- 05 naý. 2024 00:52
- 269
Meniń súıikti isim
Synyp: 7
Sabaqtyń taqyryby: Meniń súıikti isim
Sabaqtyń maqsaty:
1. Túrli ınteraktıvti ádisterdi qoldana otyryp, oqýshylarǵa paıdaly ister jaıly maǵlumat berý arqyly aqparattyq quzirettiligin qalyptastyrý;
2. Paıdaly, súıikti isi jaıly aıtý arqyly tildik áreketterdiń barlyq túrlerin qoldana otyryp, kommýnıkatıvtik quzirettiligin qalyptastyrý;
3. Paıdaly istermen aınalysýǵa baýlý, jamannan jaqsyny aıyra alý, problemany sheshý quzirettiligin qalyptastyrý;
Sabaqtyń túri: jańa bilim berý sabaǵy
Sabaqtyń ádisi: suraq jaýap, jeke jumys, aýyzsha, jazbasha, izdenis,
Kórnekiligi: ınterbelsendi taqta, noýtbýktaǵy tapsyrmalar, jumys paraǵy, baǵalaý paraǵy
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
Amandasý, túgendeý
Oqýshy nazaryn sabaqqa aýdarý
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý
Oı qozǵaý (1 - 2 mınýt) Flıpchart 1
- Balalar, taqtaǵa nazar aýdaryńdar, myna sóılemderdi sýretpen sáıkestendirińder
- Men bı bıleı alamyn.
- Men sýret sala alamyn.
- Men tort pisire alamyn.
- Men án aıta alamyn.
- Men júze alamyn.
- Men mýzykalyq aspapta oınaı alamyn.
(Taqtada sýretter) bıshi, sýretshi, tort pisirý, ánshi, dombyrashy, sýda júzýshi
- Endeshe, bul kisilerdiń súıikti isi eken.
- Endeshe balalar, bizdiń búgingi sabaǵymyzdyń taqyryby qandaı bolmaq? (Meniń súıikti isim)
- Maqsatyn anyqtaıyq.
Taqtaǵa nazar aýdaraıyq. Flıpchart 2
İÚ. Sózdik jumysy:
Áýes - sklonnyı
Áýestik - sklonnost
Áýestený - ývlekatsá chem lıbo, prıstrastıtsá
Áýesqoı - lúbıtel
Ermek - hobbı
- Osy sózderdiń arasynda qandaı túbirli sózder bar?
Áýes, áýestik, áýestený, áýesqoı
Osy sózdermen sóz tirkesin jasap, dápterlerińe jazyńdar.
Ú. Tyńdalym, aıtylym EO (ortasha deńgeı)
1. Sýretterge qarańdar, Myna adamdardyń súıikti isteri qandaı eken? Nemen áýestenetinin bileıik? Boljańyzdar. (Balalar aýyzsha sýretke qarap boljamdaryn aıtady) (2 mınýt)
Úlgi: Menińshe, Merýerttiń súıikti isi - bı bıleý,
Mıhaıldyń súıikti isi -........................
Saltanattyń súıikti isi -.......................
Tyńdańyz. Boljamyńyz durys pa? (Kompúterden tyńdaý) Boljamdaryn salystyrý.
