InfoHub Logo

Sabaq taqyryby: Abaı Qunanbaev
Maqsaty: 1. Abaı Qunanbaev ómirine jáne óleńderiniń negizgi ıdeıasy týraly túsindirý.
2. Oqýshylardy aqyn beınesi arqyly adamgershilikke, adaldyqqa, sabyrlyqqa, qıyndyqqa tóze bilýge, ádildikke baýlý.
3. Tanymdyq oılaý qabiletterin damyta otyryp, shyǵarmashylyqqa baýlý.

Sabaq túri: jańa sabaq
Sabaq ádisi: syn turǵysynan oılaý tehnologıasynyń elementterin paıdalaný
Pánaralyq b/s: tarıh
Kórnekiligi: slaıd

Sabaq barysy:
İ. Uıymdastyrý:
• Oqýshylarmen amandasý
• Synyp tazalyǵyn tekserý
• Oqýshylardy túgendeý
• Sabaqqa kóńil aýdartý

İİ. Jańa sabaq: 1. Kirispe sóz
Asyl sózdi izdeseń,
Abaıdy oqy, erinbe,
Adamdyqty kózdeseń,
Jat toqyp al kóńilge.
/ S. Toraıǵyrov/
Abaı osy kúngi Semeı oblysyndaǵy Shyńǵystaýyn jaılaǵan tobyqty rýynyń ishinde 1845 jyly 10 tamyzda týǵan. Abaıdyń óz ákesi – Qunanabaı, atasy – Óskembaı, arǵy atas – Yrǵyzbaı.

Q
Atalarynyń barlyǵy rýy ishinde ústemdik júrgizgen adamdar.
Yrǵyzbaıdyń birneshe balasy bolǵan. Olary: Úrker, Myrzataı, Jortar, Óskembaı. Óskembaıy ózge balalarynyń ishindegi eń artyǵy bolady. Keńgirbaı Yrǵyzbaı ólgen soń onyń ornyna Óskembaıdy ustaıdy. Sol kúnniń joly boıynsha batasyn berip, Óskembaıdy bı qoıady.

Óskembaı orta jasqa kelgende, balasy Qunanbaı erjetip, atqa mingen. Qunanbaı1804 jyly týǵan. Bunyń sheshesi Zere kisi renjetpeıtin jumsaq minezdi adam bolǵan. Munyń aqyn bolatyn nemeresi – Abaıdyń bala, bozbala kúninde aýyldyń bári Zereni «kári áje» deıdi eken. Onyń káriliktiń qulaǵy estimeıtin bolǵandyqtan, balalaryna duǵa oqytyp úshkirtedi eken. Sonda óz qolyndaǵy nemeresi – Abaı kári ájesiniń qulaǵyna óleń aıtyp kelip úshkiredi eken.

Qunanbaı óz tusyndaǵy el bıleýshilerdiń kóbinen qatal, salmaqty bolady. Aqyl - oı da, qajyr - qaıratta, ámir bılik batyldyǵy da jáne halyqqa batqan qatty, kesek is – qımyldary da bunyń atyn kópke málim etken.

Abaıdyń sheshesi Uljan Qarakesek ishinde Bertis tuqymy bolady. Uljan sabyrly, keń minezdi kisi bolǵan. Abaı balalyq shaǵyn sóz qylǵanda, óz sheshesine qatty yrza bolyp, ekinshi anasy Aıǵyzǵa ishi renjińkireıdi eken. Abaı Aıǵyz ben Uljannyń tel balasy. Uljan kúndestikti kóp syrtqa shyǵaryp bildirmese de, Aıǵyz sol jaǵynan belgi bergish bolsa kerek.

Uljanda tuqymynyń taýyp aıtqysh qaljyńshyldyǵy ábden bolǵan. Anda - sanda áldeqalaı aıtyp qalǵan sózderi qaljyń bolyp, el esinde umtylmaı saqtalady.
Abaı kishkentaı kezinde syrt minez jaǵynan ańqaý, nanǵysh jáne tentek bala bolsa kerek. Biraq, sol kishkene kúninde ózge balalardan erekshe jeri – úıge qonǵan qonaqtardyń áldeqalaı aıtqan ertegi sıaqty áńgimelerin qulaı tyńdaıdy.
Abaı on jasqa kelgende ákesi Semeı qalasyna ákelip oqýǵa bergen. Artynan budan shyǵaryp, Ahmet Rıza degen moldaǵa tapsyrǵan. Abaı Ahmet Rızada úsh jyl oqıdy. Ózi tustas úlken - kishi balalardyń barlyǵynan sonaǵurlym zeıindi, uǵymtal jáne erekshe yqylasty bolǵan. Dáriste arabsha kitapty moldasynyń bir oqyp, bir - aq ret túrikshege aýdaryp bergen sózderin kitapqa qaramaı jatqa aıtyp shyǵalatyndaı zerek bolǵan. Sonymen, dáris ústinde oqylatyn sabaqtardy uǵyp bilý Abaıǵa ózge balalardan anaǵurlym ońaı tıgen.

