Maqsat – jetistik jelkeni
Taqyryp: Maqsat – jetistik jelkeni
Ózin - ózi taný sabaǵynyń jospary 8 synyp
Qundylyq: durys áreket
Qasıetter: durys oı, eńbekqorlyq, jaýapkershilik.
Maqsaty: oqýshylardy óz bolashaǵynyń baǵytyn aıqyndap, maqsat qoıa bilý týraly túsinikterin keńeıtý arqyly durys áreket qundylyǵynyń mánin ashý.
Mindetteri:
- Oqýshylardy durys oılaýǵa úıretý arqyly óz muratyna jetý joldary týraly túsinik berý;
- Oqýshylardyń ózin - ózi tárbıeleý, ózin - ózi jetildirý arqyly eńbekqor bolý daǵdylaryn damytý;
- Oqýshylardy tabandylyqqa tárbıeleý.
Resýrstar: úntaspa, plakat, beınejazba, oqýlyq, oqý quraldary, ınternet.
Sabaq barysy:
Uıymdastyrý kezeńi. (sálemdesý, túgendeý, «5 T» erejesimen tanystyrý, qural - jabdyqty talap etý).
Tynyshtyq sáti. «Nurǵa bólený».
Elestetip kórińiz: Kún nury sizdiń tóbeńizden ótip, keýdeńizge qaraı boılap barady. Keýdeńizdiń orta tusynda gúl túınegi ornalasqan. Gúldiń túınegi nurdan baıaý ashylyp keledi. Balǵyn jáne taza ásem gúl sizdiń ár oıyńyzdy, ár sezimińizdi, emosıańyz ben tilek - qalaýyńyzdy shaıyp, júregińizdiń qaýyzyn ashty. Nur sáýlesi sizdiń boıyńyzǵa aqyryn taraı bastaǵanyn elestetińiz. Ol birtindep kúsheıe túsýde. Oımen osy nurdy qoldaryńyzǵa baǵyttańyz. Sizdiń qoldaryńyz nurǵa bólenip, sáýle shashýda. Qolymyz tek jaqsy, izgi ister jasaıdy jáne barshaǵa kómektesedi. Nur aıaqtaryńyzǵa tarady. Aıaqtaryńyz nur sáýlesin shashýda. Olar sizdi tek jaqsylyq jasaý úshin jaqsy jerlerge aparady. Olar nur men mahabbat quralyna aınaldy. Odan ári nur sizdiń aýzyńyzǵa, tilińizge tarady. Tilińiz tek shyndyqty jáne jaqsy, sózder ǵana aıtady. Nurdy aqyryndap qulaqtaryńyzǵa jetti, qulaqtaryńyz tek jaqsy sóz ben ásem áýendi ǵana estıdi. Nur kózderimizge de jetti, kózimiz tek jaqsyǵa qarap, bárinen jaqsylyqty ǵana kóredi. Sizdiń basyńyz túgeldeı nurǵa bólenip, basyńyzǵa tek izgi, oı keledi. Nur birte - birte qarqyndalyp shuǵylana bastaıdy, sizdiń deneńizden shyǵyp, jan - jaǵyńyzǵa sáýle shashady. Osy nurdy týysqandaryńyzǵa, muǵalimderińizge, dostaryńyzǵa, tanystaryńyzǵa baǵyttańyz. Nurdy ýaqytsha túsinispeı, renjisip júrgen adamdarǵa da baǵyttańyz, olardyń da júregi nurǵa tolsyn Osy nur búkil álemge: barlyq adamdarǵa, jan - janýarlarǵa, ósimdikterge taralsyn... Ǵalamnyń barlyq túpkir - túpkirine nur baǵyttańyz. Oısha aıtyńyz: «Men nurlymyn... Nur meniń ishimde... Men Nurmyn» Osyndaı Nur, Mahabbat jáne Tynyshtyq kúıinde sál otyra turyńyz... Endi osy Nurdy júregińizge ornalastyryńyz. Sebebi nurǵa toly búkil álem sizderdiń júrekgerińizde. Ony osyndaı ásem qalypta saqtańyz. Jaımen kózińizdi ashýǵa bolady. Rahmet.
