InfoHub Logo

Muz patshalyǵyna saıahat
Zal merekege saı bezendirilgen. Mýzyka áýenimen balalar zalǵa kiredi. Balalar shyrshany shyr aınalyp jup - jubymen turyp án aıtady.
Án:
Júrgizýshi:
Armysyzdar qurmetti kórermender, ata - analar, ustazdar! Jańa jyl merekelerińiz qutty bolsyn! Búgingi №9 «Qaraqat» eresek tobynyń jańa jyldyq merekelik erteńgiligine qosh keldińizder.
Zeınep: Jasyl shyrsha qosh kelipsiz
Seni ańsap júrdik biz
Ózińmenen jańa jyldy
Qarsy alýǵa keldik biz
Jasyl shyrsha janynda
Oınap kúlip qaıtamyz
Jasyl shyrsha janynda
Óleńdi de aıtamyz.

Ilá: Chto takoe Novyı god?
Etot den vse naoborot
Elkı v komnate rastýt
Belkı shıshek ne gryzýt
Zaısy rádom s volkom
Na kolúcheı elke
Dojdık toje ne prostoı
V Novyı god on zolotoı!

Nýrsaıa: Kel Jańa jyl,
Tórle, tórle jerime
Qut bereke bop kelgeısiń elime
Úmit artyp armandarǵa aıaýly
Shattyǵyńa bólegeısiń bizdi de

Abdýjamıl: Kel tórlet, jańa jylym, qutty jylym
Ózińdi búkil elim kútti búgin
Qarsy aldyq seni eńseli eńbekpenen
Jarqyrap áne aldymnan shyqty kúnim

Ulbosyn: Jańa jylǵa arnalady jańa jyr
Jańa jylda shaqyrady bar ómir
Baqyt bolyp jańa jylym keldi ǵoı
Qutty bolsyn qutty bolsyn jańa jyl.

Jalǵas: Jańa jyl merekesi qutty bolsyn
Árqashan merekelik kóńil bolsyn
Keýdemiz kúmbirlegen jyrǵa tolyp
Qane dostar, kúlkimen orta tolsyn

Janerke: Qosh keldińiz búgingi keshimizge
Jańa tabys tileıik isimizge
Kele jatqan jańa jyl qut ákelsin
Myna otyrǵan barsha jan bárimizge

Madına: Jasyl jelek jamylǵan
Asyl monshaq taǵynǵan
Mine sulý shyrshamyz
Kópten kútip saǵynǵan
Kel balalar kelińder
Tamashany kórińder.

Saýran: Jańa jyl, jańa baqyt, jańa jyr
İzgilik birlik dánin ortaǵa ysyr
Qut bolyp bereke ber halqymyzǵa
Mereıin mártebesin bıikke asyr

Topqa ertegi perızaty keledi. Qolynda qolshatyry bar.
- Sálemetsińder me balalar!
- Men senderdi ertegini óte jaqsy kóredi dep estigen edim, sondyqtan men senderge óte keremet bir ertegi ala keldim.
- Bul dál Jańa jyl merekesiniń qarsańynda bolǵan oqıǵa. Bir kishkene qalashyqta Kaı men Gerda esimdi dostar ómir súripti. Olar óte tatý bolypty. Birge oınaǵandy, gúl ósirgendi, terezeniń aldyna otyryp qar jaýǵanyn tamashalaǵandy óte jaqsy kóredi eken. Bir kúni Gerda kitaptan sonaý alys - alys óńirde bir Qar hanshaıymy ómir súretinin, ol óziniń sıqyrly aınasynan álemdegi barlyq oqıǵalardan habardar bolyp otyratyny týraly estıdi. Tipti jer betindegi ár qar túıirshigi onyń qalaýymen jaýatyny týraly estip qatty qorqady.
- Biraq shynymen de sonaý soltústik polús jaqta Qys - Áke men Kóktem - Anadan týǵan Qar hanshaıymy muz saraıynda ómir súrip jatqan bolatyn.
(Qar hanshaıymy taqta otyrady, qyzmetkerleri shyǵady.)
Qar hanshaıymy:
- Zerigip kettim men munda,
Jalǵyz ózim qashanda
Qar menen muz borandar
Kóńilsizbin men munda.
Qyzmetkerleri:
- Hanshaıymym biz barmyz
Qýantamyz sizdi biz.
Bı: «Aıaz ata men aqshaqarlar»
Qar hanshaıymy:
- Sýyqsyńdar sender tym,
Kerek emes bul maǵan
Men qalaımyn jylýlyqty.
Keshe men bir tús kórdim
Súıkimdi bala kútip júr meni.

