Myń bir maqal, júz bir jumbaq
Myń bir maqal, júz bir jumbaq
Maqsaty:
1 Ata-babamyzdan qalǵan óshpes mura, kólemi jaǵynan shaǵyn bolǵanymen mazmuny tereń, qymbat qazyna maqal - mátelderdi oqýshylarǵa úıretip, uǵyndyrý.
2 Oı belsendiligin, sózdik qoryn molaıtý.
3 Otbasy dástúrin saqtaýǵa, ata - analaryn, qarttardy syılaýǵa, qurmetteýge tárbıeleý.
Jospary:
• Oıyndy ashý
• Oıynshylardy tanystyrý
• Ádilqazylarmen tanystyrý
• Oıyn tártibin túsindirý
• Maqalshylar saıysy I aınalym
• Kórermendermen oıyn(Maqal - mátelden aıtys)
• Jumbaqshylar saıysy II aınalym
• Kórermendermen oıyn (Jumbaq sheshý)
• Maqalshy, jumbaqshy saıysy III aınalym
• Abaıdyń qara sózi
• Án shashý
• Qorytyndy
I Qurmetti ustazdar, oqýshylar, saıysqa qatysatyn ata – analar, ulandar. Búgin
3 B synyp oqýshylarynyń aralyǵynda otbasylyq baǵytta ótetin «Myń bir maqal, júz bir jumbaq» saıysyn bastaýǵa ruqsat etińizder.
1 - oqýshy: Januıamyz - sánimiz,
Otbasymyz - ánimiz
Biz bastadyq saıysty,
Qosh kelipsiz bárińiz.
2 - oqýshy: Arym da, ardaǵym da anam eken,
Ana degen men úshin atameken!
Tún uıqysyn tórt bólip bergen súti,
Júregimde jyr basyp jatady eken.
3 - oqýshy: Óziń barda esh qater de tónbeıdi,
Óziń bolsań shyraǵym da sónbeıdi.
Asyl áke, meıirimińdi oılasam,
Jyr oralyp, shabyt meni terbeıdi.
Ár oqýshy: Butaǵy - babasynyń,
Urpaǵy - atasynyń,
Shýaǵy - ájesiniń,
Tuıaǵy - ákesiniń,
Tilegi - anasynyń,
Tiregi - aǵasynyń,
Túlegi - dalasynyń,
Darytqan bar asylyn
Men - qazaq balasymyn!
II Maqal aıtyp kóreıik demekshi búgingi saıystyń I aınalymynda maqal aıtý saıysy. Endeshe ortaǵa búgingi saıystyń I aınalymyna qatysatyn maqalshylardy shaqyraıyq.
Saıysqa qatysatyn ata - analar shaqyrylady.
III Oıyndy bastamas buryn men sizderdi osy saıysqa ádil baǵa beretin, ár aınalymnyń esebin shyǵaryp, qorytyndysyn aıtatyn ádilqazylarmen tanystyryp óteıin.
I aınalym 3 tapsyrmadan turady.
1 - tapsyrmada ár maqalshy ózderi daıyndap kelgen maqaldaryn aıtady.
2 - tapsyrmada maqaldyń alǵashqy jolyn júrgizýshi oqıdy, al oıynshy jalǵastyrady. Jalǵastyra almasa, kórermen jalǵastyrady.
Ár oıynshyda belgi bolady. Sol belgini kóterý arqyly berilgen tapsyrmalarǵa
kezegimen jaýap beredi.
3 - tapsyrmada eki oıynshy qalyp, upaıdy az jınaǵan maqalshy oıynnan shyǵady.
Eki oıynshy ózderi daıyndap kelgen maqaldaryn, ózara aıtyp, saıysady. Iaǵnı, birinshi oıynshy maqal aıtady, ekinshi oıynshy sol maqalda kezdesken sózi bar kelesi maqaldy aıtady.
Mysaly: Otan - eldiń anasy Otandy súıý otbasynan bastalady.
