InfoHub Logo

Búginde egemendi el, táýelsiz memleket bolyp álemge jar salyp jatqan dúbirli kezeńde qazaq ultynyń janyna súıeý, rýhyna tireý bolatyn basty máseleniń biri osy – til. Kóptildi oqytý – jas urpaqtyń bilim keńistiginde erkin samǵaýyna jol ashatyn, álemdik ǵylym qupıalaryna úńilip, óz qabiletin tanytýyna múmkinshilik beretin búgingi kúngi eń qajettilik.

Memleket basshysy “Jańa álemdegi jańa Qazaqstan” atty Qazaqstan halqyna Joldaýynda: “Qazaqstan halqy búkil álemde úsh tildi paıdalanatyn joǵary bilimdi el retinde tanylýǵa tıis. Bular: qazaq tili – memlekettik til, orys tili — ultaralyq qatynas tili jáne aǵylshyn tili — jahandyq ekonomıkaǵa oıdaǵydaı kirigý tili”, — degen bolatyn.
Sondyqtan, balalardy ózara syılastyqqa, baýyrmaldyqqa, tatýlyqqa tárbıeleý maqsatynda. Elimizde bilim salasy aıryqsha damý ústinde.
Keńestik odaq kezinde aty estilmegen ózgerister 20 jylda ómirimizge endi. Elbasy N.Á. Nazarbaev «Jańa álemdegi jańa Qazaqstan» joldaýynda «Tilderdiń úshtuǵyrlyǵy» - mádenı jobasyn kezeńdep iske asyrýdy qolǵa alýdy usyndy. «Qazaqstan halqy búkil álemge úsh tildi paıdalanatyn mádenıetti el retinde tanylýǵa tıis» ekenin erekshe atady.
Mektepke deıingi tárbıe men oqytý mazmunyn jańartýǵa sáıkes mektep jasyna deıingi balalardyń negizgi quzyrettilikterin damytýǵa jáne tereń bilim berýge, sonyń ishinde tildi úıretý múmkindikterin keńeıtýge erekshe nazar aýdarylady. Bilim berý salasyna úsh tilge úıretýdi engizý qazirgi kezeńde mektepke deıingi uıymdardyń mindetteriniń biri bolyp tabylýda. Sátbaev qalasyndaǵy mektepke deıingi mekeme ıaǵnı №33 «Kúnshýaq» bóbekjaı balabaqshasynyń basty mindeti Qazaqstannyń jańa azamaty tárbıeleý. Balabaqshaǵa kelgen kúnderinen bastap balalardyń shetel jáne basqa tilderge degen qyzyǵýshylyqtaryn arttyryp, úshtildilik arqyly tárbıeleýde basty baǵyttardy aıqyndaýda balabaqsha alǵashqy damýytý kezeńinde «Balabaqshadaǵy úshtuǵyrly til» jobasyn basshylyqqa alyp kelesi damý satysynda balabaqsha ákimshiligi men pedagogtar ujymnyń birlesken «Balalar tilder áleminde» atty baǵdarlama quryldy. Baǵdarlamada uıymdastyrylǵan oqý is-áreketinde jumystyń barlyq qalyptary qoldanylady. Shet tiline úıretýde eń basty tásil  oıyn bolyp tabylady. Balabaqshanyń barlyq merekelerinde balalar óz alǵan bilimderin kórsetip otyrady, óleń, taqpaq qana aıtyp qoımaı, aǵylshyn tilinde ertegilerden úzindi kórsetip, bir-birimen dıalog júrgizedi. Osy balabaqshanyń alǵa qoıǵan maqsatyn oryndaý barysynda aǵylshyn tilin úırený maqsatynda aǵylshyn tili muǵalimi Abenova G. mektepke deıingi jastaǵy balalarǵa arnalǵan «Aǵylshyn tilinde sóıleýdi úıreneıik» atty oqý baǵdarlamasyn eki tilinde daıyndady.

Baǵdarlama eki bólimnen turady:
•Aýyzeki sóıleý kýrsy (dybystar, leksıkalyq mınımým) tyńdap-túsiný men sóıleý daǵdylaryn meńgertý.
•Negizgi kýrs tyńdap-túsiný men sóıleý daǵdylaryn damytý ǵana emes, sonymen birge aǵylshyn tilinde áripterdi ıgertý bolyp tabylady.

Ádistemelik qural qazirgi zaman talabyna saı, ıaǵnı mektepke deıingi balalardyń qarym-qatynas quzyrettiligin joǵarylatýǵa arnalǵan. Ertegi
trenıńter balabaqshalarda jumys jasaıtyn til mamandaryna balalarmen jumysta paıdalanýǵa kómek bolary sózsiz!

