InfoHub Logo

MÁSHHÚR JÚSİP KÓPEEV SHEJİRESİ – QAZAQ TARIHYNYŃ QAINAR KÓZİ

Qazaq eliniń tarıhy shejireden bastaý alady. Halyqqa aýyzdan-aýyzǵa tarap jetken qazaq shejireleriniń qataryna Zahıraddın Babyrdyń – «Babyrnamasyn», Muhammed Haıdar Dýlatıdiń «Tarıh-ı-Rashıdıin», Beıbarys pen Haldýnnyń «Qypshaq shejiresin», Ábilǵazy Bahadúr hannyń «Túrik shejiresin», Ulyqbektiń «Sultandar shejiresin» jáne taǵy da basqalaryn jatqyzýǵa bolady.

Elimiz egemendigin alyp, qazaq tarıhyn qaıta jazýǵa umtylǵan tusta qazaq shejiresiniń tarıhymyzdyń negizgi derek kózderiniń biri ekendigi dáleldene tústi. Olardyń qatarynda keıingi jyldary basylyp shyqqan Máshhúr Júsip Kópeevtiń «Qazaq shejiresin», Nurjan Naýshabaevtyń «Manzýmat qazaqıasyn», Shákárim Qudaıberdiulynyń «Túrik, qyrǵyz, qazaq hám handar shejiresin» jatqyzamyz.

Jekelegen qaharman tulǵalardy sıpattaý barysynda el tarıhyn shejire sıpatynda baıandaǵan Máshhúr Júsip Kópeevtiń eńbekteriniń mańyzy zor. Máshhúr Júsip tarıhty jazýda jer tarıhyn, el tarıhyn, jeke adam tarıhyn birtutas sıpatta qarastyryp, ózara tyǵyz qarym-qatynastar júıesinde baıandaıdy. M.J.Kópeev qoljazbasy – halqymyzdyń tarıhyna óz úlesterin qosqan qaharman tulǵalar haqynda fólklorlyq nusqalardyń, jazba zertteýlerdiń, zertteýshi avtordyń óz oı-pikirleriniń ózara baılanystyrylǵan maǵlumattarynyń asa mol kazynasy.

Máshhúr Júsip Kópeevtiń «Qazaq shejiresinde» qazaqtyń shejiresin bylaısha tarqatady: Alashtan Seıilhan, Jaıylhan atty eki bala taraıdy. Sonyń Seıilhanynan segiz arys túrkimen taratylady da, Jaıylhannyń urpaǵy týraly shejireshiler eki túrli pikir taratady. Sonyń birinde Jaıylhannan Qazaq, Sozaq, Uzaq degen úsh bala dúnıege keledi. Osynyń Sozaǵy qaraqalpaqtardyń, Uzaǵy qyrǵyzdar men hakastardyń túp atasy dep esepteıdi. Al Qazaǵynan kelip Aqarys, Janarys, Bekarys degen balalar dúnıege keledi. Olardan Uly júz, Orta júz, Kishi júz tarasa kerek.

Ekinshi nusqada Alashtyń ekinshi balasy Jaıylhannan úsh bala emes, bir ǵana ul Maıqy bolady. Maıqydan Ózbek jáne Syban degen eki ul týady. Sybannan Aıyrqalpaq, Aıyrqalpaqtan Qazaq pen Sozaq, Sozaqtan Qaraqalpaq, al Qaraqalpaqtan Aqarysty taratady. Qyrǵyzdardyń aq aıyr qalpaq kıetindigi osyǵan baılanysty bolsa kerek[1,81b.].

Qazaq halqynyń qaıdan shyqqany, onyń júzderge bólinýi týraly másele keıingi kezeńderde de kóp tolǵantqan. Osy másele boıynsha Shákárim óz shejiresinde «qazaqtardyń shyǵý tegi, násili arabtardan emes, túp tórkini kóne túrik áleminde jatyr» dep tujyrym jasasa[2,12b.], al Máshhúr Júsip Kópeev «Bul qazaq degen keshe men búgin qoıylǵan at emes, zaman-zamannan aıtylyp kele jatqan at. Arab tilinde «uǵyzaq» dep jazylǵan, shaǵataı túrkisinde «hazaǵ» dep, ózimizdiń jýan tilde «qazaq» dep jazylǵan»dep qazaq etnonımine qysqasha sholý jasap, qazaqtyń shyǵý tegin qazaqtardyń alǵashqy hany-Alash pen onyń balalarymen baılanystyryp solardyń urpaǵy degen uǵym qalyptastyrady[2,10-11bb.].

