Mata týraly jalpy túsinik
5 - klass
Sabaqtyń taqyryby: Mata týraly jalpy túsinik
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Taqyryp boıynsha alǵan bilimderin jetildirý, jańa sabaq materıaldaryn ózderiniń izdenisi boıynsha shyǵarmashylyq jumystar arqyly meńgertý, mata týraly túsinik berý
Tárbıelik: oqýshylardyń kórkemdik is - áreket daǵdylaryn qalyptastyra otyryp, shyǵarmashylyq kóz - qarastaryn qalyptastyrý
Damytýshylyq: mekteptegi eńbekke baýlý jáne tehnologıa pánderindegi mata shyǵarý jáne óńdeý sabaqtary jaıly túsinikteme berý jáne oqytýda elektrondyq aqparattyq tehnologıalardy paıdalaný ádisterimen tanystyrý
Sabaqtyń túri: Jańa bilimdi meńgertý
Sabaqtyń ádisi: túsindirý, suraq - jaýap, pikir almasý,
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, toptamalar
Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi: Oqýshylardy túgendeý, nazaryn sabaqqa aýdarý
2. Úı jumysy: Topyraqtaný týraly uǵym
Sóz tórkiniń tap:
Topyraq eń negizgi qasıeti – qunarlylyǵy
Qum men qumdaq – uzaq jyldardyń nátıjesinde paıda bolady
Qarashirik – sýdy nashar ótkizedi
Topyraq – jer qyrtysynyń ústińgi qabaty
Sazdaq jer – sýdy neǵurlym kóp ótkizedi
Sýretter sóıleıdi. Oqýshylar berilgen sýret boıynsha óz oılaryn aıtady.
Ósimdikterdi qorektik zattarmen, sýmen udaıy qamtamasyz etip turý topyraqtyń qunarlylyǵyna baılanysty. Tabıǵı qunarlylyq adamnyń áreketinsiz qorshaǵan ortanyń áserinen paıda bolady. Tyń topyraqtyń jaramdy qunarlylyǵyn eginshilikke paıdalanǵannan keıin birtindep jasandy
qunarlylyqqa aınalady. Jasandy qunarlylyq tek adamnyń udaıy óndiris áreketi arqyly jasalady. Eginge neǵurlym turaqty ári mol ónim alý úshin túrli tyńaıtqyshtar berý arqyly topyraq qunarlylyǵyn arttyramyz.
Topyraqtyń qurlysy:
Qatty bólshekterden, ylǵal men aýadan quralady.
Topyraqtyń quramy
Organıkalyq zattar men qarashirik bolady
Topyraqtyń qasıeti
Aýa ótkizgishtik jáne sý ótkizgishtik
Rebýs sheshý
.........
Mata ónerkásipte kıim – keshek tigý, tósek oryn jabdyqtaryn tigý kezinde keńinen qoldanylady
Mata belgilenýine qaraı
Turmystyq, tehnıkalyq arnaıy
Mata jasaý
Mata shyǵarý úshin negizgi shıkizat talshyq.
Talshyq - maıda, jińishke zat
Talshyqtyń túrleri
Tabıǵı talshyq.
Ósimdikten jasalǵan zyǵyr maqta
Janýarlardan jasalǵan – jún, jibek
Maqta – bir jyldyq ósimdik. Maqta ósimdiginiń jemisi appaq uzyn talshyqtarǵa quramdas qoraptan turady. Osyndaı talshyqtardy maqta deıdi. Maqtanyń otany – Indıa, Ońtústik Amerıka. Al bizde Ońtústik Qazaqstanda ósiriledi
Adam úshin maqta ósimdigi paıdaly:
• dáni (talshyq úshin),
• butaǵy men qaldyǵy (maqta, qaǵaz, karton)
Maqtanyń qurylymy:
Maqtanyń jeke talshyqtary óte jińishke bolady. Talshyqtardyń uzyndyǵy 6 - 52mm - ge jetedi. Tabıǵı túsi – aq, sonymen qatar qońyr sarǵysh, jasyl tústeri de kezdesedi.
Maqtanyń gıgroskopıalyq qasıeti:
Óte joǵary.(gıgroskopıalyǵy – qorshaǵan ortadaǵy ylǵaldy ótkizý qasıeti) maqta ylǵaldy tez ótkizip, tez kebedi.
