- 05 naý. 2024 03:49
- 272
Maqtanshaq aıý (ata - analarmen ertegini sahnalaý)
Ertegi: Maqtanshaq aıý (ata - analarmen ertegini sahnalaý)
Maqsaty: Ertegi negizinde dostyq jaıly baıandalǵan. Ertegini ata - analarmen sahnalaý arqyly balalardyń oılaý qabiletin jáne tilderin damytý. Balalardy dostyq sezimge tárbıeleý
Rolderde:
Aıý –
Qasqyr –
Qoıan –
Kirpi –
Túlki –
Avtor –
Avtor: Ertede qalyń toǵaı ishindegi úıshikte úsh dos bolypty. Olar túnimen toǵaıdy aralap kún ysyǵanda úıshigine kirip jatady eken. Bir kúni kele jatyp aıý bylaı dedi!
Aıý: Dostar ishimizde eń irisi, eń myqtysy men bolam. Menen barlyq ańdar qorqady.
Avtor: Kúshtiligine maqtanyp aıý ózinen kishkene ańdarǵa maza bermepti. Osylaısha áńgimelesip kele jatqan úsh dosqa jortyp bara jatqan túlki kezigipti.
Aıý: Túlki beri kel saǵan aıtam.
Túlki: Maǵan aıtasyń ba? Ne boldy? Ne bop qaldy?
Aıý: Maǵan únemi qyzmet etetin bolasyń.(julqylaıdy)
Kirpi: Dostym túlki bizge ne istedi ne jamandyq jasady, ony jiber munyń durys emes.
Túlki: Jaraıdy jiberińizshi sizdi syılaımyn. Qyzmetimdi aıamaımyn
Aıý: E solaı bolsyn! Endi túlki syılap júretin boldy. Kórdińder ma meniń kúshimdi?
Avtor: Taǵy birde qasqyrdy bosatpaı mazasyn alady.
Aıý: Qasqyr mynda kel, meni syılap júresiń be, joq pa.
Qasqyr: Aıý aǵa meni qoıa berińizshi aıtqanyńyz bolsyn.
Qoıan: Qasqyr bizge tıisken joq qoı nege ony qınaısyz.
Aıý: Eger meni syılap júremin dese bosatamyn!
Qasqyr: Aıý aǵa syılap júremin bosatyńyzshy.
Aıý: Endi qasqyrdy syılap júremin boldy.
Kirpi: Seni budan bylaı túlkide, qasqyrda jek kóretin bolady, jáne eshqashan syılamaıdy.
Qoıan: Óıtkeni, sen olarǵa kúsh kórsettiń, jábirlediń.
Aıý: Joq, syılaıdy!
Qoıan: Kirpi júr keteıik aıýmen dos bolmaımyz.
Avtor: Aıý eki seriginen aıyrylyp jalǵyz qalady. kenet aldynan qasqyrlar shyǵa keledi.
Qasqyr: Sen maǵan jazyqsyz azap kórsettiń. Endi biz seni jabyla talaımyz.
Avtor: Qasqyrlardan záresi ushqan aıý aǵashqa órmelep qashyp ketedi. Qasqyrlar ketken soń aıý qaıta keledi. Aldymen ózi jábirlegen túlki shyǵa keledi. Aıý qorqyp ketedi.
Túlki: Aıý aǵa neden qorqyp kettińiz.
Aıý: Qasqyrlar maǵan bas saldy.
Túlki: Onda jyldam beri qaraı júrińiz. Munda rahat jer bar. Qasqyr degen múlde joq. Júrińiz, júrińiz!
Avtor: Túlki aıýdy aldap aılasyn asyryp, kúp etkizip batpaqqa túsirip jiberedi.
Túlki: Ótkende maǵan jábir kórsettiń, sol úshin sazaıyńdy tartqyzdym.
Avtor: Mı batpaqtan ázer qutylyp aıý úıshigine ázer oralady.
Kirpi: Saǵan ne boldy?
Qoıan: Bul qalaı bolǵany. Saǵan kimniń kúshi jetti.
Aıý: Meni qasqyrlar qorshap alyp talap tastaı jazdady. Aǵashtyń basyna shyǵyp qutyldym. Qaıtyp kele jatsam túlki kezdesip meni aldap batpaqqa batyryp jiberdi.
Qoıan: Aıttym ǵoı dostym. Kúshińe senip álsizderdi kúshpen syılatamyn dep ediń. Endi osy oıyńnyń durys emes ekenine kóziń jetken shyǵar.
Aıý: Dostar, keshirińizdershi óz qateligimdi endi túsindim. Budan bylaı barlyǵyna meıirimdi qarapaıym, qamqorshy bolamyn.
Avtor: Sodan soń aıý maqtanshaqtyǵyn qoıyp eki dosymen tatý - tátti ómir súripti.