Baspa betinde jarıalanǵan “Qazaq shejiresi” týyndysyn zerdeleı qarastyrsaq ta, Máshhúr Júsiptiń jeke adamdar tarıhyn jer tarıhymen, el tarıhymen baılanystyra baıandaǵanyn kóremiz. Onyń ústine M.J. Kópeev jalǵyz qazaqqa ǵana emes, túrki halyqtaryna da ortaq tarıhı tulǵalar: Nárikuly Shora (Qazan), Ámir Temir (Samarqan), er Edige (Altyn Orda) týraly shejire nusqalaryn jazyp alyp, ara - arasynda olarǵa degen óz kózqaras-pikirin keltiredi [1,99b.].

Máshhúr qoljazbasyndaǵy el bıleýshileri (XV ǵ.-HVPİ ǵ.ǵ. aralyǵy) kazaq handary tarıhy sóz bolady. Shejirelik-jylnamalyq sıpatta jazylǵan bul shyǵarmalarda ataqty bıleýshilerdiń is-áreketi qysqasha, tartymdy baıandalynyp, shejireshiniń óz pikirleri de qatar beriledi. Kerisinshe, tarıhı deregi jutań, belgisiz handardyń esimderi ǵana atalynyp ótedi. Máshhúr Júsip Kópeıuly “Qazaq túbi” eńbeginde áz Jánibek hannan bastap áz Táýke hanǵa deıingi handar tizbegin taratady.

Máshhúr Júsip shejiresinde Tahır han, Toǵym han, Boıdas han t.b. belgisiz bıleýshilerdin tek esimderi ǵana atalynyp ótiledi. Al ataqty, dańqty handar tarıhyn baıandaýlarynda Máshhúr Júsip Qasym handy “Joshy hannyń ózinen soń Deshti Qypshaqty tolyq meńgerip bılegen” han, “qazaq handarynyń pırýaı dókeıi”; Haqnazar handy “qaıratty kisi”, “batyr han”; áz Táýke handy “aqyldy kisi, tabandy kisi”,“tereń oıly dolyq mıly, dókeı iri han” retinde baǵalaıdy.

Máshhúr Júsip jazbalarynda Alasha hanǵa qatysty berilgen málimetter tarıh ǵylymy turǵysynan arnaıy qarastyrýdy qajet etedi. Máshhúr Júsip Kópeev handar tizimine Alasha handy, Ormambet handy t.b. qosady [1,87-89bb.]. Biraq, “Atasynyń aty bilinbeı, óz aty shyqqan erler” eńbeginde onyń tarıhta kim bolǵany halyq jadynda umytyla bastaǵanyn atap kórsetip, endi bir handar tiziminde Alashany qazaq bıleýshilerinen bólip alyp jeke qarastyrady: “Qazaqtyń óz sybaǵasyna arnalyp han bolǵandar: “Qasqa joldy” Qasym han, “Eski joldy” Esim han, “Kúltebede kúnde keńes” atanǵan áz Táýke han, olardan soń 48 jyl han bolyp bılegen Abylaı han. Qazaqta han bolyp, zań shyǵaryp, halyq qataryna qosqandar - osy aıtylǵan handar. Aldy-arty joq Alasha han degen bir han bılegen. Qazaq 3 júzge bólinip; Uly júz Úısin, Orta júz Arǵyn, Kishi júz Alshyn atanǵany; “Alash” dep uran shaqyrysyp: “Alash- alash bolǵanda, Alasha han bolǵanda, úıimiz aǵash bolǵanda, uranymyz Alash bolǵanda”,-dep aıtatyn zaman bolǵan”[1,94b.].

Máshhúr Júsip Kópeevtiń qazaq tarıhy týraly jazylǵan jemisti eńbegi-“Qazaq túbi”. Máshhúrdiń “Qazaq túbi” taqyrybynda qaǵaz betine túsirilgen shyǵarmalarynyń birneshe nusqalary bar.

Birinshisinde Ábilǵazy shejiresindegi Adam ata, Nuh zamanynan bastap, Ýyz hanǵa deıin taratylǵan baıandaýlary; Múhammet paıǵambar men Anys, Aqkose sahabalar dáýiri týraly ańyz-óńgimesi; 92 baýly Qypshaq, 32 baýly Ózbek, 3 júz atanýlary (“Alasha han” áńgimesi) týraly shejire sózi; Máshhúrdiń óziniń áz Jánibek hannan áz Táýke hanǵa deıingi handar tarıhyn baıandaýy; Aqtaban shubyryndy oqıǵasy týraly tarıhı ańyzdary jınaqtalǵan.