- Qandaı sezimde boldyńyzdar?
Úntaspa. «Volshebnaıa kompozısıa – Hrýstalnaıa grýst
Úı tapsyrmasyn tekserý.
B. Tóreqyzdyń áńgimesin oqý
- Áńgimeden qandaı oı túıdińder?
- Jetistikke qol jetkizý úshin adamda qandaı qasıetter men daǵdylar bolýy kerek dep oılaısyńdar?
- Aldyǵa qoıǵan maqsattaryń bar ma? Qandaı?
Oqýlyq
№ 5 - sabaq, 26 – bettegi
Dáıeksóz.
Maqsatsyz jantalasyp júrgen adamnan óz maqsatyn kózden tasa etpegen sylbyr adam áldeqaıda artyq.
E. M. Forster
- Dáıeksózden qandaı oı túıdińder?
Edvard Morgan Forster, chashe E. M. Forster (angl. Edward Morgan Forster, 1 ıanvará 1879, London — 7 ıýná 1970, Koventrı) — anglııskıı romanıs ı esseıst, kotorogo zanımala nesposobnostlúdeı razlıchnyh sosıalnyh (klassovyh, etnıcheskıh) grýpp ponát ı prınát drýg drýga.
Oqıǵalardy áńgimeleý (suhbat).
Adam ómiri
(Ańyz - áńgime)
-«Úsh aǵaıyndy jigit «Adam ómiriniń ótkeni, qazirgisi, álde bolashaǵy mańyzdy ma?» degen saýalǵa daýlasyp qalady.
Birinshisi:
- Ótken ómirim meniń qazirgimniń bastaýy boldy. Buryn úırengenderim qazirgi ómirime azyq bolyp otyr. Men óz – ózime rızamyn, sebebi alǵa qoıǵan maqsattaryma jetý úshin men qajymaı – talmaı kúrese bildim. Óz ómirime serik etken joldastarym da senimdi, - deıdi.
Sonda ekinshisi:
- Eger seniń aıtqanyń durys bolsa, adam «Túıe kórgeninen jazbas» degendeı, bir ornynda damymaı turyp qalar edi. Maǵan burynǵy úırengenim, qazirgi biletinim mańyzdy emes, bolashaǵym mańyzdy. Sondyqtan da men óz bolashaǵyma qajetti nárselerge úırenemin. Maǵan «eki jyl buryn men kim edim?» degen saýaldan «eki jyldan keıin meniń ómirim qandaı bolady?» degen saýal mańyzdyraq. Meniń qazirgi qaraketim buryn qandaı bolǵanyma emes, bolashaqta qandaı bolatyndyǵyma baǵyttalyp otyr. Maǵan jańa tanystar óte unaıdy, olardan bilmegenimdi úırenemin, al eski tanystarymnyń biletinin ózim de bilemin, - dep daýlasa jóneldi.
- Ótken men bolashaq tek senderdiń oılaryńda ǵana bolatyndyǵyn umytyp kettińder me? – dep sózge aralasty úshinshisi:
- Ótkeniń endi qaıtyp kelmeıdi, al bolashaǵyń jetkizbeıdi. Sondyqtan da ótkenińdi qansha ańsasań da, bolashaǵyńdy qansha qıaldasań da, olar qolǵa túspeıdi. Tek qazirgi ómirińde ǵana aldyńa izgi maqsat qoıyp, ómirińniń ár sátin osyǵan arnasań ǵana, óz ómirińdi ózgertýge bolady. Óıtkeni ótken baqytty oılaý – janyńdy jabyrqatady, bolashaq baqyt týraly oı janyńdy jegideı jeıdi, tek qazirgi ómirde ǵana óz oıyńdy júzege asyra alasyń».
- Ańyz - áńgimeden ne oı túıdińder?
- Maqsat qoıýdyń adam ómirinde alatyn orny qandaı?
- Ózderiń – qaısysynyń pikirimen kelisesińder? Nelikten? Beınebaıan, ınternet jelisi.
Shyǵarmashylyq is - áreket, toptyq jumys. Oqýshylardy «maqsat, arman, qıal» degen jazýlar jazylǵan jasyryn kartochkalardy taratý arqyly 3 topqa bólý.