2. Mátindi qaıta tyńdap, durys jaýabyn tańdańdar. Flıpchart 3
(5mınýt)
1. Merýerttiń súıikti isi – sýret salý, tenıs oınaý, bı bıleý
2. Bı bıleý óte jaqsy, qyzyq, qıyn
3. Mıhaıl gólfti, doıbyny, tenısti jaqsy kóredi
4. Mıhaıl ádette tenısti senbide, demalysta, jeksenbide oınaıdy
5. Mıhaıl ádette tenısti dosymen, synyptasymen, aǵasymen oınaıdy
6. Saltanattyń súıikti isi - sýret salý, dombyra tartý, kónkı tebý
7. Saltanat ataqty ánshi, sýretshi bolǵysy keledi, bıshi
Ú. Oqylym. Flıpchart 4
1. Berilgen mátindi túsinip oqyńdar. (5 mınýt)
A) Mátindi ishteı oqyńdar,
Á) Kezek - kezek daýystap oqyńdar
Sabaqtyń taqyryby: Meniń súıikti isim
Sabaqtyń maqsaty:
1. Túrli ınteraktıvti ádisterdi qoldana otyryp, oqýshylarǵa paıdaly ister jaıly maǵlumat berý arqyly aqparattyq quzirettiligin qalyptastyrý;
2. Paıdaly, súıikti isi jaıly aıtý arqyly tildik áreketterdiń barlyq túrlerin qoldana otyryp, kommýnıkatıvtik quzirettiligin qalyptastyrý;
3. Paıdaly istermen aınalysýǵa baýlý, jamannan jaqsyny aıyra alý, problemany sheshý quzirettiligin qalyptastyrý;
Sabaqtyń túri: jańa bilim berý sabaǵy
Sabaqtyń ádisi: suraq jaýap, jeke jumys, aýyzsha, jazbasha, izdenis,
Kórnekiligi: ınterbelsendi taqta, noýtbýktaǵy tapsyrmalar, jumys paraǵy, baǵalaý paraǵy
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
Amandasý, túgendeý
Oqýshy nazaryn sabaqqa aýdarý
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý
Oı qozǵaý (1 - 2 mınýt) Flıpchart 1
- Balalar, taqtaǵa nazar aýdaryńdar, myna sóılemderdi sýretpen sáıkestendirińder
- Men bı bıleı alamyn.
- Men sýret sala alamyn.
- Men tort pisire alamyn.
- Men án aıta alamyn.
- Men júze alamyn.
- Men mýzykalyq aspapta oınaı alamyn.
(Taqtada sýretter) bıshi, sýretshi, tort pisirý, ánshi, dombyrashy, sýda júzýshi
- Endeshe, bul kisilerdiń súıikti isi eken.
- Endeshe balalar, bizdiń búgingi sabaǵymyzdyń taqyryby qandaı bolmaq? (Meniń súıikti isim)
- Maqsatyn anyqtaıyq.
Taqtaǵa nazar aýdaraıyq. Flıpchart 2
İÚ. Sózdik jumysy:
Áýes - sklonnyı
Áýestik - sklonnost
Áýestený - ývlekatsá chem lıbo, prıstrastıtsá
Áýesqoı - lúbıtel
Ermek - hobbı
- Osy sózderdiń arasynda qandaı túbirli sózder bar?
Áýes, áýestik, áýestený, áýesqoı
Osy sózdermen sóz tirkesin jasap, dápterlerińe jazyńdar.
Ú. Tyńdalym, aıtylym EO (ortasha deńgeı)
1. Sýretterge qarańdar, Myna adamdardyń súıikti isteri qandaı eken? Nemen áýestenetinin bileıik? Boljańyzdar. (Balalar aýyzsha sýretke qarap boljamdaryn aıtady) (2 mınýt)
Úlgi: Menińshe, Merýerttiń súıikti isi - bı bıleý,
Mıhaıldyń súıikti isi -........................
Saltanattyń súıikti isi -.......................
Tyńdańyz. Boljamyńyz durys pa? (Kompúterden tyńdaý) Boljamdaryn salystyrý.
2. Mátindi qaıta tyńdap, durys jaýabyn tańdańdar. Flıpchart 3
(5mınýt)
1. Merýerttiń súıikti isi – sýret salý, tenıs oınaý, bı bıleý
2. Bı bıleý óte jaqsy, qyzyq, qıyn
3. Mıhaıl gólfti, doıbyny, tenısti jaqsy kóredi
4. Mıhaıl ádette tenısti senbide, demalysta, jeksenbide oınaıdy
5. Mıhaıl ádette tenısti dosymen, synyptasymen, aǵasymen oınaıdy
6. Saltanattyń súıikti isi - sýret salý, dombyra tartý, kónkı tebý
7. Saltanat ataqty ánshi, sýretshi bolǵysy keledi, bıshi
Ú. Oqylym. Flıpchart 4
1. Berilgen mátindi túsinip oqyńdar. (5 mınýt)
A) Mátindi ishteı oqyńdar,
Á) Kezek - kezek daýystap oqyńdar
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.