(ortaǵa Kaı shyǵady, oǵan Gerda júgirip keledi)
Gerda: - Kaı, Kaı sen Qar hanshaıymy týraly estigensiń be?
Kaı: - Joq estigem joq Gerda.
Gerda:
- Bilesiń be Kaı, ol sonaý alys - alys óńirde ómir súretinin, ol óziniń sıqyrly aınasynan álemdegi barlyq oqıǵalardan habardar bolyp otyrady eken. Tipti jer betindegi ár qar túıirshigi onyń qalaýymen jaýatyn kórinedi. Múmkin dál qazir ol óziniń aınasynan bizge qarap otyrǵan shyǵar. Men qatty qorqam Kaı.....
Kaı:
- Gerda sen qoryqpa men barmyn ǵoı. Ol Qar hanshaıymy kelse men ony ustap alyp peshke otyrǵyzyp qoıam, ol erip byt - shyt bolady.
(Gerda men Kaıdyń áńgimesin estigen Qar hanshaıymy óte qatty ashýlanady. )
Qar hanshaıymy:
- Japalaqta appaq qar,
Borandarym soǵyńdar,
Aıaz qaptap jan jaqty,
Muzdarymdy shashyrat,
Muzym tıgen ár júrek
Tas bolyp qatsyn erterek.
(Muz túıirshigi kelip Kaıdyń da júregine tıedi. Kaı óte ózgerip ketedi.)
Mýzyka áýenimen ortaǵa shanasyn sýretip Kaı shyǵady. Shyrshanyń shamy sónip, boran men jeldiń daýysy shyǵyp, ortaǵa Qar hanshaıymy shyǵady.
- Sálemetsiń be Kaı! Men saǵan keldim, men seni sonaý alystaǵy keremet jerge alyp ketýge keldim. Ol jerde eshkim seni mazalamaıdy, tek ekeýmiz ómir súretin bolamyz. Júr menimen Kaı!
- Meeen, álgi Gerdaaa....
- Umyt Gerdany, júr menimen Kaı....
Qar hanshaıymy Kaıdy alyp ketedi,,, Gerda shyǵyp shyrshany aınalyp Kaıdy izdeıdi, sosyn shyrshadan suraıdy.
Gerda: (shyrshaǵa qarap)
- Sáýletti shyrsha sen Kaıdy kórmediń be?
- Jasyl shyrsha sen ol týraly estimediń be?
Shyrshanyń daýysy:
- Sen Kaıdy izdeme Gerda
Qonaqta boldy zulym hanshaıym
Muzdar patshalyǵynyń ıesi
Burqasyn, boran, qarlardyń
Sıqyrly zulym kúshimen
Saraıyna alyp ketti
İzdeme ony izdeme....
Gerda:
- Ol saraı qaıda, aıtshy
Bar shyndyqty jaıyp salshy...
Shyrshanyń daýysy:
- Ol saraı tym alysta
Qara orman artynda
Jol shyǵady soltústikke
Qorqynyshty bir ózińe...
Gerda;
- Barlyq joldar, bar sapar
Men ony júrip ótemin
Sýyq pen boran túk emes
Dosyma álbette jetemin
Gerda jolǵa shyǵady, júre - júre Gerda Gúlder hanshaıymynyń saraıyna kelip jetedi.
Gúlder hanshaıymy:
- Amansyń ba sulý qyz!
Sen munda ne istep júrsiń?
- Men Kaıdy izdep júrmin,
Kórdińiz be, siz ony?
- Baıqamadym men ony
Basynan bastap aıtshy endi..
- Asyǵýym kerek men
Ýaqytym joq ókinem...
- Gerda sen tabasyń Kaıdy
Aldymenen demińdi al
Otyryp alyp demal
Gúlder bıin qabyl al
Bı; «Gúlder»
Gerda:
- Rahmet sizge hanshaıym...
Ketýim kerek meniń shyn...
Gúlder:
- Saý bol, Gerda aman bol..
Jolyń bolsyn bara ǵoı
Gerda shyrshany bir aınalyp qaıta keledi.

Gerda:
- Oı, kak holodno v lesý
Ný, kýda je ıa poıdý?
Vot penechek, otdohný
I nemnojko podremlú
Gerda sadıtsá na penek ı zasypaet. Iz za elkı vyhodıt Voron...
Voron:
- Devochka, kto ty skajı
Da ne plach ıne drojı
Popláshı so mnoıý vmeste
A potom vse rasskajı
(ıspolnáetsá tanes Gerdy ı Vorony)

Shymkent qalasy,
№25 "Qaraqat" bóbekjaı - balabaqshasynyń
İİ sanatty tárbıeshisi Sholatova Aıjan Nýralıevna