«Búginnen – jarqyn bolashaǵyma!» taqyrybyna joba (maqsat, áreket, qural, ýaqyt, nátıje) quryńdar.
Baıaý áýen, úntaspa, plakat, túrli - tústi marker, karandash.
Toppen án aıtý.
Maqsat – baqyt bastaýy
Sózi: A. Beláevtiki
Áni: B. Qajymuqanovtiki
1. Joldas kerek ár janǵa
Maqsat kerek bir bıik
Tumany mol jalǵanda turmaıdy ma nur quıyp
Syldyr sózben kúlkińe
Jete almaısyń muratqa
Adasasyń bir kúni
Arman janar jyraqqa
Q/sy:
Maqsat boıǵa kúsh berer jaqsy jyrdaı
Oıynda oǵys ketpes
Adaldyqqa júgindes
Jazyqsyzdy qolda
Maqsat jeter túbinde
2. Sol jyraqta mejelep
Jumsa qaırat - kúshińdi
Jatpaıdy eshkim elep seni
Kez - kelgenge júginbe
Óziń umyt jalynda
Tosady ómir túbinde
Baqytyńnyń baǵynda
Tosady ómir túbinde
Q/sy
Úntaspa, beınebaıan.
Úı tapsyrmasy.
A. Esenbaevanyń «Talap» óleńin jattaý.
Oqýlyq, 32 bet.
Sabaqtyń sońǵy tynyshtyq sáti.
- Búgingi sabaqtan alǵan áserlerin qandaı?
«Tynyshtyq, tynyshtyq, tynyshtyq, tynyshtyq bar jerde,
Tynyshtyq, tynyshtyq, tynyshtyq, tynyshtyq búkil álemde».
«Aqyn Sara atyndaǵy orta mektep» KMM
Muǵalim: Sembaı Aıda Nýrtaıqyzy
Ózin - ózi taný sabaǵynyń jospary 8 synyp
Qundylyq: durys áreket
Qasıetter: durys oı, eńbekqorlyq, jaýapkershilik.
Maqsaty: oqýshylardy óz bolashaǵynyń baǵytyn aıqyndap, maqsat qoıa bilý týraly túsinikterin keńeıtý arqyly durys áreket qundylyǵynyń mánin ashý.
Mindetteri:
- Oqýshylardy durys oılaýǵa úıretý arqyly óz muratyna jetý joldary týraly túsinik berý;
- Oqýshylardyń ózin - ózi tárbıeleý, ózin - ózi jetildirý arqyly eńbekqor bolý daǵdylaryn damytý;
- Oqýshylardy tabandylyqqa tárbıeleý.
Resýrstar: úntaspa, plakat, beınejazba, oqýlyq, oqý quraldary, ınternet.
Sabaq barysy:
Uıymdastyrý kezeńi. (sálemdesý, túgendeý, «5 T» erejesimen tanystyrý, qural - jabdyqty talap etý).
Tynyshtyq sáti. «Nurǵa bólený».