El - erdiń anasy
Tapsyrmalar túsinikti bolsa, saıysty bastaıyq.
I aınalym 1. ár maqalshy ózderi daıyndap kelgen maqaldaryn aıtady.
2. maqaldyń alǵashqy jolyn men oqımyn, al oıynshy jalǵastyrady. Jalǵastyra almasa, kórermen jalǵastyrady.
Ananyń kóńili balada, Ananyń súti – bal,
Balanyń kóńili dalada. Balanyń tili bal.
Uldyń uıaty ákege Anańdy Mekege úsh arqalap barsań da,
Qyzdyń uıaty sheshege Qaryzynan qutyla almaısyń.
Kóp jasaǵan bilmeıdi, Ádepti bala - arly bala,
Kóp kórgen biledi. Ádepsiz bala - sorly bala.
Qart kisini qadirle, Ata kórgen oq jonar,
Óziń de qart bolarsyń. Ana kórgen ton pisher.
Týǵan jerdiń qadirin Dosy kópti jaý almaıdy,
Shette júrseń bilersiń. Aqyly kópti daý almaıdy.
Qyna tasqa bitedi, Altaý ala bolsa, aýyzdaǵy ketedi,
Bilim basqa bitedi. Tórteý túgel bolsa, tóbedegi keledi.
Otan – eldiń anasy, Sózdiń kórki maqal,
El - erdiń anasy. Júzdiń kórki saqal.
3. Eki oıynshy qalyp, upaıdy az jınaǵan maqalshy oıynnan shyǵady. Eki oıynshy ózara saıysady. Birinshi oıynshy maqal aıtady, ekinshi oıynshy sol maqalda kezdesken sózi bar kelesi maqaldy aıtady.
I aınalymnyń jeńimpazy anyqtalyp, II aınalymǵa qatysady.
Kórermendermen oıyn. (Aıtys)
Uldar men qyzdar bolyp 2 top qurap, maqal aıtyp aıtysady.
Júrgizýshi 1 maqal aıtyp bastaıdy, qaı top jalǵastyrsa sol top aıtysýdy bastaıdy.
Bilekti birdi jyǵar, Aqyl - tozbaıtyn ton,
Bilimdi myńdy jyǵar. Bilim – taýsylmaıtyn ken.
Kúsh – bilimde, Ádepti bala ata - anasyn maqtatar,
Bilim - kitapta. Ádepsiz bala ata – anasyn qaqsatar.
Úlkenge – qurmet, Eńbektiń nany tátti,
Kishige – izet. Jalqaýdyń jany tátti.
II aınalymda jumbaq sheshý saıysy.
Endeshe ortaǵa búgingi saıystyń II aınalymyna qatysatyn jumbaqshylardy shaqyraıyq.
Jumbaqshylarmen tanystyrý
Saıysqa qatysatyn oqýshylar shaqyrylady.
Bul saıys 2 tapsyrmadan turady.
1 - tapsyrmada júrgizýshi jumbaq aıtady, oıynshy jumbaqtyń sheshýin tabady.
2 - tapsyrmada eki oıynshy qalady. Ózderiniń daıyndap kelgen jumbaqtaryn bir -
Birine aıtyp, sheshýin tabady.
Jeńimpaz III aınalymǵa ótedi.
Endeshe II aınalymdy bastaıyq.
Jaýraǵandy kúldirer, Tumsyǵy myqty
Óz erkine jiberseń, Qyr men oıdy tegistep shyqty.(Útik)
Dúnıeni búldirer (Ot)
Alasa ǵana boıy bar, Asqar taýda
Toǵyz qanat tony bar.(Pıaz) Qalyń orman,
Ony keıde
Shópteı orǵan. (Shash)
Saqaly joq, shashy bar, bet - aýzy joq, basy bar.
Belin bekem baılaǵan, qoqysty qoımaı aıdaǵan. (Sypyrǵysh)
Bir úıge kózsiz bop basyń suǵasyń, Betin adam ashady,
Bul úıden kóregen bolyp shyǵasyń.(Mektep) Bilim nuryn shashady.(Kitap)
Qustan aýmaıdy, Qalpaqty shymyrdy,
Kókte zaýlaıdy. (Ushaq) Tóbesinen urady.