Zyǵyr – zyǵyr talshyqtaryn beretin, bir jyldyq, shóp tektes ósimdik. Zyǵyrdyń úsh túri bar: salaly, jabaıy, buıra zyǵyr. Talshyqtardy alý úshin salaly zyǵyr ósiriledi.
Adam úshin zyǵyrdyń bári paıdaly:
• Dáni (tehnıkalyq maı),
• sabaǵy (mata úshin talshyq),
• qaldyǵy (tehnıkalyq maqsatqa, kendir).
Zyǵyrdyń qurlymy:
Sabaǵy tik, bıiktigi 1m - ge deıin jetedi. Talshyq uzyndyǵy 15 - 20mm. Túsi ashyq surdan jabyq surǵa deıin bolady.
Zyǵyrdyń gıgroskopıalyq qasıeti:
Ylǵaldy jaqsy ótkizedi, ońaı jýylady. Maqtaǵa qaraǵanda ystyqqa tózimdi, myqtyǵyraq keledi.
Sergitý sáti
Bar eken dúnıede jalǵyz kózdi,
Sol kózben dúnıeniń bárin kezdi
Álemdi on segiz myń kıindirip,
Dúnıeden jap jalańash ózi bezdi. (ıne)
Eki basty jalmaýyz,
Kerip aýzyn ashady.
Aldyna túsken nárseler,
Ózinen ózi qashady. (qaıshy)
Qımyldasa qos sheber
Qyrýar isti bitirer (qol)
«Jalǵasyn tap» oıyny.
Maqal - máteldiń jalǵasyn taýyp, mánerlep aıtý.
1. Áke kórgen oq jonar...
2. Eńbektiń nany tátti,...
3. Sheshenniń sózi ortaq
Maqta
Maqta talshyǵyn kolǵa ustaǵanda óte jumsaq. Jaǵyp teksergende ashyq - sary tústi bolyp janyp, kúıgen qaǵazdyń ıisi shyǵady. Mata, toqyma buıymdar, tigin jipter daıyndalady. Maqta mata ońaı jýylyp, tez kebedi, jaqsy tazalanady, jeńil útikteledi. Maqta mata birkelki ıirilgen jipten toqylady, onyń beti tegis bolady. Bul matalar negizgi jip arqyly sozylady, jýylǵan kezde sol arqyly otyrady.
Zyǵyr
Zyǵyr mata maqta mataǵa qaraǵanda myqtyǵyraq keledi. Olar negizgi jáne arqaý jip arqyly sozylady, salmaqty ári qalyńdaý keledi. Ylǵaldy jaqsy ótkizedi, ońaı jýylady. Mata beti tegis, jyltyr jáne jiptiń jýandyǵy ár túrli bolady. Taza zyǵyr matasy tez setinegish, myjylǵysh keledi jáne tez útikteledi.
Maqtany alǵashqy óńdeý
Maqta – maqta talshyǵy - aldyn ala tazalaý – maqtanyń tuqymynan talshyqtaryn aıyrý - nyǵyzdaý
Zyǵyrdy alǵashqy óńdeý –
Zyǵyr – zyǵyr sabaǵyn sýda jibitý – keptirý jáne jumsartý – zyǵyrdy sabaý – zyǵyr talshyqtaryn alý
Mata qazaq ólkesine buryn Uly Jibek joly arqyly Shyǵys, Ońtústik Azıa elderinen, keıin Reseıden tasyp ákelingen.
Toqylýyna, sapasyna, órnekterdiń túri men ádemiligine qaraı matanyń ár túrli ataýy bar. Ásem, janǵa jaıly qasıetterine sáıkes halqymyz kóbinese qyzdarynyń esimderin mata ataýlarymen ataǵan. Mysaly: Kúldári, Ushtap, Maqpal, Qyrmyzy, Jibek, Dúrıa t. b.
Oı – tolǵanys
1. Mata ataýlaryn bilemiz be?
Masaty dep qandaı matany aıtamyz? (Masatydaı qulpyrar jerdiń júzi).
Masaty – jumsaq túkti mata
Shıdem degenimiz ne? (Shıdem shekpen kıgenim, túlki tymaq).
