Nan týraly óleń. Kárim Saýǵabaev
Ótkizgen: Kakenova F. Q.
Ashyq sabaq
4 - synyp
Sabaqtyń taqyryby: Nan týraly óleń. Kárim Saýǵabaev
Sabaqtyń maqsaty:
a) Bilimdiligi: Kárim Saýǵabaevtyń «Nan týraly óleń» atty óleńimen tanystyrý, maǵynasyn túsindirý, qasıetti taǵamnyń biri – nan ekenin, nannyń dastarhanǵa qalaı keletini týraly túsindirý;
á) Damytýshylyǵy: Oqýshylardyń oı - órisin, shyǵarmashylyq qabiletterin damytý, aýyzsha sóıleý mádenıetin damytý;
b) Tárbıeligi: Nandy qasterleýge, ysyrap etpeýge, adam eńbegin baǵalaı bilýge, eńbek etýge tárbıeleý;
Sabaqtyń túri: jańa sabaq
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, túsindirý, toppen jumysy, sózjumbaq sheshý, polıglot
Sabaqtyń kórnekiligi: slaıd, sýretter (álbom)
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Psıhologıalyq daıyndyq. (2 mınýt)
1 - slaıd.
Kúnge qolymdy sozamyn,
Kún jylýyn alamyn.
Júregime basamyn
Aınalama shashamyn. (Sheńberde turyp oryndaý)
(Oqýshylar aıtyp bolǵan soń, jyltyr shashylady)
Topqa bóliný:
İ - top: Rıza, Asan, Elhan, Dıas
İİ - top: Abzal, Erlan, Aslan
Sabaqtyń jáne topta jumys jasaý erejesi:
- Belsendi qatysý
- Tynyshtyq saqtaý
- Birin - biri tyńdaý
- Oıyn ashyq aıtý
- Bir - birin synamaý
- Yntymaqtastylyq
Baǵalaý ádisimen tanystyrý.
Baǵalaý paraǵy:
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý: (4 mınýt)
253 - 256 - bet. Máńerlep oqý. túsinik.
Sýret salý. Óleń shyǵaryp kelý.
Toppen jumys.
Suraqtar: «Kim jyldam?»
(2 - slaıd)
1. «Tórt úlik týraly sabaq» atty óleńniń avtory kim? (Asqar Toqmaǵambetov)
2. «Túlik týraly sabaq» atty óleńdegi keıipkerlerdi ata. (Bolat, Marat)
3. Bolat pen Marat nege talasty?
4. Marat qandaı bala? (Marat sózýar, sózsheń bala)
(Tórt túliktiń túrlerine qaraı qalaı bólinetini týraly talasty)
5. «Sózýar» sóziniń maǵynasy? (Sózsheń)
3 - slaıd.
İ top
1. Qoıdyń túrlerin ata.
(qozy, marqa,, toqty, qoı, qoshqar)
2. Sıyrdyń túrlerin ata.
(buzaý, torpaq, baspaq)
İİ top
1. Jylqynyń túrlerin ata.
(jabaǵy, taı, qunan, dónen, besti, at)
2. Eshkiniń túrlerin ata.
(laq, týsha, bórte, shybysh, eshki, serke, teke)
Taqyryp: Tórt túliktiń pirleri. Olardy qalaı shaqyrady? Olar qalaı dybystaıdy?
İ top
Qoı (Shopan ata) «pushaıt - pushaıt»
Sıyr (Zeńgi baba) « aýhaý - aýhaý»
İİ top
Jylqy (Qambar ata) «quraý - quraý»
Eshki (Shekshek ata) «shóre - shóre»
«BİLÝ»
Maǵynany taný: (3 mınýt)
Jańa taqyrypqa kirý maqsatynda sózjumbaqty sheshý.
5 - slaıd
q u l y n
o ı s y l q a r a
a ı r a n
1. Jylqynyń tólin ata.
2. Túıeniń pirin ata.
3. Sıyr sútinen ne ashytylady?
Jańa sabaq: (13 mınýt)
Jospary:
6 - slaıd.
1. «Egin sharýashylyq» tapsyrmasy.
2. «Elevator» tapsyrmasy.
3. «Dıirmen» tapsyrmasy.
4. «Naýbaıhana» tapsyrmasy.
5. «Dúken» tapsyrmasy.
«TÚSİNÝ»
İ.«Egin sharýashylyq» tapsyrmasy. (7 - slaıd)
1. Kárim Saýǵabaevtyń ómirbaıany jáne shyǵarmashylyǵy.
Saýǵabaev Kárim (1941 – 2002) 20 qazanda Qaraǵandy oblysy, Egindibulaq (burynǵy Qý) aýdanynyń Edireı aýyldyq keńesinde týǵan. 1964 jyly Qaraǵandy pedagogıkalyq ınstıtýtyn, 1972 jyly Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń jýrnalısıka fakúltetin syrttaı oqyp bitiredi. Balalarǵa arnalǵan alǵashqy óleńderi 1972 jyly kitap bolyp shyǵady. 1973 jyldan Egindibulaq aýdandyq «Lenın týy» gazetiniń redaktory bolyp istedi.
