan kelin áıteýir «sabasymen kóterip kele jatyrsyń ba?!» degizbeıtin bolsa kerek. Onda da áıteýir patsha jaıaý baratyn jer úıde bolǵandyqtan shyǵar. Basqanyń bári Satanjannyń moınynda. Kelinniń kózqarasynsha ǵafý etińiz, Bátjan kelinniń) mádenıet degenińiz osy! Al osydan keıin saýsaǵyn qozǵamaıtyn kelinińizdi maqtaýly qazaq aty kótere alar ma eken? Sonda Bátjan kelinnen meniń uqqanym: áıteýir áıelge jumys bolmasa, ishse, jese, semirse bolǵany!
Baıqap otyrsam, Bátjan kelinniń mádenı etiniń naq osy bir kezeńde Satanǵa tıer paıdaly jaǵy da bar eken. Mysaly tamaq istegen kisi, tamaqqa kerekti shıkizatty magazınnen, bazardan ózi ákelýi kerek qoı. Bátjan kelin ondaıda qolynyń qaryn taldyryp, eki jaǵyn teńdep júre ala ma? Mashınamen barýy kerek qoı. Al asúıdi jaýaptylyǵyna alyp, qazannyń bir qulaǵy ǵana emes eki qulaǵyna ıe bolǵan soń bazarǵa, magazınge mashınamen Satan ózi barady daǵy. Sonda áıelin mashınamen bazarǵa jiberdi degen jaman attan Satan da, eger shúmek jýyp, túbek tazalaı alsam, Satan inimdeı bolý qolymnan kelse, men de qutylyp, Almatynyń ashyq kúnindeı shaıdaı ashylyp shyǵa keledi emespin be!?
Bir qalt etkende Tynyshkúlge kezdesip Mýra ekeýmizdiń esepqoılyq, shylyqtan deni saý, keýdesi taza, mádenıeti basym oıymyzdy aıtyp kórip edim, Tynyshkúl:
— Qonaq eshkimniń yrysyn ishpeıdi. Ondaıdy kótere almaıtyn adam ońasha tursyn, — dedi kúlip. Al endi munyń qaısysy mádenıet ekenin túsinip kórińiz. Meniń kelinim Bátjan da Mýrany qoshtaıdy.
Árıne, Tynyshkúl sózinen «adam kúni adammen» degendi uǵasyz. Al adamnan aýlaq bolý degen de mádenıet bar eken. Mysaly tarbaq muryn Tarǵaq áıeli Qarǵa ekeýi qys kezi qyraýda Tarǵaqtyń áke-sheshesin úıinen qýyp shyqty da, olar eńiregende stegi tolyp, alystaǵy eline, Sursha qyz qalǵan Kókshetaýǵa tartty. Bul jerde olar «kárisi bardyń kápiri bar» degen maqaldan shyqpaǵan, kerisinshe «kárisi bardyń ár isi bar», kelimdi-ketimdi kisisi bar, shaldyń talysy bar, kisesi bar, onyń bári úıdiń surqyn ketiredi degennen shyqqan. Al mádenıettiń atasy tazalyq degen. «Tamaq bolǵan jerde tazalyq bola ma», — deıdi Qarǵa. Sondyqtan bul ekeýi úılerine kelgenderdi etke emes, kepke toıǵyzyp shyǵaryp salady. Shal-kempir ketken soń úıine tamaq istemegendikten, olardyń úıindegi taraqannyń bári ashtan qyrylyp qalypty. Taraqan joq bolǵan jer tazalyq emeı nemene? Al endeshe mádenıetke jetem deseńizder úıge kelgendi qury aýyz attandyrýǵa úırengenderińiz jón bolatyn kórinedi. Osynyń ózi paıdaly-aý deımin. Naq osy bizdiń áıeldiń qolynan ońaı keletinine meniń shubam joq.
Al endi, meniń taǵy bir kórshim Rımmanyń mádenıeti — kúshik kútý. Ne úre bilmeıtin, ne ıesin qorǵaı almaıtyn mysyqtaı qara kúshikti Rımma qara tumsyǵynan shóp-shóp súıedi. Shamasy, bul mádenıettiń men ómirimde jete almaıtyn eń joǵarǵy satysy bolsa kerek. Etti ózine, ıaǵnı adamǵa izdemeı taıqar-esekteı ala ıtine izdeıtin tasqulaq kórshim de bar. Ne kerek, mádenıet degenniń bári bizdiń aýylda. Biraq sonyń qaısysyn qabyldarymdy bilmeı qapyda júrmin. Shynyna kelsem, bári de meniń qolymnan keletin sıaqty. Ásirese esikti ishinen tars bekitip alý mádenıeti oıyma qona ketedi. Al ıtpen qushaqtasyp jatý she? Eger mádenıettiń myqtysy osy ekenine kózimdi jetkizseńiz, oǵan kónbeske shara bar ma? Osy tóńirekte maǵan mádenıeti aıyryp berer adam tabylar ma eken. Gúl qushaqta degen jón, qushaqtaý qandaı mádenıet bolar eken, á?!