InfoHub Logo

Taqyryby: Muhtar Áýezov Qarash – qarash oqıǵasy

Maqsaty:
1) M. Áýezov shyǵarmashylyǵymen tanystyrý, hıkaıattyń mazmunyn uǵyndyrý arqyly Baqtyǵuldyń is - áreketine eki túrli kózqarasta baǵa berý;
2) Túsinip oqý, syn turǵysynan oılap, óz pikirin qorǵaı bilýge daǵdylandyrý.
3) Aqyl - oı, adamgershilik tárbıesin berý, ımandylyqqa, ádeptilikke, jaqsy qasıetterge úıretý

Tıpi: Jańa bilimdi meńgertý.
Túri: Debat sabaq
Ádisi: Suraq - jaýap, pikirtalas, oı qozǵaý, sózdikpen jumys, izdendirý
Kórnekilik: M. Áýezovtiń portreti, shyǵarmalar jınaǵy, búktemeler, tirek sózder, syzbalar.
Barysy:

İ Uıymdastyrý
1 Úı tapsyrmasyn tekserý.
2. Muǵalimniń kirispe sózi.
Qandaı da bolmasyn kórkem shyǵarmanyń jazylýyna ómir shyndyǵy negiz bolady. Jazýshy ózin qyzyqtyrǵan ómir oqıǵalaryn jan - jaqty zerttep, tarazylap, sosyn shyǵarma jazýǵa kirisedi.
3. Sózjumbaq sheshý. (M. Áýezov degen sózdi sheshedi)
- M. Áýezov kim?
- M. Áýezov - uly jazýshy, ǵalym, qoǵam qaıratkeri, ádebıet tarıhshysy, bilgir, shesheni isker, tapqyr, dramatýrg, zertteýshi. (toptastyrý)
4. M, Áýezov shyǵarmalaryna toqtalý.(«Eńlik - Kebek», «Abaı joly», «Kókserek», «Búrkitshi», «Qorǵansyzdyń kúni» t. b )
- Endi, balalar, «Qarash - qarash» oqıǵasyna toqtalaıyq

Jospary
1. Tektiǵuldyń qazasy
2. Aǵaıyndylardyń aıanyshty taǵdyry
3. Baqtyǵuldyń kek jolyndaǵy urlyǵy
4. Sálmenniń aıbary
5. Shuǵyl sheshim
6. Jarysbaı bolystyń panaysnda
7. Barymtashy - Baqtyǵul
8. Jarǵa soqqan jalǵyzdyq
9. Qarash - qarash asýynda atylǵan oq.

Poves týraly oqýshylardyń pikirin tyńdaý
-«Qarash - Qarash» oqıǵasynyń taqyrybyn ashaıyq.
-«Eski qazaq aýylyndaǵy áleýmettik teńsizdik».
Keıipkerlerine toqtalsaq.
Basty keıipker - Baqtyǵul men inisi Tektiǵul. Qozybaq aýylyndaǵy baılar - aǵaıyndy Sát pen Sálmen, Jarasbaı bolys, Qoqysh jandaıshap, Dosaı aýlynan - Báıten baı, qaryndasy Qalysh t. b.
Baqtyǵul qandaı adam? (toptastyrý ádisimen )
Baqtyǵul - eńbekqor, beınetker, adamgershiligi mol, kedeı, batyl, erjúrek, ádil, jalshy, barymtashy, jalǵyz, kekshil, uzyn boıly, deneli, ıyqty ańǵal, sengish adam.

Kitappen jumys
Oqýlyqtan Baqtyǵuldyń Sálmen baı, Jarasbaı men sóılesken jerinen epızod taýyp oqý.

Pikirsaıys. Debat úlgisi boıynsha oı - talqy.
Jaqtaýshy top
Rezolúsıa: Baqtyǵuldyń is - áreketi durys
Krıterıı: Kek qaıtarý - namysty qoldan bermeý
Argýmenti:
1. Zorlyqqa, qıanatqa qarsy turý - ádil is
2. Ashtyqtan qutylý - ómir úshin kúres.

Dattaýshy top
Kontrrevolúsıa: Baqtyǵuldyń is - áreketi durys emes
Krıterıı: Urlyq túbi - qorlyq
Argýmenti:
1. Zamanyń túlki bolsa tazy bop shal
2. Ebin taýyp tirlik jasaý - ómir talaby

Taldaýshylarǵa suraqtar:
1. Baqtyǵul urlyq jasaýǵa óz erkimen bardy ma?
2. Baqtyǵuldyń boıynda urlyqshyǵa tán qasıet bar ma?
3. Ashtyqtan qutylýdyń urlyqtan basqa joly bar ma?
4. Urlanǵan mal kimniń qorasyn toltyrdy?

İİİ Qorytyndy.
Jaqtaýshy, dattaýshy kózqarastaryn, pikirlerin taldap, baǵa berý, mazmunyna taldaý jasaý.
İÚ Refleksıa
Ú. Oqýshylardy baǵalaý.
Úİ. Úıge tapsyrma: «Jarǵa soqqan jalǵyzdyq» taqyrybyna «Oı tolǵaý» jazý.
Keıipkerlerge taldaý, ár keıipkerge minezdeme berý