Shyǵarmalary: «Jazýshy», 1972; Kóktem keldi, alaqaı. «Jalyn», 1977; Aqshaqar. 1980; Balqantaýdyń basynda. 1982; Úlkenderden úlgi alamyz. 1983; Úshqara ottary. 1985;
2.«Nan týraly óleń»
- Óleńdi mánerlep oqý.
- Bir shýmaqtan tizbektep oqytý.
Nan týraly óleń Kárim Saýǵabaev
O, adamdar, aıtarym bar,
... Nandy baspańdar!
Onda qol jetpeıtin aspan bar,
Áli eshkim jazbaǵan dastan bar.
Ótinip suraımyn,
Ana bol, dana bol, bala bol,
Nandy baspańdar!
Ol bıikten tógilgen
Móp - móldir
Zámzám sýynan ósedi,
Nan – ómir.
Nanǵa «pirim» dep,
Nanǵa «jarym» dep,
Tabynam.
Dalanyń arynan,
Dalanyń tańynan,
Dalanyń janynan,
Dalanyń qanynan
Ósedi.
Nanǵa úlken júrekpen
Qarańdar!
Nandy ómir dep sanańdar.
Nan bolmasa,
Qyzyǵyń, baqytyń
Qur áýre, dalbasa.
... Nansyz tynyshtyq ta bolmaıdy,
Kókirekti muń,
Jerdi shań torlaıdy.
Eki el birin - biri jalmaıdy.
Elimniń qudiretin asyryp turǵan,
Meniń de, seniń de, onyń da
Mereıin ústem ǵyp turǵan
Dán emes pe?
Dán – án emes pe,
Dán – nár emes pe?
Dán – náreste,
Dán – tirshilik toqtamaıtyn...
O, adamdar!
Tirshilik arnasyn saqtańdar.
Dıqannyń eńbegin
Ter tógip aqtańdar.
Ár dándi joǵaltpaı,
Ómirdeı saqtańdar!
O, adamdar! Keń peıilder!
Bir dán jolda jatsa,
Ulylyqpen eńkeıińder!
Nan týraly óleń. Kárim Saýǵabaev júkteý
Ashyq sabaq
4 - synyp
Sabaqtyń taqyryby: Nan týraly óleń. Kárim Saýǵabaev
Sabaqtyń maqsaty:
a) Bilimdiligi: Kárim Saýǵabaevtyń «Nan týraly óleń» atty óleńimen tanystyrý, maǵynasyn túsindirý, qasıetti taǵamnyń biri – nan ekenin, nannyń dastarhanǵa qalaı keletini týraly túsindirý;
á) Damytýshylyǵy: Oqýshylardyń oı - órisin, shyǵarmashylyq qabiletterin damytý, aýyzsha sóıleý mádenıetin damytý;
b) Tárbıeligi: Nandy qasterleýge, ysyrap etpeýge, adam eńbegin baǵalaı bilýge, eńbek etýge tárbıeleý;
Sabaqtyń túri: jańa sabaq
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, túsindirý, toppen jumysy, sózjumbaq sheshý, polıglot
Sabaqtyń kórnekiligi: slaıd, sýretter (álbom)
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Psıhologıalyq daıyndyq. (2 mınýt)
1 - slaıd.
Kúnge qolymdy sozamyn,
Kún jylýyn alamyn.
Júregime basamyn
Aınalama shashamyn. (Sheńberde turyp oryndaý)
(Oqýshylar aıtyp bolǵan soń, jyltyr shashylady)
Topqa bóliný:
İ - top: Rıza, Asan, Elhan, Dıas
İİ - top: Abzal, Erlan, Aslan
Sabaqtyń jáne topta jumys jasaý erejesi:
- Belsendi qatysý
- Tynyshtyq saqtaý
- Birin - biri tyńdaý
- Oıyn ashyq aıtý
- Bir - birin synamaý
- Yntymaqtastylyq
Baǵalaý ádisimen tanystyrý.
Baǵalaý paraǵy:
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý: (4 mınýt)
253 - 256 - bet. Máńerlep oqý. túsinik.
Sýret salý. Óleń shyǵaryp kelý.
Toppen jumys.
Suraqtar: «Kim jyldam?»
(2 - slaıd)
1. «Tórt úlik týraly sabaq» atty óleńniń avtory kim? (Asqar Toqmaǵambetov)
2. «Túlik týraly sabaq» atty óleńdegi keıipkerlerdi ata. (Bolat, Marat)
3. Bolat pen Marat nege talasty?
4. Marat qandaı bala? (Marat sózýar, sózsheń bala)
(Tórt túliktiń túrlerine qaraı qalaı bólinetini týraly talasty)
5. «Sózýar» sóziniń maǵynasy? (Sózsheń)
3 - slaıd.