Elestetip kórińiz: Kún nury sizdiń tóbeńizden ótip, keýdeńizge qaraı boılap barady. Keýdeńizdiń orta tusynda gúl túınegi ornalasqan. Gúldiń túınegi nurdan baıaý ashylyp keledi. Balǵyn jáne taza ásem gúl sizdiń ár oıyńyzdy, ár sezimińizdi, emosıańyz ben tilek - qalaýyńyzdy shaıyp, júregińizdiń qaýyzyn ashty. Nur sáýlesi sizdiń boıyńyzǵa aqyryn taraı bastaǵanyn elestetińiz. Ol birtindep kúsheıe túsýde. Oımen osy nurdy qoldaryńyzǵa baǵyttańyz. Sizdiń qoldaryńyz nurǵa bólenip, sáýle shashýda. Qolymyz tek jaqsy, izgi ister jasaıdy jáne barshaǵa kómektesedi. Nur aıaqtaryńyzǵa tarady. Aıaqtaryńyz nur sáýlesin shashýda. Olar sizdi tek jaqsylyq jasaý úshin jaqsy jerlerge aparady. Olar nur men mahabbat quralyna aınaldy. Odan ári nur sizdiń aýzyńyzǵa, tilińizge tarady. Tilińiz tek shyndyqty jáne jaqsy, sózder ǵana aıtady. Nurdy aqyryndap qulaqtaryńyzǵa jetti, qulaqtaryńyz tek jaqsy sóz ben ásem áýendi ǵana estıdi. Nur kózderimizge de jetti, kózimiz tek jaqsyǵa qarap, bárinen jaqsylyqty ǵana kóredi. Sizdiń basyńyz túgeldeı nurǵa bólenip, basyńyzǵa tek izgi, oı keledi. Nur birte - birte qarqyndalyp shuǵylana bastaıdy, sizdiń deneńizden shyǵyp, jan - jaǵyńyzǵa sáýle shashady. Osy nurdy týysqandaryńyzǵa, muǵalimderińizge, dostaryńyzǵa, tanystaryńyzǵa baǵyttańyz. Nurdy ýaqytsha túsinispeı, renjisip júrgen adamdarǵa da baǵyttańyz, olardyń da júregi nurǵa tolsyn Osy nur búkil álemge: barlyq adamdarǵa, jan - janýarlarǵa, ósimdikterge taralsyn... Ǵalamnyń barlyq túpkir - túpkirine nur baǵyttańyz. Oısha aıtyńyz: «Men nurlymyn... Nur meniń ishimde... Men Nurmyn» Osyndaı Nur, Mahabbat jáne Tynyshtyq kúıinde sál otyra turyńyz... Endi osy Nurdy júregińizge ornalastyryńyz. Sebebi nurǵa toly búkil álem sizderdiń júrekgerińizde. Ony osyndaı ásem qalypta saqtańyz. Jaımen kózińizdi ashýǵa bolady. Rahmet.
- Qandaı sezimde boldyńyzdar?
Úntaspa. «Volshebnaıa kompozısıa – Hrýstalnaıa grýst
Úı tapsyrmasyn tekserý.
B. Tóreqyzdyń áńgimesin oqý
- Áńgimeden qandaı oı túıdińder?
- Jetistikke qol jetkizý úshin adamda qandaı qasıetter men daǵdylar bolýy kerek dep oılaısyńdar?
- Aldyǵa qoıǵan maqsattaryń bar ma? Qandaı?
Oqýlyq
№ 5 - sabaq, 26 – bettegi
Dáıeksóz.
Maqsatsyz jantalasyp júrgen adamnan óz maqsatyn kózden tasa etpegen sylbyr adam áldeqaıda artyq.
E. M. Forster
- Dáıeksózden qandaı oı túıdińder?
Edvard Morgan Forster, chashe E. M. Forster (angl. Edward Morgan Forster, 1 ıanvará 1879, London — 7 ıýná 1970, Koventrı) — anglııskıı romanıs ı esseıst, kotorogo zanımala nesposobnostlúdeı razlıchnyh sosıalnyh (klassovyh, etnıcheskıh) grýpp ponát ı prınát drýg drýga.
Oqıǵalardy áńgimeleý (suhbat).
Adam ómiri
(Ańyz - áńgime)
-«Úsh aǵaıyndy jigit «Adam ómiriniń ótkeni, qazirgisi, álde bolashaǵy mańyzdy ma?» degen saýalǵa daýlasyp qalady.
Birinshisi:
- Ótken ómirim meniń qazirgimniń bastaýy boldy. Buryn úırengenderim qazirgi ómirime azyq bolyp otyr. Men óz – ózime rızamyn, sebebi alǵa qoıǵan maqsattaryma jetý úshin men qajymaı – talmaı kúrese bildim. Óz ómirime serik etken joldastarym da senimdi, - deıdi.