Ekinshisinde Shynqyz (Shyńǵys) han shyǵý tegi haqynda jarıalanǵan V.V.Radlovtyń “Qazaq túbi” ańyzynyń (tolyqtaı teksiniń koshirmesi) nusqasy; Abylaı han zamany jaıynda saqtalǵan fólklor úlgileri; Nysanbaı jyraýdyń qara sózben aralas berilgen “Kenesary-Naýryzbaı” dastany sóz bolady.

Úshinshi varıantynda Ábilǵazy shejiresiniń Adam atadan Oǵyz(Ýyz) hanǵa deıin taratylǵan úzindisi; Ábilǵazy shejiresiniń Shyńǵys hannyń dúnıege kelýin, Shyńǵys hannan Esim hanǵa deıin taratqan nusqasy; Abylaıdyń shyǵý tegi men urpaqtarynyń áýlettik shejire sózderi  baıandalady.

Tórtinshi nusqasynda Adam Atadan bastap Ýyz hanǵa (Oǵyz) deıin taratqan Ábilǵazy shejiresi; Shyńǵys hannyń shyǵý tegi haqynda jarıalanǵan V.V.Radlovtyń “Qazaq túbi” ańyzynyń úzindisi; áz Jánibek tegi týraly jazylǵan V.V.Radlovtyń jalǵan shejiresiniń ornyna berilgen Q.Halıd kitabynyń Altyn Orda týraly tarıhı málimeti; Máshhúrdiń óziniń handar shejiresi (áz Jánibekten áz Táýkege deıin) úlgisi; Aqtaban shubyryndy oqıǵasy týraly tarıhı sózderi  bir toptama jınaǵyna kirgen[3,26b.].

Joǵaryda keltirilgen nusqalardy salystyryp qarasaq, jekelegen uqsas mátinder bolýyna qaramastan ár “Qazaq túbi” úlgisi qazaq tarıhyn ártúrli baıandaıdy. Buǵan qaraǵanda “Qazaq túbi”  Adam Atadan bastap Abylaı hanǵa deıin taratylyp jazylǵan M.J.Kópeev shejire sózderiniń ortaq tarıhı taqyryby ǵana bolady. Munda árbir nusqada  shejire, ańyz, áńgime, tarıhı sóz, zertteý úzindisi teksteri bir ýaqyt júıesi retimen ornalasady, ara-arasynda zertteýshi avtordyń óziniń qazaq handary týraly eńbekteri, anyqtama-túsiniktemeleri berilip otyrylady. Iaǵnı, qazaqtyn túpki tarıhy týraly ár túrli tekster men túrli oı - pikirlerdiń paıdalanylýy, bir taqyryp boıynsha jazylǵan eńbekteriniń túrli nusqalary bolýy Máshhúr Júsip Kópeevtiń tarıhı tanym arnasyna ártúrli kózqaras, málimet tarta bilgenin aıqyndaıdy.

Qoryta aıtqanda, Máshhúr Júsip Kópeevtiń shejiresi tarıhymyz úshin qundy negizgi derekter kózi bolyp tabylady. M.J.Kópeevtiń eńbekteri  tarıhı tulǵalarymyzdy ǵana emes, jalpy qazaq tarıhyna qatysty máselelerdi de jan-jaqty qarastyrýymyzǵa mol múmkindik beredi. Onyń eńbekteri keleshek urpaqty ótken dáýirlerge qatysty tarıhı málimettermen baıyta túsedi jáne bir qaraǵanda kezdeısoq bolyp kórinetin qazaqtardyń qorshaǵan ortamen baılanysyn, olardyń tarıhı úrdistegi álemdik tarıhtyń damýyndaǵy rólin anyqtaýǵa múmkindik beredi.

 

Paıdalanylǵan ádebıetter tizimi:

1- Kópeıuly M.J. Qazaq shejiresi. 2-shi bas.tolyq.- Astana: «Altyn kitap», 2007,-233b.-(Qazaq etnografıasynyń kitaphanasy, 32-shi tom).

2- Qudaıberdiuly Sh. Túrik, qyrǵyz-qazaq hám handar shejiresi.- Almaty: «Qazaqstan» jáne «Sanat», 1991. -80 b.

3- Júsipova L. Qazaq tarıhy týraly jazylǵan jemisti eńbegi – «Qazaq túbi» / Ańyz adam  №19 (79) Qazan, 2013. 26-27bb.

---