Túzetýge qyńyrdy,
Dáıim daıyn turady.(Balǵa)
Kóshe boılap aıańdaıdy, Ájem ýystap syǵyp,
Adam tasyp aıaldaıdy. (Avtobýs) Dalada keptirgen.
Qatty ári tátti dámin,
Kim bar jep kórgen? (Qurt)
Appaq as, syzy bar,
Balalar qyzyǵar. (Balmuzdaq) Súrtken kıimi tazaryp,
Ózi qaldy tym aryp. (Sabyn)
2 - tapsyrmada eki oıynshy qalady. Ózderiniń daıyndap kelgen jumbaqtaryn bir -
birine aıtyp, sheshýin tabady.
II aınalymnyń jeńimpazy anyqtalyp, III aınalymǵa qatysady.
Kórermendermen oıyn
Uzyn murty sarylar, Kúmbir - kúmbir kúıi bar,
Qoıynynda nany bar. (Bıdaı) Qulaǵyńa quıyp al! (Dombyra)
Taqyldatyp tańdaıdy, Ózi órmeli, sapty,
Ýaqyttan bir qalmaıdy.(Saǵat) Júrgizedi atty. (Qamshy)
Maǵan da, saǵan da,
Jaqyn týys – bes adam.
Úsh áripten turatyn,
Ońǵa oqy, solǵa oqy,
Ózgermeıdi esh odan,
Bári de óz juratyń,
Aıtady káne: kim atyn?(Ata; Ana; Apa; Aǵa; İni)
III aınalymǵa 2 aınalymnyń jeńimpazdary shyǵady.
Tapsyrma:
Júrgizýshi jumbaqshyǵa jumbaq aıtady. Jumbaqshy sheshýin tabady.
Al maqalshy jumbaqtyń sheshýine baılanysty maqal aıtady.
Jeke ózin jeı almaısyń, Dosy joq adam,
Onsyz asty da aýzyńa salmaısyń.(Tuz) Tuzy joq taǵam.
Balasymyn dalanyń, Eńbeksiz ómir - sóngen kómir.
Týǵannan daqsyz qaramyn.
Qys kelse, jurtty jylytyp,
Úıdi - úıge baramyn. (Kómir)
Sózi dana, úni joq,
Sóılemeıdi tili joq. Kitap - bilim bulaǵy,
Qolyńa alsań – sheshen, Bilim - ómir shyraǵy
Aqyly asqan kósem. (Kitap)
Sadaqsha moınyn ıiltip, Aqqýdy atýǵa bolmaıdy,
Kórgen jandy súısintip, Dostyqty satýǵa bolmaıdy.
Júzgende kóldiń sáni ózi,
Sýdaǵy qustyń náni ózi,
Jerdegi qustyń serkesi,
Kóktegi qustyń erkesi. (Aqqý)
Tóńkerilmeıtin kúbi,
Kóterilmeıtin kúbi. Oqý - ınemen qudyq qazǵandaı.
Shúpildep - aq tursa da,
Kórinedi túbi. (Qudyq)
Kóp bytyra qorǵasyn, Jańbyr jaýsa jer yrysy,
Kóbeıtken jer oljasyn. (Jańbyr) Batyr týsa, el yrysy
Sońǵy aınalymǵa jeńimpaz shyǵady.
Aqtyq oıyn
Abaıdyń qara sózinen úzindi oqylady. Abaıdyń neshinshi qara sózinen úzindi
oqylǵanyn aıtý kerek.
Qorytyndy:
Oń qanatym - ákem de,
Sol qanatym - anashym.
Qos qanatyń bolǵanda
Tabar ómir jarasym.
Qarap turyp shekeni
Shymshylady san kúdik.
Qanatymnyń ekeýi
Saý bolsa eken máńgilik.
