InfoHub Logo

Mektepke deıingi uıymda oqý - tárbıe jumysynyń basty sharty – pándik damytý ortasyn qurý bolyp tabylady. Damytý ortasy dep paıdaly uıymdastyrylǵan, ártúrli materıaldarmen tolyqtyrylǵan, arnaıy jabdyqtalǵan jaıly jaǵdaı dep túsiný kerek. Mundaı ortada barlyq top balalaryn tanymdyq shyǵarmashylyq is - áreketke bir ýaqytta belsendi aralastyrýǵa bolady. Ortany qurýdyń anyqtaýshy sáti pedagogıkalyq pikir, maqsat bolyp tabylady. Bul maqsatqa jetý tańdaǵan bilim berý baǵdarlamasyn iske asyrý arqyly júzege asyrylady.
Damytý ortasyn qura otyryp, biz toptardaǵy balalardyń erekshelikterin eskeremiz. Jasy, damý deńgeıi, bilimdiligi, qyzyǵýshylyǵy, qabileti, quramy t. b.
Pándik damytý ortasyn uıymdastyrýǵa qoıylatyn talaptar:

1) Árbir jas ereksheligindegi toptarda óz betimen maqsatqa baǵyttalǵan belsendi is - áreketke jaǵdaı jasalǵan (oıyn, beıneleý, sahnalaý)
2) Damý ortasyndaǵy pánderdiń jan-jaqtylyǵy, toptyń ishinde qajetti balalarǵa onyń damýyna qajetti yqpal etetin materıaldar ǵana bolýy tıis.
3) Uldar men qyzdardyń qyzyǵýshylyǵyna sáıkes damý ortasy mazmundy qurylǵan.
4) Damytý ortasyndaǵy pánderin ornalastyrý jáne uıymdastyrý balalardyń qajettiligi men jas erekshelikterine sáıkestendirilgen. Mektep jasyna deıingi balanyń negizgi úsh qajettiligi bar. Qozǵalysta, qarym - qatynasta, tanymdyq.
5) Barlyq jas ereksheligindegi toptarda demalýǵa jaıly oryndar belgilengen.
Bizdiń balabaqshada mektepke deıingi balanyń damýyna erekshe kóńil bólinedi. Uıymdastyrylǵan is - áreket árbir tárbıeshiniń shyǵarmashylyq jumysy. Tárbıeshiniń kásibı jumysy qanshalyqty joǵary bolsa, ol oqytyp tárbıelegen tárbıelenýshi de, sonshalyqty aqyl - oıy damyǵan, saýatty bolady. Kóp izdený, daıyndalý, qosymsha ádebıetterdi oryndy qoldana bilý tárbıeshiniń negizgi maqsaty.
Men ózim jumys jasaıtyn «Tolaǵaı» ortańǵy tobynda paıdalanǵan ádister men kórnekilikterimdi balalardyń qıal - oılarynyń damýyna yqpal etetindeı etip jasaımyn.
Pándik damytý ortasy maqsattardy, mindetterdi jáne bilim berý baǵdarlamasynyń mazmunyn iske asyrýǵa múmkindik beredi.

Balalardyń damý ortasy:
1. Sújettik - róldik oıyndar ortasy
2. Qyzyqty matematıka ortalyǵy
3. Ǵylymı orta
4. Til shyǵarmashylyq ortalyǵy
5. Ádebı ortalyq

Oıyn ortalyǵy: Bizdiń balabaqshada sújetti - róldik oıyndarǵa arnalǵan burysh bar. Munda ár túrli ańdardyń, jan - janýarlardyń betperdeleri jınaqtalǵan. Men bul buryshtaǵy zattardy kórkem ádebıet, til damytý sabaqtarynda paıdalandym. Nátıjesinde balanyń uıymdastyrylǵan is - áreketke degen qyzyǵýshylyǵy oıandy.

Qýyrshaq teatry: Qýyrshaq teatryn kórkem ádebıet sabaǵynda jıi paıdalanamyn. «Aldar Kóse men Shyǵaıbaı» ertegisinde keıipkerlerdi rólge bólip balalardy oınattym.
Balalardyń oı - órisin sózdik qoryn, ulttyq sana - sezimin damytatyn «qazaqy buryshymyz» bar. Mundaǵy maqsatymyz balalarǵa ulttyq tárbıe berý. Uly aqyn Abaı Qunanbaev «Ótkirdiń júzi, kesteniń bizi, órnegin sendeı sala almas» dep ulttyq qundylyqtardy joǵary baǵalaǵan. Nátıjesinde, balalardyń tili, oı - órisi, qıaly damıdy.

Ǵylymı ortalyq: Balalardyń tabıǵı ortaǵa degen súıispenshiligin arttyryp, ony qorǵaýǵa degen jaýapkershiligin, týǵan jerge, qorshaǵan ortaǵa degen kózqarasyn qalyptastyrý maqsatynda, tobymyzda «Tabıǵat buryshy» jasalynǵan.
Sársenbi, juma kúnderi uıymdastyrylǵan is - áreketimizde kórsetilgen «baqylaý» bólimi boıynsha bólme gúlderin baptap, sýaryp, jaqsy ósýine kóńil bólemiz. Nátıjesinde, balalar uıymshyldyqpen jumys jasaıdy. Balalar bilýge, oılanyp áreket jasaýǵa daǵdylanady.
Ádebı ortalyq: Balabaqshada balalar ózdiginen oqı almaıtyndyqtan, áńgimelep aıtýǵa, kórkem sózdermen tanystyrý jumysy baǵdarlama talabyna sáıkes taqyryptyq ustanymdarǵa negizdelgen. Osyǵan oraı, bizdiń shaǵyn ortalyǵymyzda osy jastaǵy balalardyń tilin, oıyn damytatyn kitaptar buryshy jasalynǵan. Balalar ózdiginen osy kitaptardaǵy sýretterge qarap qysqasha áńgimeler, jumbaqtar qurastyrady. Nátıjesinde, balanyń tili jattyǵyp, tanymdyq qabileti damyp, sózdik qory tolyǵady.