İ top
1. Qoıdyń túrlerin ata.
(qozy, marqa,, toqty, qoı, qoshqar)
2. Sıyrdyń túrlerin ata.
(buzaý, torpaq, baspaq)
İİ top
1. Jylqynyń túrlerin ata.
(jabaǵy, taı, qunan, dónen, besti, at)
2. Eshkiniń túrlerin ata.
(laq, týsha, bórte, shybysh, eshki, serke, teke)
Taqyryp: Tórt túliktiń pirleri. Olardy qalaı shaqyrady? Olar qalaı dybystaıdy?
İ top
Qoı (Shopan ata) «pushaıt - pushaıt»
Sıyr (Zeńgi baba) « aýhaý - aýhaý»
İİ top
Jylqy (Qambar ata) «quraý - quraý»
Eshki (Shekshek ata) «shóre - shóre»
«BİLÝ»
Maǵynany taný: (3 mınýt)
Jańa taqyrypqa kirý maqsatynda sózjumbaqty sheshý.
5 - slaıd
q u l y n
o ı s y l q a r a
a ı r a n
1. Jylqynyń tólin ata.
2. Túıeniń pirin ata.
3. Sıyr sútinen ne ashytylady?
Jańa sabaq: (13 mınýt)
Jospary:
6 - slaıd.
1. «Egin sharýashylyq» tapsyrmasy.
2. «Elevator» tapsyrmasy.
3. «Dıirmen» tapsyrmasy.
4. «Naýbaıhana» tapsyrmasy.
5. «Dúken» tapsyrmasy.
«TÚSİNÝ»
İ.«Egin sharýashylyq» tapsyrmasy. (7 - slaıd)
1. Kárim Saýǵabaevtyń ómirbaıany jáne shyǵarmashylyǵy.
Saýǵabaev Kárim (1941 – 2002) 20 qazanda Qaraǵandy oblysy, Egindibulaq (burynǵy Qý) aýdanynyń Edireı aýyldyq keńesinde týǵan. 1964 jyly Qaraǵandy pedagogıkalyq ınstıtýtyn, 1972 jyly Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń jýrnalısıka fakúltetin syrttaı oqyp bitiredi. Balalarǵa arnalǵan alǵashqy óleńderi 1972 jyly kitap bolyp shyǵady. 1973 jyldan Egindibulaq aýdandyq «Lenın týy» gazetiniń redaktory bolyp istedi.
Shyǵarmalary: «Jazýshy», 1972; Kóktem keldi, alaqaı. «Jalyn», 1977; Aqshaqar. 1980; Balqantaýdyń basynda. 1982; Úlkenderden úlgi alamyz. 1983; Úshqara ottary. 1985;
2.«Nan týraly óleń»
- Óleńdi mánerlep oqý.
- Bir shýmaqtan tizbektep oqytý.
Nan týraly óleń Kárim Saýǵabaev
O, adamdar, aıtarym bar,
... Nandy baspańdar!
Onda qol jetpeıtin aspan bar,
Áli eshkim jazbaǵan dastan bar.
Ótinip suraımyn,
Ana bol, dana bol, bala bol,
Nandy baspańdar!
Ol bıikten tógilgen
Móp - móldir
Zámzám sýynan ósedi,
Nan – ómir.
Nanǵa «pirim» dep,
Nanǵa «jarym» dep,
Tabynam.
Dalanyń arynan,
Dalanyń tańynan,
Dalanyń janynan,
Dalanyń qanynan
Ósedi.
Nanǵa úlken júrekpen
Qarańdar!
Nandy ómir dep sanańdar.
Nan bolmasa,
Qyzyǵyń, baqytyń
Qur áýre, dalbasa.
... Nansyz tynyshtyq ta bolmaıdy,
Kókirekti muń,
Jerdi shań torlaıdy.
Eki el birin - biri jalmaıdy.
Elimniń qudiretin asyryp turǵan,
Meniń de, seniń de, onyń da
Mereıin ústem ǵyp turǵan
Dán emes pe?
Dán – án emes pe,
Dán – nár emes pe?
Dán – náreste,
Dán – tirshilik toqtamaıtyn...
O, adamdar!
Tirshilik arnasyn saqtańdar.
Dıqannyń eńbegin
Ter tógip aqtańdar.
Ár dándi joǵaltpaı,
Ómirdeı saqtańdar!
O, adamdar! Keń peıilder!
Bir dán jolda jatsa,
Ulylyqpen eńkeıińder!
Nan týraly óleń. Kárim Saýǵabaev júkteý
You Might Also Like
