MS Excel-men tanysý. MS Excel-ge berilgenderdi engizý jáne redaksıalaý
Informatıka
Synyby: 8 (segizinshi)
Sabaqtyń taqyryby: MS Excel - men tanysý. MS Excel - ge berilgenderdi engizý jáne redaksıalaý.
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylardyń EHSEİ kestelik prosesory, negizgi túsinikter men amaldar, Excel múmkindikteri, jumys kestesiniń elementteri, jańa qujatty saqtaý, qurý, ashý, berilgenderdi engizý jáne olardy redaksıalaý týraly bilimderin qalyptastyrý.
Tárbıelik: Kompútermen uqypty jumys jasaýǵa, jan - jaqty bolýǵa, óz betimen jumys isteýge tárbıeleý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń kóre jáne estı otyryp, este saqtaý jáne kórý qabiletterin damytý, oıyndar arqyly pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
Sabaqtyń tıpi: jańa sabaqty meńgertý
Sabaqtyń túri: aralas sabaq («Ǵajaıyp toǵyzdyq», «Kóńildi batyrmalar» oıyny, elektrondy oqýlyqpen jumys, tirek - syzbalar)
Sabaqtyń ádisi: Praktıkým elementeriniń kómegimen demonstrasıalaý, baıandaý arqyly túsindirý.
Sabaqta qoldanylatyn kórneki quraldar: Kompúter, oqýlyq, ınteraktıvti taqta, elektrondy oqýlyq
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi: 1. Sálemdesý, túgeldeý.
2. Oqýshylardyń qural - jabdyǵyn tekserý.
3. Oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý.
İİ. Úıge berilgen tapsyrmany tekserý.
İİİ. Jańa taqyrypty túsindirý.
MS Excel - sandyq kestelermen jumys isteýge arnalǵan Microsoft Office – tiń quramyna kiretin programma. MS Excel - degi yńǵaıly aspaptardyń kómegimen alynǵan sandyq mánderdi taldaýǵa, sonymen qatar olardyń nátıjesin keste túrinde berýge bolady. Esepteý kezinde 400 - den asa matematıkalyq, statısıkalyq, qarjylyq jáne basqa da arnaýly fýnksıalardy, ár túrli kestelerdiń ózara baılanystaryn qarastyrýǵa bolady.
Jumys kitaby. Microsoft Excel faıly jumys kitaby dep atalady. Jumys kitaby terezeniń tómengi jaǵyna attary tańbasha arqyly berilgen paraq qattamasynyń jumys paraǵynan turady.
Jumys paraǵy 256 baǵannan jáne 65 536 joldan turatyn keste túrinde beriledi. Joldar sandarmen nómirlengen, al baǵandar áripterden jáne árip kombınasıalarynan turady. Alfavıttiń 26 árpinen keıin AA, AV t. s. s. árip kombınasıalary bastalady.
Árbir uıashyqtyń jol atynan jáne baǵan atynan qurylǵan adresi bolady. Kesteniń árbir uıashyǵynyń mekeni baǵan men jol qıylysynda ornalasqan. Mysaly, eger uıashyq F baǵanynda jáne 7 jolynda ornalassa, onda onyń mekeni F7.
Berilgenderdi uıashyqqa engizý. Aldymen tyshqan kýrsoryn engiziletin uıashyqqa aparyp shertý arqyly ony belgilep alady. Sol kezde uıashyq qorshaýǵa alynady, sonymen birge formýlanyń sol jaq bóliginde «A1» jazýy kórinedi. Osydan keıin berilgender engiziledi. Berilgenderdiń uıashyqqa engizilgenine kóz jetkizý úshin myna ádisterdiń bireýimen tıanaqtaý kerek:
* Engizý pernesin basý;
* Formýla jolyndaǵy sımvolmen berilgen batyrmany basý;
* Basqa uıashyqtaǵy kýrsordy shertý;
* jumys uıashyǵynan baǵyttaýshy pernelerdiń kómegimen shyǵý.
Eger baǵannyń eninen mátin uzyndaý bolsa, onda ol kelesi bos turǵan baǵanda kórsetiledi.
Kesteniń elementterin belgileý. Kesteniń bir uıashyǵy ár ýaqytta jumys istep turady. Jumys istep turǵan uıashyq qorshaýmen belgilenedi. Uıashyqta jumys istetý úshin baǵyttaýshy pernelermen kýrsordy osy uıashyqqa aparý nemese tyshqandy shertý qajet.
Jumys kitabyn qurý. Jańa jumys kitabyn qurý úshin Faıl menúindegi Qurý komandasyn tańdaý kerek. Ashylǵan dıalogtik terezede solardyń negizinde qurylatyn jumys kitabynyń qosymshasyn, odan keıin shablondy tańdaý kerek; sońynan OK batyrmasyn shertińiz.
Jumys kitabyn ashý. Qurylǵan jumys kitabyn ashý úshin Faıl menúindegi Ashý (Otkryt) komandasyn tańdaýyńyz kerek, sol kezde Qujatty ashý dıalogtik terezesi ashylady. Býma órisiniń tiziminen kerekti jumys kitaby ornalasqan dıskini tańdaý qajet.
Tómende ornalasqan tizim ishinen (eki shertý arqyly) kitap turǵan býmany jáne kitaptyń ózin tańdaý kerek.
