InfoHub Logo

Býrabaı aýdanynyń Tilderdi oqytý
ortalyǵynyń ádiskeri Mahmetova Janar Qaırtaıqyzy

«Memlekettik tildiń búgini men erteńi» atty dóńgelek ústeldiń jospary
Ótkiziletin top: joǵary deńgeı, qazaq toby İİİ - 3
Ótkiziletin oryn: Tilderdi oqytý ortalyǵy
Taqyryby: Memlekettik tildiń búgini men erteńi (dóńgelek ústel)
Maqsaty: Elbasy baǵdarlap bergen mejelerge jetý joldaryn talqylaýǵa salý, memlekettik tildiń qoldaný aıasyn keńeıtý, mártebesi men mańyzyn keńinen nasıhattaý, oqyp úırenýge degen yqylasy men qyzyǵýshylyǵyn arttyrý. Patrıottyq sezimin oıatyp, tilin, Otanyn, elin, jerin súıýge, salt - dástúrin, tarıhyn qurmetteýge baýlý.
Kórnekiligi: til týraly ulylar oılary: «Til - tiregim, soǵyp turǵan júregim», «Til – ulttyń jan dúnıesi», «Óz ana tilińdi qadir tutpaı turyp», «el - jurtyńdy súıe almaısyń», «Tárbıe basy – til», «Til joq jerde – ult joq»
Túri: dóńgelek ústel

Dóńgelek ústeldiń barysy:
Kirispe sóz:
Qurmetti búgingi dóńgelek ústelge jınalǵan qonaqtar, til úırenýshiler! Sizderdi ótkir tildi, darhan peıildi, qazaq eliniń «Tilder merekesi» kúnimen shyn júrekten quttyqtaımyn!
Dúbirletsin óńirdi,
Dúrildetsin dúldúli.
Qazaq degen elimniń
Qutty bolsyn, bul kúni!- deı otyryp, dóńgelek ústelimizdi Muhtar Shahnovtyń «Til men rýh» ánimen ashýdy jón kórdim.
Oqytýshynyń sózi:
Qazirgi tańda elimiz óz táýelsizdigine qol jetkizgennen keıin memlekettik tilimiz – qazaq tili bolyp bekitildi. Qazaqstan Respýblıkasynyń «Til týraly Zańy» kúshine endi. Bolashaǵymyzdy baıandy eter basty qarýymyz – tilimiz.
«Adamǵa eki nárse tirek tegi,
Biri – til, biri – diliń júrektegi», — dep Júsip Balasaǵun babamyz aıtqandaı kez - kelgen memlekettiń, eldiń eń negizgi rámizi de, urany da, tiregi de sol eldiń ana tili bolmaq. Bıyl tilimizdiń memlekettik mártebe alǵanyna 24 jyl ýaqyt boldy. Osyndaı ataýly kúnde bárimizdiń de mereıimiz ósip, qoıynymyz qýanyshqa tolyp otyrǵany sózsiz.
Qýan dalam, qýanatyn kún búgin,
Serpip tasta muńdy kóńil túndigin.
Til týraly zańym endi kúshine,
Pash etkendeı kesken jańa kindigin.
Qýan halqym, kúshine endi til zańy,
«Súıinshi» dep aqyndaryń jyrlady.
El eldigi synalady tilimen
Sol arqyly jaıqalady gúl baǵy,- degendeı, Til aptalyǵy aıasynda ótkizilip otyrǵan « Memlekettik tildiń búgini men erteńi» atty dóńgelek ústel basyndaǵy oı bóliske qosh keldińizder!