Shıdem – túıe júnine toqylǵan mata
Shaı degenimiz ne? (Sholpysy syldyrlap, shaıy kóılegi sýsyldap)
Shaıy – úlbiregen juqa jibek mata
Búlde dep neni aıtamyz? Úlde men búldege oranyp
Matamyn árkez tózimdi,
Maqtadan alar bózimdi.
Úlkender de kishi de,
Sándikke kıer ózimdi
Kóp jýsa tez qysqaram,
Qajetimdi biler ustaǵan.
Búktelsem de san ret,
Útiktelsem jaqsaram. (shyt mata)
Sándik kıim tigetin,
Qalyń túkti matamyn.
Ulttyq kıim nyshany,
Qasıetti zatqa jatamyn.
Sondyqtan da analar,
Qyzyna qoıar atymdy,
Ataýymdy kim tabar,
Aıta ǵoı qyzym atymdy (maqpal)
Sabaqty bekitý: Maqta men zyǵyr talshyqtaryn salystyrý
Qasıetteri maqta zyǵyr
Túsi
Beriktigi
Jumsaqtyǵy
Ylǵal ótkizgishtigi
Uzyndyǵy
Qalyńdyǵy
Iá Joq
1. Maqtanyń túsi aq pa? Iá
2. Zyǵyr mata buıra zyǵyrdan alynady ma? joq
3. Mata talshyqtan turady ma? Iá
4. Tabıǵı talshyqtarǵa lavsan, kapron jata ma? joq
5. Maqta myqty, jumsaq, jeńil ma? ıá
6. Zyǵyr mata beti tegis, jyltyr ıá
7. Gıgroskopıalyǵy – qorshaǵan ortadan aýa ótkizý qasıeti ma joq
8. Maqta birjyldyq ósimdik ıá
9. Zyǵyr jumsaq mata joq
10 Maqta talshyǵyn jaqqanda qaǵaz ıisi shyǵady ıá
Hat tasýshy oıyny
1. Qazaqstan Respýblıkasynyń astanasy?
2. Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigine qansha jyl toldy?
3. Qazaqstan Respýblıkasynyń tuńǵysh prezıdenti?
Oqýshylardy Baǵalaý
Úı jumysy: “mata týraly jalpy túsinik” oqý
Mata attaryna baılanysty sózjumbaq qurastyrý
Sabaqtyń taqyryby: Mata týraly jalpy túsinik
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Taqyryp boıynsha alǵan bilimderin jetildirý, jańa sabaq materıaldaryn ózderiniń izdenisi boıynsha shyǵarmashylyq jumystar arqyly meńgertý, mata týraly túsinik berý
Tárbıelik: oqýshylardyń kórkemdik is - áreket daǵdylaryn qalyptastyra otyryp, shyǵarmashylyq kóz - qarastaryn qalyptastyrý
Damytýshylyq: mekteptegi eńbekke baýlý jáne tehnologıa pánderindegi mata shyǵarý jáne óńdeý sabaqtary jaıly túsinikteme berý jáne oqytýda elektrondyq aqparattyq tehnologıalardy paıdalaný ádisterimen tanystyrý
Sabaqtyń túri: Jańa bilimdi meńgertý
Sabaqtyń ádisi: túsindirý, suraq - jaýap, pikir almasý,
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, toptamalar
Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi: Oqýshylardy túgendeý, nazaryn sabaqqa aýdarý
2. Úı jumysy: Topyraqtaný týraly uǵym
Sóz tórkiniń tap:
Topyraq eń negizgi qasıeti – qunarlylyǵy
Qum men qumdaq – uzaq jyldardyń nátıjesinde paıda bolady
Qarashirik – sýdy nashar ótkizedi
Topyraq – jer qyrtysynyń ústińgi qabaty
Sazdaq jer – sýdy neǵurlym kóp ótkizedi
Sýretter sóıleıdi. Oqýshylar berilgen sýret boıynsha óz oılaryn aıtady.
Ósimdikterdi qorektik zattarmen, sýmen udaıy qamtamasyz etip turý topyraqtyń qunarlylyǵyna baılanysty. Tabıǵı qunarlylyq adamnyń áreketinsiz qorshaǵan ortanyń áserinen paıda bolady. Tyń topyraqtyń jaramdy qunarlylyǵyn eginshilikke paıdalanǵannan keıin birtindep jasandy
qunarlylyqqa aınalady. Jasandy qunarlylyq tek adamnyń udaıy óndiris áreketi arqyly jasalady. Eginge neǵurlym turaqty ári mol ónim alý úshin túrli tyńaıtqyshtar berý arqyly topyraq qunarlylyǵyn arttyramyz.