Biz - balabaqsha ujymy yntymaqtastyq balabaqshasyn qurýdy jón kórdik. Óıtkeni, balabaqshamyzdyń ereksheligi: óz ultymyzdyń balalarymen qatar, ózge ult ókilderiniń balalaryna da esik ashyp, memlekettik tildegi oqý-tárbıege yntalandyrýdamyz.
Memlekettik mártebe alǵan ana tilimizdiń abyroıyn asqaqtatý, bizdiń balabaqsha esigin ashqan árbir ózge ult balasyna til úıretip qana qoımaı,
qazaqtyń ulttyq qundylyqtarymen qatar, barlyq ulttyń salt-dástúrlerin tanytý, ár balany otansúıgish, eljandy jeke tulǵa etip qalyptastyrý – yntymaqtastyq balabaqshasynyń basty maqsaty.
Mektepke deıingi mekemdegi tárbıelenýshiniń meńgerýine túsinikti, ár túrli til materıaldaryn qoldana otyryp, mektep jasyna deıingi balanyń tilderdi úırený ýájdemesiniń joǵary deńgeıin qalyptastyrýǵa jaǵdaı qurý (qazaqsha, oryssha, aǵylshynsha). Shet tilin ońtaıly úırenip, túısinýge jáne sóıleý apparaty damýy men qalyptasýy kezinde, mektepke deıingi kishi jasta, ıaǵnı 3 jastan bastap balalardy til úırenýge tartý. Balany til quralymen basqa til mádenıetine jáne óz mádenıetin sezinýin qalyptastyrý, óz tiline degen maqtanysh sezimine tárbıeleý. Úsh tilde oqytý – zaman talaby. Birneshe tildi meńgergen, áleýmettik jáne kásiptik anyqtaýǵa qabiletti mádenıetti tulǵany damytýdaǵy mindetter:
- Til úrdisine qatysty psıhıkalyq qyzmetin damytý (qabyldaý, aqyl, oılaý) jáne tulǵalyq sapasyn damytý (sezimdik, shyǵarmashylyq, áleýmettik jáne tildik);
- Shet tilin meńgerýdegi ýájdemelik yqpaly bolyp tabylatyn, shetel tilin meńgerýdegi qabiletin damytý (tildik estýin, elikteýlik qasıetterin, tildiń yrǵaqtyq quraldaryn qoldaný);
- Balalardy til quraldarymen basqa til mádenıetin jáne týǵan eliniń
mádenıetin tanı bilýge úıretý, balanyń týǵan tiline degen maqtanysh sezimin oıatý;
- Bala boıynda alǵan bilimine degen jaýapkershiliktiń qalyptasýy;
- Balanyń shet tiline degen qyzyǵýshylyq qundylyqtarynyń qalyptasýy;
- Balanyń qurdastarymen, ata-analarymen, tárbıeshilermen nemese qoǵamdyq oryndardaǵy qarym-qatynasty birneshe tilde aıta alýy.

Baǵdarlama balalardyń jas erekshelikter talaptaryna sáıkes bolýyna, áleýettik múmkindikteri men qabiletterin eskerýde.
Mektepke deıingi balaǵa qatysty úsh tilde oqytý ádisteri «Balany oqyta otyryp tabıǵatyna sáıkes jumys jasa, zıan keltirme» oqytý qaǵıdasy bashylyqqa alynýda.
Baǵdarlama mektepke deıingi bilim berýdegi tutastaı konseptýaldy jańa modelin qurý kezindegi áleýmettik-mádenı talaptaryna jaýapty. Barlyq balalardyń múmkinshiliginshe shet tilderin meńgerý, bilim alý, damý, tárbıesindegi bastapqy múmkindikterin teń qamtamasyz etýge baǵyttalǵan.

