- 05 naý. 2024 00:53
- 258
XIX ǵasyrdyń sońy men XX ǵasyrdyń basyndaǵy Qazaqstannyń áleýmettik - demografıalyq damýy
Sabaqtyń taqyryby: XIX ǵasyrdyń sońy men XX ǵasyrdyń basyndaǵy Qazaqstannyń áleýmettik - demografıalyq damýy
Sabaqtyń maqsaty:
a) bilimdilik: XIX ǵ. sońy men XX ǵ. basyndaǵy Qazaqstannyń áleýmettik - demografıalyq damýyn túsindirý,
halyqtyń etnıkalyq quramyna toqtalý;
b) damytýshylyq: Alynǵan derektermen jumys isteýge, jańa derektermen aqparat kózderine súıene otyryp, logıkalyq oılaı bilýge daǵdylandyrý;
v) tárbıelik: Týǵan ólkeniń tarıhyna qurmetpen qaraýǵa, eńbekqorlyqqa maqsat qoıa bilýge tárbıeleý;
Sabaq tıpi: aralas sabaq
Sabaq túri: Jańa uǵymdy meńgertý sabaǵy
Sabaq ádisi: suraq - jaýap, kartamen, toppen jumys, STO tehnologıasy
Pánaralyq baılanys: Geografıa
Kórnekiligi: karta, slaıdtar, tirek syzbalar
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý
a) Oqýshylarmen amandasý;
b) Sabaqtyń maqsatyn, mindetterin habarlaý;
v) Toptarǵa bólý;
II. Jańa materıaldy meńgertý kezeńi
Jospary:
1. 1897 jylǵy Birinshi búkilreseılik sanaq
2. Halyq sanynyń ósýi.
3. Halyqtyń etnıkalyq quramy.
4. Qazaqstandyq qoǵamnyń áleýmettik qurylymy
a) Oı tolǵaý:
1. Áleýmet degenimiz ne?
2. Demografıa sózin qalaı túsinemiz?
b) Maǵynany ajyratý
1897 jyly ólkede halyqtyń sany 4147, 8 myń adam, onyń ishinde qazaqtar 3354 myń, 1915 jyly 4205, 2 myń, al 1917 jyly - 3615, 1 myń adam boldy. Sonymen, osy jyldar ishinde qazaqtar sany nebári 231 myń adamǵa, ıaǵnı 6, 8 paıyzǵa ósken. Qorytyndysynda ólke halqynyń quramyndaǵy qazaqtardyń úles salmaǵy 1897 jylǵy 81, 7 paıyzdan 1917 jylǵy 59, 8 paıyzǵa deıin kemip ketti. Qazaqtar arasyndaǵy demografıalyq jaǵdaıdyń nasharlaýy, birinshi kezekte onyń tabıǵı ósýiniń tómen bolýymen túsindiriledi.
Qazaq halqy tabıǵı ósiminiń tómen deńgeıine kóshpeli turmys saltynyń aýyr jaǵdaıy, epıdemıalyq aýrýlardyń keń taralýy jáne medısınalyq qyzmet kórsetýdiń bolmaýy sebepti onyń qataryndaǵy, ásirese balalar arasynda ólim - jitimniń joǵary bolýy sebep boldy. Qazaqtardyń 1916 jylǵy kóterilisiniń zardaptary da erekshe keleńsiz rol atqardy. Kóterilisti patshanyń jazalaý otrádtary basyp, janyshtap sol kezde osy ult - azattyq qozǵalysqa qatysýshylar ǵana emes, sonymen qatar beıbit turǵyndar da myńdap qaza tapqan edi. Qazaqtardyń edáýir bóligi ımperıa sheginen Qytaıǵa, Túrkıaǵa jáne basqa elderge údere kóship ketti. 1916 jyly Jetisý oblysynan ǵana shetelge 150 myńǵa jýyq qazaq kóship ketti.
Sabaqtyń maqsaty:
a) bilimdilik: XIX ǵ. sońy men XX ǵ. basyndaǵy Qazaqstannyń áleýmettik - demografıalyq damýyn túsindirý,
halyqtyń etnıkalyq quramyna toqtalý;
b) damytýshylyq: Alynǵan derektermen jumys isteýge, jańa derektermen aqparat kózderine súıene otyryp, logıkalyq oılaı bilýge daǵdylandyrý;
v) tárbıelik: Týǵan ólkeniń tarıhyna qurmetpen qaraýǵa, eńbekqorlyqqa maqsat qoıa bilýge tárbıeleý;
Sabaq tıpi: aralas sabaq
Sabaq túri: Jańa uǵymdy meńgertý sabaǵy
Sabaq ádisi: suraq - jaýap, kartamen, toppen jumys, STO tehnologıasy
Pánaralyq baılanys: Geografıa
Kórnekiligi: karta, slaıdtar, tirek syzbalar
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý
a) Oqýshylarmen amandasý;
b) Sabaqtyń maqsatyn, mindetterin habarlaý;
v) Toptarǵa bólý;
II. Jańa materıaldy meńgertý kezeńi
Jospary:
1. 1897 jylǵy Birinshi búkilreseılik sanaq
2. Halyq sanynyń ósýi.
3. Halyqtyń etnıkalyq quramy.
4. Qazaqstandyq qoǵamnyń áleýmettik qurylymy
a) Oı tolǵaý:
1. Áleýmet degenimiz ne?
2. Demografıa sózin qalaı túsinemiz?
b) Maǵynany ajyratý
1897 jyly ólkede halyqtyń sany 4147, 8 myń adam, onyń ishinde qazaqtar 3354 myń, 1915 jyly 4205, 2 myń, al 1917 jyly - 3615, 1 myń adam boldy. Sonymen, osy jyldar ishinde qazaqtar sany nebári 231 myń adamǵa, ıaǵnı 6, 8 paıyzǵa ósken. Qorytyndysynda ólke halqynyń quramyndaǵy qazaqtardyń úles salmaǵy 1897 jylǵy 81, 7 paıyzdan 1917 jylǵy 59, 8 paıyzǵa deıin kemip ketti. Qazaqtar arasyndaǵy demografıalyq jaǵdaıdyń nasharlaýy, birinshi kezekte onyń tabıǵı ósýiniń tómen bolýymen túsindiriledi.
Qazaq halqy tabıǵı ósiminiń tómen deńgeıine kóshpeli turmys saltynyń aýyr jaǵdaıy, epıdemıalyq aýrýlardyń keń taralýy jáne medısınalyq qyzmet kórsetýdiń bolmaýy sebepti onyń qataryndaǵy, ásirese balalar arasynda ólim - jitimniń joǵary bolýy sebep boldy. Qazaqtardyń 1916 jylǵy kóterilisiniń zardaptary da erekshe keleńsiz rol atqardy. Kóterilisti patshanyń jazalaý otrádtary basyp, janyshtap sol kezde osy ult - azattyq qozǵalysqa qatysýshylar ǵana emes, sonymen qatar beıbit turǵyndar da myńdap qaza tapqan edi. Qazaqtardyń edáýir bóligi ımperıa sheginen Qytaıǵa, Túrkıaǵa jáne basqa elderge údere kóship ketti. 1916 jyly Jetisý oblysynan ǵana shetelge 150 myńǵa jýyq qazaq kóship ketti.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.