Sonda ekinshisi:
- Eger seniń aıtqanyń durys bolsa, adam «Túıe kórgeninen jazbas» degendeı, bir ornynda damymaı turyp qalar edi. Maǵan burynǵy úırengenim, qazirgi biletinim mańyzdy emes, bolashaǵym mańyzdy. Sondyqtan da men óz bolashaǵyma qajetti nárselerge úırenemin. Maǵan «eki jyl buryn men kim edim?» degen saýaldan «eki jyldan keıin meniń ómirim qandaı bolady?» degen saýal mańyzdyraq. Meniń qazirgi qaraketim buryn qandaı bolǵanyma emes, bolashaqta qandaı bolatyndyǵyma baǵyttalyp otyr. Maǵan jańa tanystar óte unaıdy, olardan bilmegenimdi úırenemin, al eski tanystarymnyń biletinin ózim de bilemin, - dep daýlasa jóneldi.
- Ótken men bolashaq tek senderdiń oılaryńda ǵana bolatyndyǵyn umytyp kettińder me? – dep sózge aralasty úshinshisi:
- Ótkeniń endi qaıtyp kelmeıdi, al bolashaǵyń jetkizbeıdi. Sondyqtan da ótkenińdi qansha ańsasań da, bolashaǵyńdy qansha qıaldasań da, olar qolǵa túspeıdi. Tek qazirgi ómirińde ǵana aldyńa izgi maqsat qoıyp, ómirińniń ár sátin osyǵan arnasań ǵana, óz ómirińdi ózgertýge bolady. Óıtkeni ótken baqytty oılaý – janyńdy jabyrqatady, bolashaq baqyt týraly oı janyńdy jegideı jeıdi, tek qazirgi ómirde ǵana óz oıyńdy júzege asyra alasyń».
- Ańyz - áńgimeden ne oı túıdińder?
- Maqsat qoıýdyń adam ómirinde alatyn orny qandaı?
- Ózderiń – qaısysynyń pikirimen kelisesińder? Nelikten? Beınebaıan, ınternet jelisi.
Shyǵarmashylyq is - áreket, toptyq jumys. Oqýshylardy «maqsat, arman, qıal» degen jazýlar jazylǵan jasyryn kartochkalardy taratý arqyly 3 topqa bólý.
«Búginnen – jarqyn bolashaǵyma!» taqyrybyna joba (maqsat, áreket, qural, ýaqyt, nátıje) quryńdar.
Baıaý áýen, úntaspa, plakat, túrli - tústi marker, karandash.
Toppen án aıtý.
Maqsat – baqyt bastaýy
Sózi: A. Beláevtiki
Áni: B. Qajymuqanovtiki
1. Joldas kerek ár janǵa
Maqsat kerek bir bıik
Tumany mol jalǵanda turmaıdy ma nur quıyp
Syldyr sózben kúlkińe
Jete almaısyń muratqa
Adasasyń bir kúni
Arman janar jyraqqa
Q/sy:
Maqsat boıǵa kúsh berer jaqsy jyrdaı
Oıynda oǵys ketpes
Adaldyqqa júgindes
Jazyqsyzdy qolda
Maqsat jeter túbinde
2. Sol jyraqta mejelep
Jumsa qaırat - kúshińdi
Jatpaıdy eshkim elep seni
Kez - kelgenge júginbe
Óziń umyt jalynda
Tosady ómir túbinde
Baqytyńnyń baǵynda
Tosady ómir túbinde
Q/sy
Úntaspa, beınebaıan.
Úı tapsyrmasy.
A. Esenbaevanyń «Talap» óleńin jattaý.
Oqýlyq, 32 bet.
Sabaqtyń sońǵy tynyshtyq sáti.
- Búgingi sabaqtan alǵan áserlerin qandaı?
«Tynyshtyq, tynyshtyq, tynyshtyq, tynyshtyq bar jerde,
Tynyshtyq, tynyshtyq, tynyshtyq, tynyshtyq búkil álemde».
«Aqyn Sara atyndaǵy orta mektep» KMM
Muǵalim: Sembaı Aıda Nýrtaıqyzy
You Might Also Like
-
: balalardy sonaý alystaǵy Afrıka qurlyǵymen tanystyrý. Ózge eldiń salt - dástúrleri týraly túsinik berý. Afrıkadaǵy Jýnglı men Sahara, Savannanyń tynys tirshiligimen tanystyrý. Ózge eldiń ónerimen...
-
Daryndy balalar baǵdarlamasy máseleniń ózektiligi
