InfoHub Logo

Qosh keldin, Naýryz!

Álemde bul súıikti halyqtyq merekeniń ataýynda kóptegen nusqalar bar. Ol toılanatyn ár elde ony asyǵa kútedi, mereke ándermen, bılermen, táttilermen jáne ózindik erekshe ádet-ǵuryptarmen súıemeldenedi. Olar álemniń ártúrli elderinde kóktemgi kún men túnniń teńelýin qalaı atap ótedi?

Kóptegen elderde Naýryz memlekettik mereke bolyp tabylady. Memlekettik deńgeıde Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Ózbekstan, Túrkıa, Túrkimenstan, Tájikstan, Iran, Ázirbaıjan, Albanıa, Aýǵanstan, Irak Kúrdistany, Úndistan, Makedonıa jáne basqa elderde toılanady. Ol sondaı-aq Reseı aımaqtarynda – Tatarstan men Bashqurtstanda da toılanady.

Naýryz Qytaıda, tipti Japonıada da toılanady. 2010 jyldan bastap Naýryz Grýzıada ulttyq mereke bolyp jarıalandy. 2009 jyldyń 30 qyrkúıeginde Naýryz meıramy dúnıe júzindegi basqa 76 materıaldyq emes mura nysandarymen birge IýNESKO-nyń Adamzattyń materıaldyq emes mádenı murasynyń reprezentatıvti tizimine endi. 2010 jyly 23 aqpanda BUU Bas Assambleıasynyń 64 sesıasynda kún tártibindegi «Beıbitshilik mádenıeti» 49 tarmaǵy boıynsha «Halyqaralyq Naýryz kúni» dep atalatyn qarar konsensýspen qabyldandy.

Qazaqstanda dástúr boıynsha merekege Naýryz-kóje daıyndalady. Keler jyl jemisti bolsyn dep kójeni toıyp jeıdi. Naýryz kójeden jeti úıden dám tatsań, jyl berekeli bolady degen senim bar. Naýryz-kóje - bul jeti qajetti elementti qamtıtyn dástúrli kóktemgi kóje: sý, et, tuz, maı, un, tary jáne sút, ıaǵnı jeti túlik ómirdiń jeti qaǵıdasyn tanytady. Baýyrsaq pen beshbarmaq ta mindetti túrde dastarhannyń sánine jatady.

Shýaqty Ózbekstan Naýryz merekesin 21 naýryzda toılaıdy. Biraq, naǵyz merekege laıyq bolǵandyqtan, ol bir kúnnen artyq ýaqytqa sozylady - eki apta boıy jalǵasady. Alǵashqy kúnnen bastap el kóshelerinde jappaı merekelik sharalar, merekelik bazarlar, at jarysy, ıt, qoraz tóbelesteri ótýde. Bir qyzyǵy, Ózbekstanda festıvál kúnderi merekeniń ıesi – Bahor hanym tańdalady. Ádette, ol kóktemdi beıneleıtin ádemi, eńbekqor, kóńildi qyzǵa aınalady. Merekeniń taǵy bir keıipkeri Dehqan-bobo - Dıqan ata. Bul qurmet ardaqty aqsaqalǵa beriledi. Sondaı-aq Momoer - Jer - tańdalady.

Qyrǵyzstanda da Qazaqstandaǵydaı naýryz aıy merekeniń ataýy – Noorýz dep ataldy. Bir qyzyǵy, Noorýzda bala dúnıege kelse, dál osyndaı at qoıady. Kóktemgi kún men túnniń teńeletin kúni – 21 naýryz – kórshiles Qyrǵyzstanda merekeniń bastalǵanyn habarlaıtyn qarnaı, sýrnaı, sybyzǵy únimen bastalady. Bul dybystar dabyl sıaqty, qyrǵyzdar úılerinde aq dastarhan jaıyp, dastarqanǵa eń jaqsy taǵamdar qoıylǵan. Ózbekstandaǵydaı merekelik dastarhannyń basty taǵamy – sýmelek. Oǵan qosa, «chon keje» nemese «noorýz keje» - kúrish, burshaq, bıdaı, júgeri, talqan, un, kartop, tary jáne dámdeýishter qosylatyn ógiz etinen sorpa ázirleıdi.

1925-1991 jyldar aralyǵynda Túrkıada Naýryz merekesine resmı túrde tyıym salyndy. Alaıda ótken ǵasyrdyń 1990-shi jyldarynyń basynda toılaýdyń ıgi dástúrleri qaıta jańǵyrdy. Búgin Túrkıada Naýryz 22-23 naýryz aralyǵynda toılanady. Bul elde merekege daıyndyq merekege eki-úsh apta qalǵanda bastalady – osy ýaqytta bıdaı kóktep shyǵady. Ósken jasyl óskinder merekelik dastarhanǵa beriledi, onda túrli-tústi jumyrtqalar, táttiler jáne sol sýmalaq bolýy kerek. Naýryzda túrikter densaýlyq, sáttilik, baqyt jáne uzaq ómir ákeletin zattarmen qorshap alady - arpa óskinderi, sharap, tıyndar (qazir olar banknottarmen aýystyryldy).