Qyzyqty matematıka ortalyǵy: Matematıka uıymdastyrylǵan oqý is - áreketinde «Geometrıalyq pishinder» taqyryby boıynsha bosaǵan jumyrtqa qabyǵynan balapan beınesin jasadyq. Bul kezde tyshqan denesi jumyrtqa pishindi quıryǵy kesindiden jasalyndy. Uıymdastyrylǵan is - áreket arasynda sergitý sáti retinde balalardy ekige bólip, birinshi bóligine «motorıka» ádisin, ıaǵnı saýsaq bulshyq etterin damytý, saýsaǵymyzdy demaldyrý maqsatynda balapan beınesin jasaıdy. Al ekinshi bóligine konfet qaǵazdary, túrli - tústi qaǵazdardy ýmajdap alaqanǵa jattyǵý jasady. Ǵalymdar mynadaı zańdylyqty alǵa tartady. Eger saýsaqtyń qımyl - qozǵalysy jas erekshelikterine sáıkes bolsa, sonda ǵana nátıjege jetýge bolady.
«Ne bildik, ne úırendik?» bilimpazdar saıysy

Barlyq uıymdastyrǵan is - áreketimizde ótkizilgen jumystarymdy qorytyndylaı kele «Tolaǵaı» tobynda «Ne bildik, ne úırendik?» atty bilimpazdar saıysyn ótkizdim. Bul saıysta balalardy eki topqa ıaǵnı, «Balapandar», «Qoıandar» toby dep bóldim. Bul saıysty ótkizýdegi maqsatym osyǵan deıin alǵan bilimderin tıanaqtaý, baıqaý, baqylaý boldy. Saıysymyzdy aýylǵa saıahat dep aldym.

İ - shart: «Denim saý bolsyn deseń...» taqyrybynda «qoıandar», «Balapandar» ánine tańǵy jattyǵý jasady. Nátıjesinde, balanyń bulshyq etteri damyp, denesi shynyǵyp, boıy sergidi.
İİ - shart: «Kel, tanysaıyq!» tanystyrý bólimi. Balalardy toptarymen tanystyrdym.
İİİ - shart: «Maqal sózdiń máıegi» taqyryby boıynsha «maqaldar» aýylyna saıahatqa baryp, maqaldy jalǵastyrdyq. Nátıjesinde, balanyń oılaý qabileti, tili damydy.
İV - shart: «Tapqyr bolsań, taýyp kór» taqyryby boıynsha «Jumbaqtar» aýylyna saıahattap, balalar jumbaqtar sheshti. Nátıjesinde, balalardy tez oılaýǵa, qıalyn damytýǵa beıimdedim.
V - shart: «Ǵajaıyp boıaýlar» eline saıahat jasadyq. Munda balalar túrli jemisterdiń sýretin saldy. Munda balalar tústerdi ajyratyp, beıneleý ónerine degen qyzyǵýshylyǵy artty.
Saıysymyzdyń ishinde sıqyr áleminen kelgen sıqyrshy ataıdyń da sharttaryn oryndadyq.

Vİ - shart: «Boıaýlar syr shertedi» taqyryby boıynsha «Tústerdi bilemiz be?» dep alyp, ár topqa ózderiniń tústerin jınattym. Mundaǵy maqsatym, balalardy tústerdi ajyratýǵa, toptaýǵa úırettim.
Vİİ - shart: «Kel, sanaıyq» taqyryby boıynsha 1 - 10 - ǵa deıingi sandardy retimen ornalastyrý. Balalar shataspaı retimen sanap, qoıyp shyǵady.

Vİİİ - shart: «Óz óneri» taqyryby boıynsha eki topta ertegi sahnalady. İ - top «Maqta qyz ben mysyq» ertegisin, İİ - top «Baýyrsaq» ertegisin oınap shyqty. Saıysymyz qyzyqty da tartymdy ótti. Eki topty da, jeńisten qur qaldyrmaı, «Balapandar» tobyn «Alǵyrlar» nomınasıasymen, «Qoıandar» tobyn «Ónerli top» nomınasıasymen marapattadym.
Bul saıystyń nátıjesinde, balalardyń sózdik qory molaıyp, tez oılaǵyshtyqqa, shapshańdyqqa, salt - dástúrdi saqtaı bilýge beıimdeldi.
Shaǵyn ortalyǵymyzda uıymdastyrylǵan is - áreketten tys erteńgilikter de ótip turady. «Táýelsizdik el tiregi» atty Táýelsizdiktiń 21 jyldyǵyn, «Jańa jyl» merekesin toıladyq. Onda balalar ózderin ár qyrynan tanytty.