Tárbıeshi: Kýzenbaeva Ý. A.
Maqsaty: Ertegi negizinde dostyq jaıly baıandalǵan. Ertegini ata - analarmen sahnalaý arqyly balalardyń oılaý qabiletin jáne tilderin damytý. Balalardy dostyq sezimge tárbıeleý
Rolderde:
Aıý –
Qasqyr –
Qoıan –
Kirpi –
Túlki –
Avtor –
Avtor: Ertede qalyń toǵaı ishindegi úıshikte úsh dos bolypty. Olar túnimen toǵaıdy aralap kún ysyǵanda úıshigine kirip jatady eken. Bir kúni kele jatyp aıý bylaı dedi!
Aıý: Dostar ishimizde eń irisi, eń myqtysy men bolam. Menen barlyq ańdar qorqady.
Avtor: Kúshtiligine maqtanyp aıý ózinen kishkene ańdarǵa maza bermepti. Osylaısha áńgimelesip kele jatqan úsh dosqa jortyp bara jatqan túlki kezigipti.
Aıý: Túlki beri kel saǵan aıtam.
Túlki: Maǵan aıtasyń ba? Ne boldy? Ne bop qaldy?
Aıý: Maǵan únemi qyzmet etetin bolasyń.(julqylaıdy)
Kirpi: Dostym túlki bizge ne istedi ne jamandyq jasady, ony jiber munyń durys emes.
Túlki: Jaraıdy jiberińizshi sizdi syılaımyn. Qyzmetimdi aıamaımyn
Aıý: E solaı bolsyn! Endi túlki syılap júretin boldy. Kórdińder ma meniń kúshimdi?
Avtor: Taǵy birde qasqyrdy bosatpaı mazasyn alady.
Aıý: Qasqyr mynda kel, meni syılap júresiń be, joq pa.
Qasqyr: Aıý aǵa meni qoıa berińizshi aıtqanyńyz bolsyn.
Qoıan: Qasqyr bizge tıisken joq qoı nege ony qınaısyz.
Aıý: Eger meni syılap júremin dese bosatamyn!
Qasqyr: Aıý aǵa syılap júremin bosatyńyzshy.
Aıý: Endi qasqyrdy syılap júremin boldy.
Kirpi: Seni budan bylaı túlkide, qasqyrda jek kóretin bolady, jáne eshqashan syılamaıdy.
Qoıan: Óıtkeni, sen olarǵa kúsh kórsettiń, jábirlediń.
Aıý: Joq, syılaıdy!
Qoıan: Kirpi júr keteıik aıýmen dos bolmaımyz.
Avtor: Aıý eki seriginen aıyrylyp jalǵyz qalady. kenet aldynan qasqyrlar shyǵa keledi.
Qasqyr: Sen maǵan jazyqsyz azap kórsettiń. Endi biz seni jabyla talaımyz.
Avtor: Qasqyrlardan záresi ushqan aıý aǵashqa órmelep qashyp ketedi. Qasqyrlar ketken soń aıý qaıta keledi. Aldymen ózi jábirlegen túlki shyǵa keledi. Aıý qorqyp ketedi.
Túlki: Aıý aǵa neden qorqyp kettińiz.
Aıý: Qasqyrlar maǵan bas saldy.
Túlki: Onda jyldam beri qaraı júrińiz. Munda rahat jer bar. Qasqyr degen múlde joq. Júrińiz, júrińiz!
Avtor: Túlki aıýdy aldap aılasyn asyryp, kúp etkizip batpaqqa túsirip jiberedi.
Túlki: Ótkende maǵan jábir kórsettiń, sol úshin sazaıyńdy tartqyzdym.
Avtor: Mı batpaqtan ázer qutylyp aıý úıshigine ázer oralady.
Kirpi: Saǵan ne boldy?
Qoıan: Bul qalaı bolǵany. Saǵan kimniń kúshi jetti.
Aıý: Meni qasqyrlar qorshap alyp talap tastaı jazdady. Aǵashtyń basyna shyǵyp qutyldym. Qaıtyp kele jatsam túlki kezdesip meni aldap batpaqqa batyryp jiberdi.
Qoıan: Aıttym ǵoı dostym. Kúshińe senip álsizderdi kúshpen syılatamyn dep ediń. Endi osy oıyńnyń durys emes ekenine kóziń jetken shyǵar.
Aıý: Dostar, keshirińizdershi óz qateligimdi endi túsindim. Budan bylaı barlyǵyna meıirimdi qarapaıym, qamqorshy bolamyn.
Avtor: Sodan soń aıý maqtanshaqtyǵyn qoıyp eki dosymen tatý - tátti ómir súripti.
Tárbıeshi: Kýzenbaeva Ý. A.