Sonymen qatar oqytý josparynda mektepke deıingi kishi toptarda qyzyǵýshylyǵy boıynsha úıirme qyzmeti arqyly eńgizýdegi basty máselerdi eskerýde. Atap aıtqanda:
Birinshi – aldyńǵy qatarly halyqaralyq tájirıbeler negizinde, mektepke deıingi tárbıe uıymdarynda qazirgi zamanǵy oqytý ádisterin endirýdegi ınovasıalyq, tehnologıalyq bilim berý.
Ekinshi – balalardy mektepke deıingi bilimmen qamtamasyz etýdegi júıeli usynysty naqty túrde óńdeý.
Úshinshi – mektepke deıingi uıymdaǵy bilim berý deńgeıinde úsh tildi engizýdi qamtamasyz etý. Osylaı ǵana tilderdi meńgerýdiń naǵyz júıesin qura alamyz –degen máselelermen jumys júrgizilýde.
Adamnyń oıyn jaryqqa shyǵaratyn qural – til. Al, til – adamdar túsinetin qural bolyp qana tabylmaı, sonymen birge atadan balaǵa mıras bolyp kele jatqan ómir tájirıbesin, óner-bilimin jetkizýshi qural. Rýhanı baılyǵymyz til arqyly jasalady, jetkiziledi. Kez kelgen halyqtyń tili sol halyqtyń ulttyq ereksheligin tanytatyn qoıma tárizdes. Sol qoımany ashyp, qazynasyn tanyp bilý – bizge muratty is.
Mektepke deıingi uıymda bilim berý salasynda úsh tildik jumysta fızıkalyq, ıntelekýtýaldy, adamgershilik, estetıkalyq, kommýnıkatıvtik jáne áleýmettik damýyn qamtamasyz etilgen ıaǵnı fýnksıonaldy tolyq bilim berýdiń qurama bóligi: balabaqshada uıymdastyrylǵan oqý qyzmeti.
Pedagog uıymdastyrǵan jáne bilimdi meńgerýge, biliktilik pen daǵdylardy ıgerýge jáne alǵan bilimdi tájirıbede qoldanýǵa baǵyttalǵan qyzmettiń bir túri. Pedagogtyń bilim, iskerlik jáne daǵdynyń negizgi deńgeıin ıgerýde balalarǵa qoıatyn talaby oryndy, mindetti, qarym-qatynaspen jáne damytý men oqytýda kómek kórsetýmen úzdiksiz baılanysta bolatyn pedagogıkalyq qyzmet úlgisi.
Eń bastysy, búldirshinderdiń memlekettik tildi ıgerýge, qazaq halqynyń mádenıetin, salt-dástúrlerin tanyp-bilýge degen qulshynystary artýda. Bul, árıne, eń aldymen tárbıeshilerdiń, ádiskerlerdiń orasan eńbekteriniń jemisi.

Elbasymyzdyń «Tilderdiń úshtuǵyrlyǵy» mádenı jobasyn júzege asyrý maqsatynda balabaqshada birqatar jumystar atqaryldy. Atap aıtsaq, úıirme jumystarynyń, oıyn–saýyqtar, ashyq is-áreketter uıymdastyrylýda. Barlyq is-sharalarda úsh tildi (qazaq, orys, aǵylshyn tilderin)  mindetti túrde aıqyndap kórsete aldy. Sonymen qatar  ata-analar úshin de top qyzmetkerleri men tárbıelenýshilerdiń qarym-qatynasyn tereńdetý maqsatynda sózdikter únemi qoldanylý basshylyqqa alynýda.
Toptyń ne bólmelerdiń ár zonalarynda, mysaly jatyn bólmesinde
«Tátti uıqy», «Sladkıh snov», «Sweet dreams», as mázirinde «As bolsyn!»,
«Prıatnogo appetıta!» ,«Enjoy your meal!» t.b. sıaqty kartochkalar
kórsetilgen. Jáne qabyldaý bólmesinde ata-analarmen birlesken jumys  retinde «Úıde qaıtalaıyq»! atta aıdarmen buryshtamalar uıymdastyrylǵan.
Ár balanyń áleýetti múmkindigin iske asyrý úshin ońtaıly jaǵdaılardy jasaýǵa múmkindik beretin, balalardyń jeke erekshelikterin eskere otyra pedagogıkalyq úderisti úsh tilde uıymdastyrý.
Mektepke deıingi uıymda pedagogıkalyq tehnologıalardy qoldaný júıesi:
- Pedagogıkalyq is-áreketti júzege asyrý formasy, pedagogıkalyq sharalardy júzege asyrýdyń quraldary men tásilderiniń jıyntyǵy;
- Aldyn ala jobalaǵan oqý-tárbıeleý úderisin praktıkaǵa júıeli jáne birizdi engizý;
- Praktıkada júzege asatyn belgili bir pedagogıkalyq júıe jobasyn qurý qarastyrylǵan.

Baǵdarlama qosymshasynda 36 saǵattyq pespektıvalyq jospar qurylyp, ony iske asyrýda balalar úshin jeńil meńgerýine dıdaktıkalyq oıyndar men sózdik jınaqshasyn toptastyrý.
-    Zertteý jumystaryn uıymdastyrý, josparlaýmen qatar júzege asyrý- mektepke deıingi uıym ákimshiligi zertteý jumysyna basshylyq jasap baqylaý.
-    Nátıje boıynsha jumystar júrgizý jáne qorytyndylaý ákimshilik tarapynan joba mazmunyna saı qurylǵan jospar boıynsha ashyq is-áreketter men sharalar uıymdastyryp, dıagnostıka jasaý.
-    Qazaqstan keńistigindegi úshtildilik bul ótpeli kezeńniń talaby bolyp otyr. Eger osy úshtildilik tıimdi jumys istesin, úshtildilik bizdiń
memleketimizdiń bolashaǵyna jumys istesin desek, onda úshtildilikte basymdylyq memlekettik tilge berilýi kerek. Qalǵan eki til sol memlekettik tilmen talaspaı, kerisinshe, sol memlekettik tildiń ári qaraı damýyna qyzmet etýde qural retinde paıdalanylý kerek.
Balabaqshalarda tárbıelenip jatqan ózge ult búldirshinderi memlekettik tildi jetik meńgerýge, erkin sóıleı alatynyna qosymsha bilim berý jumys rette «Atameken», «Aǵylshyn tilin úıreneıik» atty úıirme jumystary bekitilip atqarylýda.

