- 19 aqp. 2020 00:00
- 254
Magıstranttyń múmkindigi
Qazirgi tańda bilim salasynyń júıesi san túrli qyrlarymen erekshelenedi. Sondaı bilim salasynyń júıelengen ordasynyń biri – ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ bolyp tabylady. Kez kelgenge buıyra bermeıtin bul orda qaınaǵan stýdentter oshaǵy bolyp tabylady. QazUÝ-dyń stýdentterge berer múmkindikteri óte kóp. Al, magıstranttarǵa beriletin múmkindikterdiń jóni múlde bólek. Ýnıversıtettiń 15 fakúlteti, 15 túrli baǵyttaǵy 180 túrli mamandyqtardyń qanatyn qaıyrady. Árbir fakúltettiń kafedralary ózdiginshe jańalyqqa umtylyp jumys jasaıdy. Jańalyǵymen jarshy bolsyn dep, ýnıversıtetimizdiń magıstranttaryna memleket grant bólip, tańdaý taqyrybyna baılanysty shet eldik tájirıbe almasý júıesin rettep qoıǵan. Tájirıbe barysynda magıstranttar, Reseıge, Týrsıaǵa, Eýropa elderine jáne t.b. 2 aptalyq tájirıbe almasýǵa jáne semestrlik aýysymmen oqýǵa bara alady. Jańa dúnıe jastardy qanattandyrady, bilimge qushtarlyǵyn ashady. Ómirge degen tulǵalyq kózqarasy belsendi bola túsedi. Tek arman ǵana emes, qol jetkizýge bolatyn múmkindik ekendigine sendiredi. Jáne mindetti túrde stýdentterde «óz elime jetpeıdi eken» degen patrıottyq sezimdi oıatady. Osyndaı tájirıbeden jaqynda «ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń, tarıh, arheologıa jáne etnologıa fakúltetiniń «Dúnıe júzi tarıhy, tarıhnama jáne derektaný» kafedrasynyń jáne «Qazaqstan tarıhy» kafedrasynyń bir top magıstranttary Túrkıanyń «Stambýl ýnıversıtetinde» tájirıbe almasyp keldik.
Sheteldik ǵylymı is-tájirbıeniń alǵashqy kúni Stambýl ýnıversıtetiniń Farabı-Evrazıa zertteý jáne oqytý ortalyǵynyń meńgerýshisi, profesor Abdýllah Kyzyldjpen tanysýdan bastalyp, odan ári Farabı-Evrazıa zertteý jáne oqytý ortalyǵyndaǵy taǵylymdama máseleleri boıynsha qujattardy qarap, tájirbıe almasý baǵdarlamasymen tanystyrý júrgizildi. Ǵylymı taǵylymnama barysynda magıstranttar óz kezeginde Stambýl ýnıversıtetiniń Ortalyq kitaphanasyna baryp, ondaǵy ǵylymı kitap qorymen tanysyp, dısertasıalyq jumystaryna baılanysty bıblıografıalyq tizimdermen tanysty. Sondaı-aq sheteldik is –tájirbıe barysynda magıstranttarǵa óz dısertasıalaryna qatysty Stambýl ýnıversıtetiniń materıaldyq-teknıkalyq bazasymen tanystyrý sharalary júrgizildi. İs-tájirbıeden ótý barysynda bolashaq tarıhshy magıstranttar Stambýl ýnıversıtetiniń Farabı-Evrazıa zertteý ortalyǵynyń profesory Abdýllah Kyzyldjyktyń «Osman ımperıasynyń geografıalyq aımaǵy» atty semınaryna jáne osy Farabı-Evrazıa zertteý ortalyǵynyń ǵylymı kómekshisi otandasymyz, doktor Oraz Sapashevtyń «Ǵylymı zertteý taqyryptaryn tańdaýdaǵy keıbir máseleler» atty semınarlaryna qatysyp, tájirbıe jınaqtady.
Magıstranttar óz kezeginde Stambýl qalasyndaǵy iri tarıhı mańyzy bar keshenderge onyń ishinde: Aııa-Sofıa meshitine, Sultan-Ahmet meshitine, Topqapy saraıyna, Dolmabahche saraıyna, Stambýl qalasyndaǵy Arheologıa murajaıy men Mozaıkalar murajaıyn aralap, ekskýrsıa júrgizdi. Sheteldik ǵylymı is-tájirbıeniń qorytyndylaı kele tarıhshy magıstranttar Stambýl ýnıversıtetiniń Farabı-Evrazıa zertteý ortalyǵynyń arnaıy sertıfıkattarmen marapattaldy. Sheteldik ǵylymı is-tájirbıeden ótý magıstranttarǵa tek dısertasıalyq jumysqa materıaldar jınaqtaý ǵana emes, Túrkıalyq ǵalymdardyń eńbekterine baqylaý júrgizý arqyly ǵylymı zertteý ádisin túsinýge múmkindik beredi.
N.S. Tastanbek ál - Farabı atyndaǵy QazUÝ - dyń 2 kýrs magıstranty
G.S. Bedelova ál - Farabı atyndaǵy QazUÝ - dyń t.ǵ.k., aǵa oqytýshysy