InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Qanysh Sátbaev
Sabaqtyń maqsaty: kórnekti ǵalym, qoǵam qaıratkeri, Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq Ǵylym akademıasynyń tuńǵysh prezıdenti Qanysh Sátbaev jaıly maǵlumat berý. Shylaýlaryn qaıtalaý. Odaǵaı týraly túsinikterin keńeıtý.
Sabaqtyń mindetteri:
Bilimdilik: oqýshylarǵa Qanysh Sátbaev jaıly málimet bere otyryp, oqýshylardyń baılanystyryp sóıleýin, ádebı tilin qalyptastyrady, sózdik qoryn molaıtady.
Damytýshylyq: aýyzeki sóıleý daǵdylaryn damytyp, oı - órisin keńeıtedi, shyǵarmashylyq qabiletterin jetildiredi.
Tárbıelik: pánge degen qyzyǵýshylyqtaryn arttyrady, ǵalymnyń ónegesi men eńbekteri arqyly oqýshylardy bilimdi, daryndy, ónegeli bolýǵa tárbıeleıdi, otansúıgishtik sezimderin arttyrady. Memlekettik tilge degen qurmet sezimderin qalyptastyrady.
Sabaqtyń túri: jana sabaq
Sabaqtyń ádisi: suraq – jaýap, túsindirý, oılandyrý, salystyrý (Venn dıagramsy), izdendirý, pikir almasý, toptastyrý, sınkveın, kompúterlik ádis.
Sabaqtyń kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, slaıdtar, paraqshalar.
Pánaralyq baılanys: orys tili, ádebıet, tarıh, jaratylystaný, matematıka.

Sabaqtyń barysy
I. Uıymdastyrý kezeńi.
Oqýshylardy túgendep, sabaqtyń maqsatyn aıtý.
- Sálemetsizder me, balalar?
Sheńberge turaıyq, bir birimen amandasaıyq.
- Balalar, búgingi sabaqqa qonaqtar kelip otyr. «Qonaq az otyryp, kóp synaıdy»- degen qazaqtyń maqaly bar. Búgingi sabaqta bilimimizdi kórseteıik.

İİ. Úı jumysyn tekserý
Sózderdi sóıletý (slaıd boıynsha) Bul kim týraly?
Test oryndaý, bir - birin tekserý (slaıd boıynsha)

II. Jańa sabaq:
Oı qozǵaý: Taǵy qandaı qazaqtyń belgili ǵalymdaryn bilesińder?
Epıgrafy: «Jeri baıdyń – eli baı»
Balalar, búgingi sabaqtyń epıgrafyn «Jeri baıdyń - eli baı» dep tegin alyp otyrǵan joqpyn. Ózderiń bilesińder, jerdiń bizge bereri mol, al osy baılyqty alý úshin kóp ter tógý kerek. Osyndaı óz eli, onyń bolashaǵy úshin aıanbaı eńbek etken, óz ómirin ǵylymǵa arnaǵan adamdardyń biri - Qanysh Imantaıuly Sátbaev.

Búgingi sabaǵymyzdyń taqyryby: «Qanysh Sátbaev»
Sabaqtyń maqsatyn shyǵarý: Aldarymyzǵa qandaı maqsat qoıamyz?(qazaqsha sóıleımiz, jańa sózdermen tanysamyz, Qanysh Sátbaev týraly jańa málimet alamyz, gramatıkalyq tapsyrmalardy oryndaımyz)
Osy taqyrypqa baılanysty ozyq tapsyrma boıynsha daıyndaǵan oqýshylardy tyńdaıyq.
(oqýshylar óz jobalaryn ınteraktıvti taqtada qorǵaıdy)
Suraq jaýap: Q. S. kim? Ol qaı jerde týǵan?

Mátinmen jumys jasaý:
1. Oqyp, beıtanys sózderdi belgileý, sózdikke jazǵyzý
2. Saýaldama tolyqtyrý
3. Jospar boıynsha mátindi áńgimeletý

Qanysh Imantaıuly Sátbaev 1899 - 1964
Qanysh Sátbaev - asa kórnekti ǵalym, Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq Ǵylym akademıasynyń tuńǵysh prezıdenti, akademık, qoǵam qaıratkeri.
Ol 1899 jyly Pavlodar oblysynda týǵan. Qanyshtyń ákesi aýylda bı bolǵan. Qanysh bala kezinen alǵyr, zerek bolǵan. Onyń alǵash saýatyn aýyl moldasy ashqan bolatyn. Keıin Qanysh Pavlodar qalasyndaǵy eki klastyq orys - qazaq mektebin, Semeıdiń semınarıasyn, Tomskidegi Tehnologıa ınstıtýtyn bitirgen.
Sátbaev Qazaqstandyq metalogenıa mektebiniń negizin salýshy. Ǵalym búkil ómirin geologıa zertteýge jáne týǵan ólkesiniń mıneraldyq shıkizat bazasyn jasaýǵa arnady. Ol Jezqazǵan mys kendi aýdanyn ashty. Ekibastuz kómirin ashty, sol jerlerde úlken zaýyttar ashyldy. Ol Ulytaýdan Ámir Temirdiń jazý jazyp qaldyrǵan tasyn tapqan. Qazir bul tas Ermıtajda ornalasqan.
Qanysh Sátbaev daryndy adam edi. Ol – 640 - tan astam ǵylymı eńbektiń avtory. «Jezqazǵan rýda kenishi» degen ǵylymı eńbegi úshin Q. I. Sátbaev Lenın ordenimen marapattaldy.
Qanysh Imantaıuly Sátbaev tek qana geologıa salasynda ǵana emes, onyń ádebıetke de qatysy bar ekenin bildińder. Oǵan dálel onyń jazǵan «Er Edige», «Obaǵan», «Qazaqstannyń ult teatry týraly», «Tom qalasyndaǵy ulttar keshi», t. b. shyǵarmalary dálel. «Algebra oqýlyǵyna» qosqan 220 termınderi arqyly da onyń naǵyz sóz atasy bolǵandyǵyn túsinemiz.
Uly ǵalym 1964 jyly qańtar aıynda kóz jumdy.

Sózdik:
negizin salýshy - osnovopolojnık
mys - med
kómir - ýgol
marapattalý – byt nagrajdennym
shıkizat - syre
kóz jumý (qaıtys bolý) – zakryt glaza, t. e. ýmeret
Qanysh Sátbaev júkteý