InfoHub Logo

Meniń maqtanyshym - Táýelsizdik!
Sabaqtyń maqsaty:
QR Táýelsizdik kúnine baılanysty elimiz týraly málimetterge sholý jasap, eleýli suraqtardy este saqtaýyna yqpal etý.
Berilgen taqyrypta óz oılaryn ortaǵa salýǵa, suraqtarǵa tolyq jaýap berýge daǵdylandyrý.
Tildi úırenýge qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý, úırengenin ómirde qoldanýǵa yntalandyrý.
Sabaqtyń kórnekiligi: tehnıkalyq quraldar, beınefılm, slaıd, paraqsha, tapsyrmalar.
Sabaqtyń túri: panoramalyq sabaq.
Sabaqtyń ádisi: aıtylym, kommýnıkatıvtik trenıń, sóılesý, shyǵarmashylyq, túsindirý, jazylym.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi. Úı jumysyn tekserý.
Qoıanǵa sábizge jetýge suraqtarǵa jaýap berý arqyly kómektesý.
Sabaqtyń taqyrybyn berilgen sýretterdi paıdalana otyryp tolyqtyrý.
İ. Berilgen pishinderden taqyrypqa saı sózder qurastyrý.
Taqyrypqa baılanysty jańa sózder shyǵady. Sol sózderdi qatystyryp sóılemder quraý.
İİ. Jazylym.
1 - tapsyrma: Sınonım qataryn tabyńyz.
Táýelsizdik Elorda
astana óte úlken
Prezıdent egemendik
Otan Elbasy
Keń baıtaq týǵan jer
oıý jalaý
tý syılaý
qurmetteý órnek
İİ. Sóılesim. Sóz tirkesterin qazaq tiline aýdaryńyz.
QAZAQSTAN sýverennaıa strana gosteprıımnaıa strana drýjnaıa strana mnogonasıonalnaıa strana
İİİ. Tyńdalym. Beıne fılm «Meniń Otanym - Qazaqstan»
Test suraqtaryna jaýap berińiz.
1. Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdikti qaı jyly aldy?
a) 1992 j. b) 1995 j. s) 1991 j. d) 1994 j.
2. Qazaqstan Respýblıkasynyń rámizderi –
1. baıraq, jalaý, jalaýsha
2. tańba, tý, mór
3. tý, eltańba, ánuran
4. zań, tý, eltańba
3. QR - sy qandaı eldermen shektesedi? a) Reseı b) Reseı s) Reseı d) Reseı
Qytaı Qytaı Qyrǵyzstan Qytaı
Ózbekstan Túrkmenstan Túrkmenstan Qyrǵyzstan
Armenıa Pakistan Azerbaıjan Ózbekstan
Azerbaıjan Qyrǵyzstan Ózbekstan Túrkmenstan
4. Táýeldik formada turǵan sózdi tabyńyz.
1. Otan
2. Elim
3. Týǵan jer
4. turamyn
5. Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdigin alǵan kún.
1. 8 – naýryz b) 30 tamyz s) 16 jeltoqsan d) 9 mamyr 6. Qazaqstannyń soltústiginde ne jaqsy ósedi?
1. egin
2. jemis
3. kókónis
4. jıdek

7. Qazaqstan halqynyń sany qansha?
 1. 13 mıllıon
2. 10 mıllıon
3. 11 mıllıon
4. 17 mıllıon

 SERGİTÝ SÁTİ
İİİ. OQYLYM. Mátindi mánerlep oqyńyz, tapsyrmany oryndańyz.
Nur - Sultan
Nur - Sultan – elimizdiń basty qalasy. 1998 jyly 6 mamyrda Aqmola qalasy Elbasynyń jarlyǵymen Qazaqstan Respýblıkasynyń astanasy bolyp jarıalandy. 10 maýsym 1998 jyly Astana qalasynyń saltanatty ashylý rásimi ótti.
Az ýaqyttyń ishinde Nur - Sultan qalasy kórikti qalaǵa aınaldy. Nur - Sultan qalasynda Prezıdent saraıy, Parlament ǵımaraty, «Interkontınental» qonaq úıi, Jastar saraıy, kóp qabatty turǵyn úıler men ǵımarattar boı kóterdi. Astana qalasynda ártúrli tarıhı ǵımarattar ornatyldy.
Nur - Sultan – Qazaqstan Respýblıkasynyń saıası, ákimshilik, ekonomıkalyq, mádenı ortalyǵy, bas qala.
2 - tapsyrma: Mátin ishinen «durys» jáne «burys» sóılemderdi anyqtańyz.

	durys	burys
Nur - Sultan – elimizdiń elordasy.
Saltanatty ashylýy 1999 jyly 6 mamyrda boldy.
Nur - Sultan – kórikti qala.
Nur - Sultan – kórikti qala.
Prezıdent saraıy Nur - Sultan qalasynda ornalasqan.

İV. Qorytyndy. Bir shańyraq astynda.
1. Men Qazaqstanda turamyn.
__________________________________________________________________
2. Qazaqstan - meniń Otanym.
__________________________________________________________________
3. Qazaqstan – Táýelsiz el.
__________________________________________________________________
4. Qazaqstan – kópultty memleket.
5. QR - nyń memlekettik tili – qazaq tili.
__________________________________________________________________
6. Qazaqstannyń Elordasy – Nur - Sultan qalasy.
__________________________________________________________________
7. Men óz Otanymdy jaqsy kóremin.
Sońynda bári birge: «Birligimiz jarasqan – Táýelsiz memleket».
Baǵalaý.

Býrabaı aýdany, Tilderdi oqytý ortalyǵynyń oqytýshysy A.Q.Mashırova