Dóńgelek ústeldiń maqsatymen suraqtaryna toqtalyp ótý.
Bizdiń baqytqa jeter dańǵyl jolymyz - týǵan Otanymyzdy, týǵan tilimizdi súıýden bastalady. Sondyqtan da, búgingi dóńgelek ústeldiń maqsaty - ultshyl emes, ulttyq sana - sezimi mol, Otanyn, ana tilin óz anasynan kem súımeıtin azamat pen azamatsha bolýǵa, memlekettik tildiń qoldaný aıasyn keńeıtý, memlekettik tildiń mártebesi men mańyzyn keńinen nasıhattaý.
«Memlekettik til máselesi» taqyrybyna qysqasha málimet oqylynady. (Osy oqylǵan málimet boıynsha suraqtar qoıý, taldaý)
Qazirgi zaman jeke adamdardyń ǵana emes, tutas ulttardyń da ótkenine úńilip, bolashaǵyn baǵdarlaýǵa jol ashty. Endigi jerde qazaq tiliniń bedelin kóterý, onyń aryn arlap, joǵyn joqtaý, olqysyn toltyrý óz qolymyzda, siz ben bizdiń qolymyzda. Sondyqtan búgingi dóńgelek ústelde talqylanatyn suraqtarǵa nazar aýdaraıyq.
Dóńgelek ústelde talqylanatyn suraqtar:
1. Biz ne úshin qazaq tilin úırenip jatyrmyz?
2. Jumysta qazaq tilin qoldanasyzdar ma?
3. Bizdiń aýdanymyzda qazaq tiliniń mártebesi qandaı dep oılaısyzdar?

Sıtýasıalyq tapsyrma
4. Sizdiń jumysyńyzǵa «erteńnen bastap is júrgizý tolyǵymen qazaqsha júrgizilsin» degen oblystyq basqarmadan hat kelse, sizder ne isteısizder jáne oǵan daıynsyzdar ma?
Qyzyqty málimetter (til týraly)
Polıglottar tarıhynan qyzyqty derekter bereıin:
Shyǵys ǵulamasy Ál - Farabı 70 - ke jýyq tildi meńgergen.
* * *
A. S. Pýshkın fransýz, aǵylshyn, nemis, ıtalán, ıspan, latyn, grek, slaván tilderin bilgen. Kóne evreı tilin zerttegen.
* * *
Uly Abaı orys - qazaq tilderimen qatar parsy, arab tilderin meńgergen. Orys tilin orta jastan asyp baryp, kesh meńgergen.
* * *
Lýnacharskıı ıspan tilin 57 jasynda úırengen eken.
* * *
Kıbernetıka “atasy” dep esepteletin Norbert Vıner 13 tildi zerttegen.
* * *
Lúksembýrg halqynyń túgelge jýyǵy tórt tilde erkin sóıleı alady, ásirese, jastary. Eń bastysy, Lúksembýrg balalary mektepke deıin tórt jastan bastap tegin ana tilinde, ekinshi synyptan bastap fransýz tilinde oqıdy. Aǵylshyn tili altynshy synyptan bastalady.
Pikirtalasymyzdy ary qaraı jalǵastyraıyq. Qajetti de, qyzyqty málimetterdi aldyq, kelesi oı qozǵaıtyn suraq:

5. Memlekettik tildiń qazirgi tańdaǵy jaǵdaıy qandaı?
6. «Úsh tuǵyrly til» saıasaty degen ne?
7. Jumys barysynda sizdiń kabınetińizge qazaq tilin ǵana túsinetin azamat keldi, qalaı sóılesesiz jáne onyń suraqtaryna jaýap bere alasyz ba?