Otbasylyq án-shashý.
Maqsaty:
1 Ata-babamyzdan qalǵan óshpes mura, kólemi jaǵynan shaǵyn bolǵanymen mazmuny tereń, qymbat qazyna maqal - mátelderdi oqýshylarǵa úıretip, uǵyndyrý.
2 Oı belsendiligin, sózdik qoryn molaıtý.
3 Otbasy dástúrin saqtaýǵa, ata - analaryn, qarttardy syılaýǵa, qurmetteýge tárbıeleý.
Jospary:
• Oıyndy ashý
• Oıynshylardy tanystyrý
• Ádilqazylarmen tanystyrý
• Oıyn tártibin túsindirý
• Maqalshylar saıysy I aınalym
• Kórermendermen oıyn(Maqal - mátelden aıtys)
• Jumbaqshylar saıysy II aınalym
• Kórermendermen oıyn (Jumbaq sheshý)
• Maqalshy, jumbaqshy saıysy III aınalym
• Abaıdyń qara sózi
• Án shashý
• Qorytyndy
I Qurmetti ustazdar, oqýshylar, saıysqa qatysatyn ata – analar, ulandar. Búgin
3 B synyp oqýshylarynyń aralyǵynda otbasylyq baǵytta ótetin «Myń bir maqal, júz bir jumbaq» saıysyn bastaýǵa ruqsat etińizder.
1 - oqýshy: Januıamyz - sánimiz,
Otbasymyz - ánimiz
Biz bastadyq saıysty,
Qosh kelipsiz bárińiz.
2 - oqýshy: Arym da, ardaǵym da anam eken,
Ana degen men úshin atameken!
Tún uıqysyn tórt bólip bergen súti,
Júregimde jyr basyp jatady eken.
3 - oqýshy: Óziń barda esh qater de tónbeıdi,
Óziń bolsań shyraǵym da sónbeıdi.
Asyl áke, meıirimińdi oılasam,
Jyr oralyp, shabyt meni terbeıdi.
Ár oqýshy: Butaǵy - babasynyń,
Urpaǵy - atasynyń,
Shýaǵy - ájesiniń,
Tuıaǵy - ákesiniń,
Tilegi - anasynyń,
Tiregi - aǵasynyń,
Túlegi - dalasynyń,
Darytqan bar asylyn
Men - qazaq balasymyn!
II Maqal aıtyp kóreıik demekshi búgingi saıystyń I aınalymynda maqal aıtý saıysy. Endeshe ortaǵa búgingi saıystyń I aınalymyna qatysatyn maqalshylardy shaqyraıyq.
Saıysqa qatysatyn ata - analar shaqyrylady.
III Oıyndy bastamas buryn men sizderdi osy saıysqa ádil baǵa beretin, ár aınalymnyń esebin shyǵaryp, qorytyndysyn aıtatyn ádilqazylarmen tanystyryp óteıin.
I aınalym 3 tapsyrmadan turady.
1 - tapsyrmada ár maqalshy ózderi daıyndap kelgen maqaldaryn aıtady.
2 - tapsyrmada maqaldyń alǵashqy jolyn júrgizýshi oqıdy, al oıynshy jalǵastyrady. Jalǵastyra almasa, kórermen jalǵastyrady.
Ár oıynshyda belgi bolady. Sol belgini kóterý arqyly berilgen tapsyrmalarǵa
kezegimen jaýap beredi.
3 - tapsyrmada eki oıynshy qalyp, upaıdy az jınaǵan maqalshy oıynnan shyǵady.
Eki oıynshy ózderi daıyndap kelgen maqaldaryn, ózara aıtyp, saıysady. Iaǵnı, birinshi oıynshy maqal aıtady, ekinshi oıynshy sol maqalda kezdesken sózi bar kelesi maqaldy aıtady.
Mysaly: Otan - eldiń anasy Otandy súıý otbasynan bastalady.
El - erdiń anasy
Tapsyrmalar túsinikti bolsa, saıysty bastaıyq.
