InfoHub Logo

Bilim berý salasy: «Qatynas»
Uıymdastyrylǵan oqý is - áreketi: «Til damytý»
Taqyryby: «Túlkiniń týǵan kúni» (Sújetti sýret boıynsha áńgime qurastyrý)
Maqsaty: Sýretterge qarap 5 - 6 sóılemnen turatyn áńgime qurastyrýdy jalǵastyrý. Jabaıy ańdar týraly bilgenderin esterine túsirý. Zat esim, syn esim, etistikterdi sózderge durys qoldaný, suraqtarǵa tolyq jaýap berýge úıretý. Ańdarǵa súıispenshilikpen qaraýǵa tárbıeleý.

Túri Jańa materıaldy meńgertý.
Kórnekiligi: Sqemada salynǵan sýretter túlki, aıý, qoıan, kirpi, sharlar.
Jańa sózder Bóltirik. qonjyq, kójek, kirpi, jáýtik.
Bılıngvızm: Túlki - lısa, qasqyr - volk, aıý - medved, kirpi - ójık.

Tárbıeshiniń is - áreketi
«Jylýlyq sheńberi»
- Balalar, is - áreketimizdi bastamas buryn birimizdiń - birimiz jylýymyzdy sezineıik.
Armysyń altyn kún,
Armysyń asyl jer.
Armysyń kók aspan,
Armysyń jan dosym.
Jylýyma jylý qos,
Mine, meniń qolym.

- Balalar, aıtyńdarshy sender úshin óz otbasyńda qaı kún eń qýanyshty kún?
Adamdardyń ómirlerindegi eń súıikti meıramdarynyń birden - biri - týylǵan kún desek artyq aıtpaǵanymyz. Sebebi, dál osy kúni týǵan kún ıesiniń qasyna týǵan - týysqandary jınalyp, túrli syılyqtar syılap, dastarhan jaıylady.
Týǵan kún - ár adamnyń ómirindegi eń jaqsy, eń mańyzdy merekelerdiń biri. Adam dúnıege kelgende aınaladaǵynyń bári qýanady. Týǵan kúnde jyly lebizder men jaqsy tilekter aıtylady.
Búgingi is - árekette «Túlkiniń týǵan kúni» taqyrybynda áńgimelesetin bolamyz.
Túlki týraly jumbaq jasyrý.
Ózi qý, júrgen jeri shý. /túlki/
- Túlki qandaı ertegilerde kezdesedi?
- Sýrette túlki nege kóńildi? Oılańdar?

Óıtkeni búgin túlkiniń týǵan kúni eken. Ormandaǵy dostaryna dastarhan jasap kútipti. (sýretke qarap aıtý)

Balalar, oılanyńdarshy túlki týǵan kúnine qandaı ańdardy shaqyrdy?
- Ony qaıdan bildińder?
- Ústel ústine nelerdi daıyndap qoıypty?
- Bul taǵamdardy qandaı ańdar jeıdi?
- Qasqyr ne jeıdi? (aıý, qoıan, kirpi)
- Túlki ózine ne daıyndady?
- Túlki qonaqtardy qalaı kútti?
Sýret boıynsha áńgime qurap aıtý:
(2 - 3 balanyń áńgimesin tyńdaý)