Ákesi ony bıleý isine baýlı bastaıdy. Barlyq balalaryna qatal bolǵan Qunanbaı Abaıdyń ózgelerden artyq ekenin erteden sezgen. 13 jasynda Abaı ákesi bergen baǵytpen el sózine kirisedi. Eń alǵash jyldarynda ákesiniń «baryp - kelinde» júredi. Keıde qasyna kisi qosyp berip, keıde jalǵyz ózine sóz tapsyryp, usaq ister týraly kelisim jasaýǵa da erik beredi. Jas jigit bilgen ónerin ornymen keregine jaratyp, kelistirip, kórkeıtip sóıleıtin bolǵan.
Negizi, Abaıdyń, úsh áıeli bolǵan. Olar: Dildá, Áıgerim, Erkejan.

Abaı 1840 jyly jasynan bastap ádebıetke den qoıady. Alaıda el ishi ony óz erkine jibermeı, eriksiz rý tartysynyń talasyna kiriktirip otyrdy. Oǵan ártúrli jala jaýyp isti etti. Aqyn tirshiliginiń eń aýyr qorytyndysy 1897 jyldardy aıqyn kórinis tapqan. Aqyn jyldan jyl ótken saıyn ómirden qajyp, shóge beredi. Osy jyldarda ólimdi de kóp oılaıdy. « Ólsem ornym qara jer sóz bolmaıdy» degen óleńin shyǵarady.

Aqyn ómiriniń sońǵy jyldarynda kóp óleń jazbaı ketedi. 1903 jyldan bastap, birjolata óleń jazylmaı qalady. 1903 - 1904 jylda balasy Maǵaýıa kópten álsiretip júrgen qurt aýrýdan tósek tartyp, jatyp qalady. Bu da ákesi sıaqtanyp, qyrda otyryp, kóp oqyp, ózinen - ózi qarastyrýmen kóp bilim alǵan edi. Ol jumsaq minezdi bolyp, el kópshiligine asa súıikti bolǵan. Ol 1904 jyly jazǵutyrym qaıtys bolady.

Abaıdyń ózi ómirden qajyp, talyp, endigi tirshiligin artyq nársedeı sanaı bastaǵan edi. Óz synynsha: ajarsyz, maǵynasyz ótken dáýirine jalǵyzdyq dertimen qulazyp, júdetip, tozdyrýǵa aınalǵan. Sonyń barlyǵynyń ústine Maǵaýıa ólgen soń Abaı bir alýan aýrýǵa aınalady. Tósek tartyp jatpasa da, otyryp aýyrady. Eshkimmen sóılespeıdi de, eshnársemen ózin jubatpaıdy. Aýrýyn eshkimge kórsetpeıdi. Sonymen, Maǵaýıanyń óliminen keıin qyryq kún otyryp, 23 maýsymda 1904 jyly alpys jasynda dúnıeden ozǵan. Onyń súıegi Jıdebaıdaǵy óz qystaýynyń janyna qoıylady.

İİ Toppen jumys:
Ár topqa Abaı óleńderin beremin.
1 - shi topqa «Ásempaz bolma árnege»
2 - shi topqa «Qulaqtan kirip boıdy alar»
3 - shi topqa «Shoqpardaı kekili bar qamys qulaq»
1 Óz oryndarynda otyryp, óleńderdiń negizgi ıdeıasyn ashý.
2. Bir - birine túsindirý.
3. Ekinshi topqa almasyp, túsindirý
4. Óz toptaryna qaıtyp kelip, túsingenderi boıynsha sýret salý
5. Sýret boıynsha ár top óz oqyǵandaryn jetkizý.

İİİ Sergitý sáti.
İÚ R – OQÝSHY
A – KLASS
F – ESSE, ÓLEŃ, TOLǴAÝ, SALYSTYRÝ
T – «ABAI QUNANBAEV»

Ú Bekitý:
– Sonymen Abaı qandaı aqyn?
– Qandaı óleńderi bar?
– Óleńderiniń negizgi ıdeıalary qandaı?
– Abaı zamany qandaı edi?
– Abaı ádiletsizdikti qalaı sýrettegen?
– Abaı otbasy týraly ne bilesińder?

Úİ Úıge tapsyrma:
1. Aqyn Abaıǵa minezdeme berý
2. Tańdaýly bir óleńine kórkemdik ereksheligi jaǵynan taldaý jasaý