I aınalym 1. ár maqalshy ózderi daıyndap kelgen maqaldaryn aıtady.
2. maqaldyń alǵashqy jolyn men oqımyn, al oıynshy jalǵastyrady. Jalǵastyra almasa, kórermen jalǵastyrady.
Ananyń kóńili balada, Ananyń súti – bal,
Balanyń kóńili dalada. Balanyń tili bal.
Uldyń uıaty ákege Anańdy Mekege úsh arqalap barsań da,
Qyzdyń uıaty sheshege Qaryzynan qutyla almaısyń.
Kóp jasaǵan bilmeıdi, Ádepti bala - arly bala,
Kóp kórgen biledi. Ádepsiz bala - sorly bala.
Qart kisini qadirle, Ata kórgen oq jonar,
Óziń de qart bolarsyń. Ana kórgen ton pisher.
Týǵan jerdiń qadirin Dosy kópti jaý almaıdy,
Shette júrseń bilersiń. Aqyly kópti daý almaıdy.
Qyna tasqa bitedi, Altaý ala bolsa, aýyzdaǵy ketedi,
Bilim basqa bitedi. Tórteý túgel bolsa, tóbedegi keledi.
Otan – eldiń anasy, Sózdiń kórki maqal,
El - erdiń anasy. Júzdiń kórki saqal.
3. Eki oıynshy qalyp, upaıdy az jınaǵan maqalshy oıynnan shyǵady. Eki oıynshy ózara saıysady. Birinshi oıynshy maqal aıtady, ekinshi oıynshy sol maqalda kezdesken sózi bar kelesi maqaldy aıtady.
I aınalymnyń jeńimpazy anyqtalyp, II aınalymǵa qatysady.
Kórermendermen oıyn. (Aıtys)
Uldar men qyzdar bolyp 2 top qurap, maqal aıtyp aıtysady.
Júrgizýshi 1 maqal aıtyp bastaıdy, qaı top jalǵastyrsa sol top aıtysýdy bastaıdy.
Bilekti birdi jyǵar, Aqyl - tozbaıtyn ton,
Bilimdi myńdy jyǵar. Bilim – taýsylmaıtyn ken.
Kúsh – bilimde, Ádepti bala ata - anasyn maqtatar,
Bilim - kitapta. Ádepsiz bala ata – anasyn qaqsatar.
Úlkenge – qurmet, Eńbektiń nany tátti,
Kishige – izet. Jalqaýdyń jany tátti.
II aınalymda jumbaq sheshý saıysy.
Endeshe ortaǵa búgingi saıystyń II aınalymyna qatysatyn jumbaqshylardy shaqyraıyq.
Jumbaqshylarmen tanystyrý
Saıysqa qatysatyn oqýshylar shaqyrylady.
Bul saıys 2 tapsyrmadan turady.
1 - tapsyrmada júrgizýshi jumbaq aıtady, oıynshy jumbaqtyń sheshýin tabady.
2 - tapsyrmada eki oıynshy qalady. Ózderiniń daıyndap kelgen jumbaqtaryn bir -
Birine aıtyp, sheshýin tabady.
Jeńimpaz III aınalymǵa ótedi.
Endeshe II aınalymdy bastaıyq.
Jaýraǵandy kúldirer, Tumsyǵy myqty
Óz erkine jiberseń, Qyr men oıdy tegistep shyqty.(Útik)
Dúnıeni búldirer (Ot)
Alasa ǵana boıy bar, Asqar taýda
Toǵyz qanat tony bar.(Pıaz) Qalyń orman,
Ony keıde
Shópteı orǵan. (Shash)
Saqaly joq, shashy bar, bet - aýzy joq, basy bar.
Belin bekem baılaǵan, qoqysty qoımaı aıdaǵan. (Sypyrǵysh)
Bir úıge kózsiz bop basyń suǵasyń, Betin adam ashady,
Bul úıden kóregen bolyp shyǵasyń.(Mektep) Bilim nuryn shashady.(Kitap)
Qustan aýmaıdy, Qalpaqty shymyrdy,
Kókte zaýlaıdy. (Ushaq) Tóbesinen urady.