Synyby: 8 (segizinshi)
Sabaqtyń taqyryby: MS Excel - men tanysý. MS Excel - ge berilgenderdi engizý jáne redaksıalaý.
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylardyń EHSEİ kestelik prosesory, negizgi túsinikter men amaldar, Excel múmkindikteri, jumys kestesiniń elementteri, jańa qujatty saqtaý, qurý, ashý, berilgenderdi engizý jáne olardy redaksıalaý týraly bilimderin qalyptastyrý.
Tárbıelik: Kompútermen uqypty jumys jasaýǵa, jan - jaqty bolýǵa, óz betimen jumys isteýge tárbıeleý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń kóre jáne estı otyryp, este saqtaý jáne kórý qabiletterin damytý, oıyndar arqyly pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
Sabaqtyń tıpi: jańa sabaqty meńgertý
Sabaqtyń túri: aralas sabaq («Ǵajaıyp toǵyzdyq», «Kóńildi batyrmalar» oıyny, elektrondy oqýlyqpen jumys, tirek - syzbalar)
Sabaqtyń ádisi: Praktıkým elementeriniń kómegimen demonstrasıalaý, baıandaý arqyly túsindirý.
Sabaqta qoldanylatyn kórneki quraldar: Kompúter, oqýlyq, ınteraktıvti taqta, elektrondy oqýlyq
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi: 1. Sálemdesý, túgeldeý.
2. Oqýshylardyń qural - jabdyǵyn tekserý.
3. Oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý.
İİ. Úıge berilgen tapsyrmany tekserý.
İİİ. Jańa taqyrypty túsindirý.
MS Excel - sandyq kestelermen jumys isteýge arnalǵan Microsoft Office – tiń quramyna kiretin programma. MS Excel - degi yńǵaıly aspaptardyń kómegimen alynǵan sandyq mánderdi taldaýǵa, sonymen qatar olardyń nátıjesin keste túrinde berýge bolady. Esepteý kezinde 400 - den asa matematıkalyq, statısıkalyq, qarjylyq jáne basqa da arnaýly fýnksıalardy, ár túrli kestelerdiń ózara baılanystaryn qarastyrýǵa bolady.
Jumys kitaby. Microsoft Excel faıly jumys kitaby dep atalady. Jumys kitaby terezeniń tómengi jaǵyna attary tańbasha arqyly berilgen paraq qattamasynyń jumys paraǵynan turady.
Jumys paraǵy 256 baǵannan jáne 65 536 joldan turatyn keste túrinde beriledi. Joldar sandarmen nómirlengen, al baǵandar áripterden jáne árip kombınasıalarynan turady. Alfavıttiń 26 árpinen keıin AA, AV t. s. s. árip kombınasıalary bastalady.
Árbir uıashyqtyń jol atynan jáne baǵan atynan qurylǵan adresi bolady. Kesteniń árbir uıashyǵynyń mekeni baǵan men jol qıylysynda ornalasqan. Mysaly, eger uıashyq F baǵanynda jáne 7 jolynda ornalassa, onda onyń mekeni F7.
Berilgenderdi uıashyqqa engizý. Aldymen tyshqan kýrsoryn engiziletin uıashyqqa aparyp shertý arqyly ony belgilep alady. Sol kezde uıashyq qorshaýǵa alynady, sonymen birge formýlanyń sol jaq bóliginde «A1» jazýy kórinedi. Osydan keıin berilgender engiziledi. Berilgenderdiń uıashyqqa engizilgenine kóz jetkizý úshin myna ádisterdiń bireýimen tıanaqtaý kerek:
* Engizý pernesin basý;
* Formýla jolyndaǵy sımvolmen berilgen batyrmany basý;
* Basqa uıashyqtaǵy kýrsordy shertý;
* jumys uıashyǵynan baǵyttaýshy pernelerdiń kómegimen shyǵý.
Eger baǵannyń eninen mátin uzyndaý bolsa, onda ol kelesi bos turǵan baǵanda kórsetiledi.
Kesteniń elementterin belgileý. Kesteniń bir uıashyǵy ár ýaqytta jumys istep turady. Jumys istep turǵan uıashyq qorshaýmen belgilenedi. Uıashyqta jumys istetý úshin baǵyttaýshy pernelermen kýrsordy osy uıashyqqa aparý nemese tyshqandy shertý qajet.
Jumys kitabyn qurý. Jańa jumys kitabyn qurý úshin Faıl menúindegi Qurý komandasyn tańdaý kerek. Ashylǵan dıalogtik terezede solardyń negizinde qurylatyn jumys kitabynyń qosymshasyn, odan keıin shablondy tańdaý kerek; sońynan OK batyrmasyn shertińiz.
Jumys kitabyn ashý. Qurylǵan jumys kitabyn ashý úshin Faıl menúindegi Ashý (Otkryt) komandasyn tańdaýyńyz kerek, sol kezde Qujatty ashý dıalogtik terezesi ashylady. Býma órisiniń tiziminen kerekti jumys kitaby ornalasqan dıskini tańdaý qajet.
Tómende ornalasqan tizim ishinen (eki shertý arqyly) kitap turǵan býmany jáne kitaptyń ózin tańdaý kerek.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
