Qarshyǵany maqtaǵany
Bir kisiniń qarshyǵasyn ıt óltirdi. Bu kisi kóp jylady. Jylap bu óleńdi aıtty:

Aıtamyn Qudaıdan soń Muhammedti,
Sibirde kókjal saldy kók jendetti.
Toǵyz túlek bolǵanda, top qazdy alyp,
Qazasy kókjendettiń ıtten jetti.
Kókjendet alty qashtyń baýyńdy úzip,
Shydamaı ónerińe, kettiń súzip .
Senimen on segiz jyl boldym joldas,
Kettiń be shynyńmenen kúder úzip?!
Kókjendet, ushýshy ediń jeldeı esip ,
Turýshy eń qazdy ustap, jannan keship.
Qara kót qaqshymaqtan ilgegine,
Turady kúdireıip kók jendetsip.
Kók jendet, úıde keńes, túzde keńes,
Salǵanmen qansha qusty , sendeı emes.
Aralas shúregeıi top úırekten,
Basqany kıjekterden alýshy emes.
Kókjendet, moınyń uzyn, shalǵyń qysqa,
Salǵanmyn jalyqpastan talaı kusqa.
Alty qaz, on bes úırek bir jerde alyp,
Dýadaq jolyqpady sen baıǵusqa.
Kókjendet, sen de kári, men de kári,
Kók jendetteı bolsaıshy qustyń bári.
Alty qazdy bir jerde alyp uryp,
Tanbaıdy baıaǵysynan baıǵus kári!
Kókjendet, ushýshy ediń toǵaıdy órlep,
Talaı at turyp qalǵan kózi terlep.
Keshke taman bolǵanda, dabyl tıip,
Esil men Edilde « Meni kór!» - dep.
Kókjendet kusym, saldym toǵaıdy órlep,
Talaı at turyp qalǵan kózi terlep.
Kóılektiń shubatylǵan jeńin bylǵap,
Kári qyz turýshy edi: «Kelseń, kel!» - dep.
Kókjendet, búgin bizdiń tústiń eske,
Qaraıtyn tanýshy emes erteń keshke.
Suqsyrlar, kójekter men tolyp qaldy,
Júgirdim sasqanymnan Qozykeshke.
Tirlikte úshbý hatty tamam qylǵan,
Sóz aıttym yqylaspen burynǵydan.
Qolyma qaǵaz aldym sıa menen,
Jetedi muratyna duǵa qylǵan.
Qolyma qaǵaz jazdym, qalam alyp,
Áneý kúni Toqbolatqa qaıttym baryp.
Qaraǵym, tárbıeńe yntyq bolyp,
Men qaıttym sóılese almaı, kumarlanyp .
Jazǵanym qaǵaz benen qalam, sıa,
Laǵyldyń eki kóziń sıpatynda.
Men bardym mańǵazyma dúısenbi kún ,
Ne qylyp kelmeı qaldy qalqam, sirá?
Men bardym juma kúni qula atpen,
Qaıteıin quıqyljyǵan minezińnen?!
Kúnde qyryq kórsem de, armanym joq,
Ólermin dıýana bop qaıǵymenen!

---