Túzetýge qyńyrdy,
Dáıim daıyn turady.(Balǵa)
Kóshe boılap aıańdaıdy, Ájem ýystap syǵyp,
Adam tasyp aıaldaıdy. (Avtobýs) Dalada keptirgen.
Qatty ári tátti dámin,
Kim bar jep kórgen? (Qurt)
Appaq as, syzy bar,
Balalar qyzyǵar. (Balmuzdaq) Súrtken kıimi tazaryp,
Ózi qaldy tym aryp. (Sabyn)
2 - tapsyrmada eki oıynshy qalady. Ózderiniń daıyndap kelgen jumbaqtaryn bir -
birine aıtyp, sheshýin tabady.
II aınalymnyń jeńimpazy anyqtalyp, III aınalymǵa qatysady.
Kórermendermen oıyn
Uzyn murty sarylar, Kúmbir - kúmbir kúıi bar,
Qoıynynda nany bar. (Bıdaı) Qulaǵyńa quıyp al! (Dombyra)
Taqyldatyp tańdaıdy, Ózi órmeli, sapty,
Ýaqyttan bir qalmaıdy.(Saǵat) Júrgizedi atty. (Qamshy)
Maǵan da, saǵan da,
Jaqyn týys – bes adam.
Úsh áripten turatyn,
Ońǵa oqy, solǵa oqy,
Ózgermeıdi esh odan,
Bári de óz juratyń,
Aıtady káne: kim atyn?(Ata; Ana; Apa; Aǵa; İni)
III aınalymǵa 2 aınalymnyń jeńimpazdary shyǵady.
Tapsyrma:
Júrgizýshi jumbaqshyǵa jumbaq aıtady. Jumbaqshy sheshýin tabady.
Al maqalshy jumbaqtyń sheshýine baılanysty maqal aıtady.
Jeke ózin jeı almaısyń, Dosy joq adam,
Onsyz asty da aýzyńa salmaısyń.(Tuz) Tuzy joq taǵam.
Balasymyn dalanyń, Eńbeksiz ómir - sóngen kómir.
Týǵannan daqsyz qaramyn.
Qys kelse, jurtty jylytyp,
Úıdi - úıge baramyn. (Kómir)
Sózi dana, úni joq,
Sóılemeıdi tili joq. Kitap - bilim bulaǵy,
Qolyńa alsań – sheshen, Bilim - ómir shyraǵy
Aqyly asqan kósem. (Kitap)
Sadaqsha moınyn ıiltip, Aqqýdy atýǵa bolmaıdy,
Kórgen jandy súısintip, Dostyqty satýǵa bolmaıdy.
Júzgende kóldiń sáni ózi,
Sýdaǵy qustyń náni ózi,
Jerdegi qustyń serkesi,
Kóktegi qustyń erkesi. (Aqqý)
Tóńkerilmeıtin kúbi,
Kóterilmeıtin kúbi. Oqý - ınemen qudyq qazǵandaı.
Shúpildep - aq tursa da,
Kórinedi túbi. (Qudyq)
Kóp bytyra qorǵasyn, Jańbyr jaýsa jer yrysy,
Kóbeıtken jer oljasyn. (Jańbyr) Batyr týsa, el yrysy
Sońǵy aınalymǵa jeńimpaz shyǵady.
Aqtyq oıyn
Abaıdyń qara sózinen úzindi oqylady. Abaıdyń neshinshi qara sózinen úzindi
oqylǵanyn aıtý kerek.
Qorytyndy:
Oń qanatym - ákem de,
Sol qanatym - anashym.
Qos qanatyń bolǵanda
Tabar ómir jarasym.
Qarap turyp shekeni
Shymshylady san kúdik.
Qanatymnyń ekeýi
Saý bolsa eken máńgilik.
Otbasylyq án-shashý.
You Might Also Like
