InfoHub Logo

Bilim salasy: Komýnıkasıa
Uıymdastyrylǵan oqý qyzmeti: Sóıleýdi damytý
Taqyryby: Meniń oıynshyqtarym
Maqsaty: Balalardy oıynshyqtardyń túrimen, túsimen tanystyrý, taqpaqtar aıtqyzý, sózdik qoryn molaıtý, til baılyǵyn damytý, qabyldaý este saqtaý qabiletin jetildirý. Oıynshyqtardy meıirimdilikpen jáne uqypty qaraýǵa, taza ustaýǵa tárbıeleý.
Kórnekilik: Ártúrli oıynshyqtar.
Bılıngvaldy quraǵysh: Oıynshyq – ıgrýshka

Sabaqtyń barysy:
- Sálemetsizder me balalar. Qaıyrly tań. Búgingi kúnimiz kóńildi, shýaqty, cátti ótsin.
Shattyq sheńber:
Kishige de siz
Úlkenge de siz
Barshańyzdy qurmettep
Bas ıemiz biz
Oıynshyqpenen denemiz
Shynyǵamyz, ósemiz
Jyldan - jylǵa
Bir jylǵa
Úlken bolyp ósemiz
- Balalar aıtyńyzdarshy qazir jyldyń qaı mezgili?
- Qys mezgili.
- Qys mezgili neshe aıdan turady?
- Úsh aıdan turady.
- Attaryn ataıyqshy.
- Jeltoqsan, Qańtar, Aqpan.
- Qys mezgiliniń erekshelikteri qandaı? Aýa - raıy qandaı bolady?
- Qys mezgilinde kún sýyq, aıaz, boran, kók taıǵaq bolady, arasynda qar jaýady.
- Óte jaqsy balalar.
- Al endi balalar bos ýaqyttaryńyzda ne isteısińder úıde, balabaqshada?
- Oınaımyz.
- Nemen oınaısyńdar?
- Oıynshyqtarmen.
- Ia, durys.
- Balalar qarańdarshy qandaı ádemi, ásem oıynshyqtar. Biz búgin osy oıynshyqtar týraly áńgimeleımiz.
- Myna keremet oıynshyqtar barlyǵy balalar úshin jasalǵan. Olar kóptegen úlkenderdiń eńbeginiń arqasynda jasalady. Oıynshyqtardy plasmassadan, rezınnen, matadan, aǵashtan, temirden jasaıdy. Oıynshyqtar jumsaq, qatty, bylqyldaq bolady.
Oıynshyqtardy uqypty, taza ustaý kerek. Olardy julyp, bólshektep, syndyrýǵa bolmaıdy. Oınap bolǵasyn jınap qoıý kerek, kirlese jýý kerek.
(Beıne kóriniste oıynshyqtardy tamashalaıdy)
Al endi balalar súıikti oıynshyǵymyzdy qolymyzǵa alyp, taqpaq aıtaıyq.
Balalardyń taqpaqtary:
Mansýr
Oıynshyqtarym kóp meniń
Bárin jaqsy kóremin
Keshke deıin jalyqpaı
Birge oınap júremin
Aıdana
Oıynshyǵym qonjyǵym
Anasyn da bilmeıdi
Qarbańdaǵan aıýdy
Túsindede kórmeıdi
İńkár
Oıynshyǵym qýyrshaq
Ne bersem de jemeıdi
Erkeligi sonshama
Kótermesem júrmeıdi
Aıbekqyzy Aıarý
Oıynshyǵym kójegim
Qoryqpaıdy, qashpaıdy
Tátti sábiz usynsam
Ustaı almaı tastaıdy
Abyl Aıarý
Dobym, dobym domalaq
Sharshamaısyń domalap
Ústel ústin búldirdiń
Tárelkeni syndyrdyń
Shapaǵat
Úlken bolyp óskende
Mashına alam mende
Biraq ol úshin álde de
Oqý kerek árıne.

Sergitý sáti:
Uzyn qulaq sur qoıan
Estip qalyp sybdyrdy
Oıly – qyrly jerlermen
Ytqyp – ytqyp júgirdi
Qarap edi artyna
Qıyǵyn sap kóziniń
Kele jatqan tompańdap
Kójegi eken óziniń

Oıyn: «Artyq zatty tap»; «Jartysyn tap»
- Óte jaqsy balalar. Búgingi oqý - qyzmetimizge bárińizde jaqsy qatystyńdar, jaraısyńdar!
- Endi bárimiz birge óleń aıtaıyqshy!

Án. «Oıynshyqtar»
Bizderde bar qýyrshaq
Buzaý, qozy, qulynshaq
Oıynshyqtar tyńdaıdy
Ámir berip buıyrsaq
Qýyrshaqtar uıyqtaıdy
Aıtqanyńnan shyqpaıdy
Al qozy men qulynshaq
Uıyqta deseń uqpaıdy
Tyńdamaıdy uryssa
Osylary durys pa?
Tentektigin tyımasa
Turǵyzamyn buryshqa
- Búgingi uıymdastyrǵan oqý - qyzmetimiz aıaqtaldy. Saý bolyńyzdar!

Mańǵystaý oblysy, Túpqaraǵan aýdany,
Baýtın aýyly, «Aqbota» balabaqshasynyń tárbıeshisi:
Bekjanova Maıra

Meniń oıynshyqtarym. júkteý