Shet tiline úıretýde eń basty tásil  oıyn bolyp tabylady. Aǵylshyn tiline úıretýdiń praktıkalyq mindetterine, qatynas quraldary jatady (sóıleý, leksıka, gramatıka), jáne birneshe tildik is-áreket (aýdıo tyńdaý jáne qaıtalaý, monologtik jáne dıalog túrindegi sóıleý). Aǵylshyn tilinde sóıleýdiń motıvasıasyn týdyrý úshin, jaqsy sezimderdi jáne osy tilde sóıleýge ynta týdyratyn barlyq faktorlar qoldanylady:
- Ashyq tústegi zattyq jáne beınelik kórnekilik;
- Oıyndyq jaǵdaılar;
- Tanymdyq qyzyǵýshylyq;
- Mýzykalyq jáne rıtmıkalyq qımyl –qozǵalystar;
- Jańashyldyq;
- Jasyrý, sheshý, izdeý jáne tabý elementteri.
Balalarǵa úsh tildi qatar meńgerýdiń mańyzy zor. Osy jobanyń qurylymymen uıymdastyrylǵan is-áreketterdiń barysynda árbir balanyń júıeli oılaýyna jáne shyǵarmashylyqpen eńbektenýine asyl qasıetterdi ıgerýine jol ashady. Balanyń jalpy azamattyq, jan-jaqty damyǵan tulǵa jáne ishki jan-dúnıesi qalyptasyp ózin-ózi tanyp, onyń negizinde aınala qorshagan ortaǵa degen óz kózqarasyn damytatyn bilim berý óte qajet dep eseptelinedi.
Balabaqshada aqparattyq  tehnologıany paıdalanýbala tanymyn jan jaqty damytýdyń sheshýshi quraly. Mysaly: mýltımedıalyq oqýlyqtardy balabaqshada paıdalanyp, oqý is áreketterin joǵarǵy dárejede júzege asyrýǵa múmkinshilik berýde. Qazirgi qoǵam aldynda turǵan ózekti máselelerdi sheshýde, ıaǵnı jan-jaqty kóp mádenıetti, shyǵarmashyl, kóp tildi biletin áleýmetti beıimdelgen tulǵa qalyptastyrý úshin ustaz ózi de shyǵarmashyl tulǵa bolýy tıis. Sondyqtan jańa standart negizinde balanyń tanymyn qalyptastyrý baǵytynda pedagogtardyń óz bilimi men kásibı deńgeıin jetildirý kezek kúttirmes másele. Olaı bolsa keleshek urpaǵymyzdyń jan jaqty, tereń bilimdi, ıaǵnı ıntellektýaldy deńgeıin joǵary bolýyna qoıylatyn talap zor. Zaman talabyna saı jańashyl tulǵa tárbıeleý nátıjeli jumys jasaý alǵa qoıǵan basty maqsatymyz.

Qoldanylǵan ádebıetter:
- Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy «Tilderdi qoldaný men damytýdyń 2011-2020 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasy»
- «Tilderdiń úshtuǵyrlyǵy» mádenı baǵdarlamasy.
«Aǵylshyn tilinde sóıleýdi úıreneıik» atty oqý baǵdarlamasy-2009j
- N.Á.Nazarbaev: «Qazaqstannyń álemdegi básekege barynsha qabiletti 30 eldiń qataryna kirý strategıasy» - Egemendi Qazaqstan gazeti. 19/İ-2010. №16
- Álmetova Á.S. «Qazaq tili sabaǵynda stýdentterdiń suhbattyq tildesim mádenıetin qalyptastyrýdyń ǵylymı-ádistemelik negizderi» ped. ǵyl. doktor. dıss avtoref. Almaty, 2007.-48b.
- Danabekova R., «Kóptildi bilý zaman talaby» Otbasy jáne balabaqsha jýrnaly, №4, 2012j.

Qaraǵandy oblysy, Sátbaev qalasy
 №33 «Kúnshýaq» bóbekjaı balabaqshasy KMQK
tárbıeshi Seıtjapbarova Gýlnar Býharbaevna

---