«Kim jyldam» suraq - jaýap ótkizý.
Suraq - jaýap
1. Til týraly zań qaı jyly qabyldandy? (1989 jyly)
2. Qazaq halqyn dúnıe júzine tanytqan shyǵarma? (Muhtar Áýezov «Abaı joly»)
3. 1912 jyly qazaq álippesin jasaǵan jáne alǵash oqý quralyn jazǵan kim? (Ahmet Baıtursynov)
4. Qazaqstanda eki adam atymen atalatyn qandaı temir ken orny bar? (Sokolov - Sarybaı)
5. Prezıdent jarlyǵymen Semeı polıgony qaı jyly jabyldy? (1991 jyly, 29 tamyz)
6. Qazaqta tuńǵysh dúnıejúzi chempıony ataǵyn alǵan palýan kim? (Qajymuqan Muńaıtpasuly)
7. «Kóshpendiler» trılogıasynyń avtory kim? (İlıas Esenberlın)
8. Qazaqstandy Táýelsiz dep tanyǵan eń alǵashqy el? (Túrkıa)
9. Bes arys kimder? (Shákárim Qudaıberdıev, Ahmet Baıtursynov, Mirjaqyp Dýlatov, Júsipbek Aımaýytov, Maǵjan Jumabaev)
10. Qazaq halqynyń úsh aǵartýshy - demokrattary? (Abaı Qunanbaev, Shoqan Ýálıhanov, Ybyraı Altynsarın)
Ádebıetshi Seıilbek Qyshqashulynyń sózin sizderge oqyp bereıin, oǵan qandaı oı qosar edińizder?
... Biz, qazaq, tiri tilimizdi ózge túgil, óz qazaǵymyzǵa úırete almaı kelemiz. Al evreıler she? Budan 1000 jyl buryn ólip qalǵan tilin olar Izraılde turatyn (evreıi bar, evreı emesi bar) barlyq halyqqa úıretip otyr. Qalaı? Izraılde mınıstrlik bolsyn, basqa bolsyn, barlyq mekeme qyzmetkerleri 6 saǵat jumystan keıin (jáne bizdegideı basqa tilde emes, óz memlekettik tilinde jumys istegennen keıin) sol otyrǵan oryndarynda, oryndarynan turmaı, memlekettik tildi taǵy da 6 saǵat oqıdy eken.

8. Taqtada birneshe naqyl sózder ilýli tur solardy oqyp, taldaıyq. Kim - qalaı túsinedi? «Til - tiregim, soǵyp turǵan júregim»,
«Til – ulttyń jan dúnıesi», «Óz ana tilińdi qadir tutpaı turyp», «el - jurtyńdy súıe almaısyń», «Tárbıe basy – til», «Til joq jerde – ult joq»

9. Til týraly zańdy buzǵany boıynsha jáne jarnamalardy qate jazǵandary úshin bir jazaǵa tartylady ma, álde tartylmaıdy ma? tartqan durys pa?(Ár suraqtan keıin jaýaptary, pikirleri tyńdalady.)
Jaýaptaryńyzǵa rahmet! Daǵystandyq aqyn Rasýl Gamzatov «Ana tilim meniń! Sen maǵan rızasyń ba, bilmeımin, biraq meniń tilegim - sensiń. Men seni maqtan etemin»,- degen eken. Olaı bolsa, til úırenýshiler, búgingi ana tilimizdiń taǵdyryna rızasyzdar ma?

Qorytyndy sóz:
Búgingi dóńgelek ústelimiz óz máresine jetti. Egemendi elimizdiń tuǵyry qashan da tilimenen bıik. Til taǵdyry týraly kókeıdi tesken kóp oılarmen sýsyndadyq. Týǵan tilim - tuǵyrym. Bul sizderdiń basqa tildi meńgerýlerińe eshqandaı bóget bolmaıdy, qaıta adamgershilikke, shyn patrıot bolýǵa jeteleıdi. Ómirdiń almastaı qyryn, abzal syryn túsine bilýine basty sebepker - sol ana tiliń. Ana tiliniń búge-shúgesine, tereń ıirimderine boılaı bilý - sanaly azamat bolǵysy keletin jas adamnyń birinshi paryzy. Ol - týǵan jerdi, otandy, ata mekendi súıe bilý degen sóz. Osy azǵantaı ýaqyttaǵy aıtylǵan sóz, óner tolǵaǵan sezim, ulylardan qalǵan oı - pikirlerdi kókirekterińe máńgi qaldyryńdar deı otyryp Abaıdyń myna sózimen aıaqtaǵym kelip otyr.
Bilimdiden shyqqan sóz,
Talaptyǵa bolsyn kez.
Nuryn, syryn kórýge
Kókiregińde bolsyn kóz.
Kóńil bólip tyńdaǵandaryńyzǵa kóp - kóp rahmet!

Tolyq nusqasyn júkteý

Til týraly óleńder qaraý