Topyraqtyń qurlysy:
Qatty bólshekterden, ylǵal men aýadan quralady.
Topyraqtyń quramy
Organıkalyq zattar men qarashirik bolady
Topyraqtyń qasıeti
Aýa ótkizgishtik jáne sý ótkizgishtik
Rebýs sheshý
.........
Mata ónerkásipte kıim – keshek tigý, tósek oryn jabdyqtaryn tigý kezinde keńinen qoldanylady
Mata belgilenýine qaraı
Turmystyq, tehnıkalyq arnaıy
Mata jasaý
Mata shyǵarý úshin negizgi shıkizat talshyq.
Talshyq - maıda, jińishke zat
Talshyqtyń túrleri
Tabıǵı talshyq.
Ósimdikten jasalǵan zyǵyr maqta
Janýarlardan jasalǵan – jún, jibek
Maqta – bir jyldyq ósimdik. Maqta ósimdiginiń jemisi appaq uzyn talshyqtarǵa quramdas qoraptan turady. Osyndaı talshyqtardy maqta deıdi. Maqtanyń otany – Indıa, Ońtústik Amerıka. Al bizde Ońtústik Qazaqstanda ósiriledi
Adam úshin maqta ósimdigi paıdaly:
• dáni (talshyq úshin),
• butaǵy men qaldyǵy (maqta, qaǵaz, karton)
Maqtanyń qurylymy:
Maqtanyń jeke talshyqtary óte jińishke bolady. Talshyqtardyń uzyndyǵy 6 - 52mm - ge jetedi. Tabıǵı túsi – aq, sonymen qatar qońyr sarǵysh, jasyl tústeri de kezdesedi.
Maqtanyń gıgroskopıalyq qasıeti:
Óte joǵary.(gıgroskopıalyǵy – qorshaǵan ortadaǵy ylǵaldy ótkizý qasıeti) maqta ylǵaldy tez ótkizip, tez kebedi.
Zyǵyr – zyǵyr talshyqtaryn beretin, bir jyldyq, shóp tektes ósimdik. Zyǵyrdyń úsh túri bar: salaly, jabaıy, buıra zyǵyr. Talshyqtardy alý úshin salaly zyǵyr ósiriledi.
Adam úshin zyǵyrdyń bári paıdaly:
• Dáni (tehnıkalyq maı),
• sabaǵy (mata úshin talshyq),
• qaldyǵy (tehnıkalyq maqsatqa, kendir).
Zyǵyrdyń qurlymy:
Sabaǵy tik, bıiktigi 1m - ge deıin jetedi. Talshyq uzyndyǵy 15 - 20mm. Túsi ashyq surdan jabyq surǵa deıin bolady.
Zyǵyrdyń gıgroskopıalyq qasıeti:
Ylǵaldy jaqsy ótkizedi, ońaı jýylady. Maqtaǵa qaraǵanda ystyqqa tózimdi, myqtyǵyraq keledi.
Sergitý sáti
Bar eken dúnıede jalǵyz kózdi,
Sol kózben dúnıeniń bárin kezdi
Álemdi on segiz myń kıindirip,
Dúnıeden jap jalańash ózi bezdi. (ıne)
Eki basty jalmaýyz,
Kerip aýzyn ashady.
Aldyna túsken nárseler,
Ózinen ózi qashady. (qaıshy)
Qımyldasa qos sheber
Qyrýar isti bitirer (qol)
«Jalǵasyn tap» oıyny.
Maqal - máteldiń jalǵasyn taýyp, mánerlep aıtý.
1. Áke kórgen oq jonar...
2. Eńbektiń nany tátti,...
3. Sheshenniń sózi ortaq
Maqta
Maqta talshyǵyn kolǵa ustaǵanda óte jumsaq. Jaǵyp teksergende ashyq - sary tústi bolyp janyp, kúıgen qaǵazdyń ıisi shyǵady. Mata, toqyma buıymdar, tigin jipter daıyndalady. Maqta mata ońaı jýylyp, tez kebedi, jaqsy tazalanady, jeńil útikteledi. Maqta mata birkelki ıirilgen jipten toqylady, onyń beti tegis bolady. Bul matalar negizgi jip arqyly sozylady, jýylǵan kezde sol arqyly otyrady.
Zyǵyr
Zyǵyr mata maqta mataǵa qaraǵanda myqtyǵyraq keledi. Olar negizgi jáne arqaý jip arqyly sozylady, salmaqty ári qalyńdaý keledi. Ylǵaldy jaqsy ótkizedi, ońaı jýylady. Mata beti tegis, jyltyr jáne jiptiń jýandyǵy ár túrli bolady. Taza zyǵyr matasy tez setinegish, myjylǵysh keledi jáne tez útikteledi.
Maqtany alǵashqy óńdeý
Maqta – maqta talshyǵy - aldyn ala tazalaý – maqtanyń tuqymynan talshyqtaryn aıyrý - nyǵyzdaý
Zyǵyrdy alǵashqy óńdeý –
Zyǵyr – zyǵyr sabaǵyn sýda jibitý – keptirý jáne jumsartý – zyǵyrdy sabaý – zyǵyr talshyqtaryn alý
Mata qazaq ólkesine buryn Uly Jibek joly arqyly Shyǵys, Ońtústik Azıa elderinen, keıin Reseıden tasyp ákelingen.
Toqylýyna, sapasyna, órnekterdiń túri men ádemiligine qaraı matanyń ár túrli ataýy bar. Ásem, janǵa jaıly qasıetterine sáıkes halqymyz kóbinese qyzdarynyń esimderin mata ataýlarymen ataǵan. Mysaly: Kúldári, Ushtap, Maqpal, Qyrmyzy, Jibek, Dúrıa t. b.
Oı – tolǵanys
1. Mata ataýlaryn bilemiz be?
Masaty dep qandaı matany aıtamyz? (Masatydaı qulpyrar jerdiń júzi).
Masaty – jumsaq túkti mata
Shıdem degenimiz ne? (Shıdem shekpen kıgenim, túlki tymaq).
Shıdem – túıe júnine toqylǵan mata
Shaı degenimiz ne? (Sholpysy syldyrlap, shaıy kóılegi sýsyldap)
Shaıy – úlbiregen juqa jibek mata
Búlde dep neni aıtamyz? Úlde men búldege oranyp
Matamyn árkez tózimdi,
Maqtadan alar bózimdi.
Úlkender de kishi de,
Sándikke kıer ózimdi
Kóp jýsa tez qysqaram,
Qajetimdi biler ustaǵan.
Búktelsem de san ret,
Útiktelsem jaqsaram. (shyt mata)
Sándik kıim tigetin,
Qalyń túkti matamyn.
Ulttyq kıim nyshany,
Qasıetti zatqa jatamyn.
Sondyqtan da analar,
Qyzyna qoıar atymdy,
Ataýymdy kim tabar,
Aıta ǵoı qyzym atymdy (maqpal)
Sabaqty bekitý: Maqta men zyǵyr talshyqtaryn salystyrý
Qasıetteri maqta zyǵyr
Túsi
Beriktigi
Jumsaqtyǵy
Ylǵal ótkizgishtigi
Uzyndyǵy
Qalyńdyǵy
Iá Joq
1. Maqtanyń túsi aq pa? Iá
2. Zyǵyr mata buıra zyǵyrdan alynady ma? joq
3. Mata talshyqtan turady ma? Iá
4. Tabıǵı talshyqtarǵa lavsan, kapron jata ma? joq
5. Maqta myqty, jumsaq, jeńil ma? ıá
6. Zyǵyr mata beti tegis, jyltyr ıá
7. Gıgroskopıalyǵy – qorshaǵan ortadan aýa ótkizý qasıeti ma joq
8. Maqta birjyldyq ósimdik ıá
9. Zyǵyr jumsaq mata joq
10 Maqta talshyǵyn jaqqanda qaǵaz ıisi shyǵady ıá
Hat tasýshy oıyny
1. Qazaqstan Respýblıkasynyń astanasy?
2. Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigine qansha jyl toldy?
3. Qazaqstan Respýblıkasynyń tuńǵysh prezıdenti?
Oqýshylardy Baǵalaý
Úı jumysy: “mata týraly jalpy túsinik” oqý
Mata attaryna baılanysty sózjumbaq qurastyrý
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
